Üldine Teatriajalugu I
teised dramaturgid. Tema jaoks Louis XIV alati olemas olnud. Puudus igasugune satiir. Tema
looming: kirjutas veelgi vähem kui Corneille ja Moliere, kokku vaid 12 näidendit. Teatriga ei
tegelenud terve elu vaid aind ühe perioodi. Need 12 näidendit kujutavad endast Racine kaanonit.
Kannavad omanäolisuse pitserit. 11 aastat ei kirjutanud midagi ja siis kolme aasta sees 2 viimast.
3 komöödiat, teised tragöödiad. ,,Protsessijad" Moliere'le nina alla hõõrumiseks, Arisophanese
,,Herilased" järgi. Ülejäänud 7 näidendit ilmselgelt ebaõnnestunud neist ,,Mitridanus".
,,Iphigenia" oli samuti kriisiperioodi näidend. Peale neid jääbki 5 näidendit, mis moodustavad
Racine'i loomingu tuumiku. Need on: ,,Andromache" 1667, ,,Britannicus" 1669, ,,Berenike"
1670, ,,Bajazet" 1672 ja ,,Phaedra" 1672. neile iseloomulik ja eristas Corneille omadest olid
täiesti A-poliitilised. ,,Britannicus'es" veidi poliitilisust, järgis Corneille'd, näitas, kuidas tuleb
annaabi.ee 
