Ma mäletan selgesti, et tahvel oli rohelist värvi. (Saareste, 2005) Keivin Kivimägi 10A KASUTATUD ALLIKAD Aasmäe, K. 2008. Mood kui kuningas ja tööandja. Ant, J. 1998. Kaks algust. Eesti Riigiarhiiv. Helk, V. 2004. Pagulastudengist Taani arhivaariks. Haapsalu 2007. http://www.haapsalu.ee 11.09.2007 Karjahärm, T., Sirk, V. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850-1917. Made, V. Eesti ja Rahvasteliit 1918-1925. Narva: Umara kirjastus. O'Connell, M., Airey, R. 2007. Märgid ja sümbolid. Tallinn: Kirjastus Sinisukk. Raud, M. 1991. Kaks suurt. Tallinn Olion. Saareste, H. 2005. Mälestused. Tartu, 23.05.2005 (üleskirjutus on hoiul töö autori käes) Tulve, J. 2009. Leelokõnõ, laulukõnõ. Postimees
1898. aasta kevadel tegi kirjanik pikema reisi koos ,,Eesti Päevalehe" toimatajaga ja kirjastajaga, külastades Türgimaad, Palestiinat, Egiptust, Kreekat, Itaaliat ja Prantsusmaad. Oma reisimuljed avaldas ta raamatus ,,Usurändajate radadel" (4. http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$430 ) 1898. aastal abiellus Bornhöhe Constance Pehlmanniga, kes pärines käsitöömeistri perekonnast. Mõni aeg hiljem sai ta ringkonnakohtu arhivaariks ja arhiivimaterjalidega tutvumine andis talle tõuke pikema kaasaega käsitleva teose ,, Uus aeg" kirjutamiseks. Alates 1912.a. sai ta elukohaks Narva, kust ta käis Jõhvi kohtuistungeid pidamas. Sellest ajast saadik 4 hakkas Bornhöhe kirjanduslik tegevus vaibuma, temalt ilmus veel üksnes paar reisikirjeldust ajalehtedes. Pärast ,, E.Bornhöhe Kirjatöödekogu" ei esinenud kirjanik kuni oma elu lõpuni enam ühegi uue teosega
Jätkas oma harimist omal käel. Kuna teda huvitasid raamatud, kirjandus, siis luges vanaisa raamatukogu. Seal oli palju materjale ka Idamaade kohta, sest tema isa oli olnud Indias misjonäriks, ema Indias sündinud ja emapoolne vanaisa Idamaade huvidega, tundis hästi india kultuuri. Oli ka polüglott. Pigem salliv inimene, nii et erines isast. Temast kujunes Hessele suur autoriteet. Lisaks enesetäiendamisele proovib hakata ametit õppima: õpib raamatukaupmehe õpilaseks ja arhivaariks. Pälvib tuntuse ja materiaalse kindlustuse. Saab seega pühenduda täielikult kirjandusele. Suurema osa elust elas eraklikult Sveitsis. Püüdis endas ja maailmas selgusele jõuda, see aga ei läinud kergesti. Teeb reisi Indiasse, aga see ei pakkunud hingelist rahulolu, samas sai uusi kogemusi. I MS on talle patsifistina vastumeelt, avaldab oma arvamust sõja teemal ja pälvib, nagu HH-gi kriitikat enda aadressil. Kuulutati isamaareeturiks. Lisaks avalikule negatiivsele tähelepanule on
annaabi.ee 
