4) andmed pärilikkuse informatsiooni kohta; 5) andmed seksuaalelu kohta; 6) andmed ametiühingu liikmelisuse kohta; 7) kriminaalmenetluses või muus õigusrikkumise väljaselgitamise menetluses kogutav teave enne avalikku kohtuistungit või otsuse langetamist õigusrikkumise asjas või juhul, kui see on vajalik kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu, tunnistaja või õigusemõistmise huvid (1) Riigisaladust sisaldavale arhivaalile juurdepääsu korra sätestab riigisaladuse seadus ja selle alusel antud õigusaktid. (2) Delikaatseid isikuandmeid sisaldavale arhivaalile on juurdepääs võimalik kohtu nõudmisel või juurdlus- või eeluurimisorgani või asjaomase isiku kirjalikul loal või pärast tema surma tema abikaasal, vanematel, lastel, lastelastel, vendadel ja õdedel ning teistel isikutel ja asutustel isikuandmete kaitse seaduse ( RT I 1996, 48, 944;
(4) Peremehetu dokument, mille omanikku ei ole võimalik välja selgitada ja millele Rahvusarhiiv annab arhiiviväärtuse, on riigi omand ning seda säilitab Rahvusarhiiv. § 9. Arhivaalide säilitamine ja kaitse (1) Arhivaale tuleb hoida nõuetekohastes tingimustes, hoides ära nende lubamatu kasutamise, kahjustumise ja hävimise. (2) Arhivaalis sisalduvat teavet võib üle kanda teisele teabekandjale, kui teabe hoidmine teisel teabekandjal on põhjendatud. § 10. Juurdepääs arhivaalile ja arhivaali kasutamine (1) Rahvusarhiivis säilitatavale arhivaalile on juurdepääs vaba, kui sellele ei laiene avaliku teabe seaduses, isikuandmete kaitse seaduses, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses või muus seaduses kehtestatud piirangud. (2) Rahvusarhiiv võimaldab arhivaaliga tutvuda. Arhiivis kohapeal arhivaaliga tutvumise eest Rahvusarhiiv tasu ei võta. (3) Rahvusarhiiv võib arhivaali kasutamist piirata teabekandja halva füüsilise seisundi tõttu või
1. dokumendid (arhiivis, eravalduses); 2. publitseeritud allikad (nt Henriku Liivimaa kroonika, Balthasar Russowi ,,Liivimaa kroonika" jt); 3. käsikirjad (päevikud, käsikirjalised mälestused, kodu-uurimistööd, diplomi- ja magistritööd kõrgkoolides jt); 4. kirjavahetus; 5. perioodikas ilmunud artiklid. Loetellu lülitatakse ainult selline materjal, mida töös tegelikult kasutati. Korrektsus eeldab, et tekstis oleks igale näidatud teosele/artiklile/arhivaalile vähemalt korra viidatud. Tavapäraselt ei panda loetellu üldlevinud teatmeteoseid (EE, ENE, ENEke), ehkki vajaduse korral neile töös viidatakse, samuti kooliõpikuid (välja arvatud juhul, kui töös analüüsitakse just eri ajastute õpikute sisu) nende kasutamist peetakse enesestmõistetavaks. Kirjed (suulised ja kirjalikud allikad ning kirjandus) reastatakse alfabeetilisel põhimõttel. Kui loetelu on küllalt pikk, võiks kirjed liigitada kolme põhirühma: 1. arhiivimaterjalid; 2
lehe alumises paremas nurgas. Registreerimise eest vastutab ametiisik, kellele dokument saabus. dokumentide avalikustamine ja neile juurdepääsu tagamine- Avalikustamisele kuuluv teave on ülikooli koduleheküljel www.tlu.ee. Teabele juurdepääsu tagab dokumendiregister, mis on kasutatav veebilehelt. arhivaalide hoidmine, korrastamine ja avalikku arhiivi üleandmine- Arhivaale väljastab hoidlast ja nende tagastamist kontrollib arhivaar. Kui arhivaalile ei kohaldata juurdepääsupiirangut, väljastab ülikooli arhivaar isiku või asutuse avalduses taotletud arhivaali kohta ärakirja, väljavõtte, duplikaadi, koopia, arhivaali alusel koostatud teatise või edastab suulist teavet. Juurdepääsupiiranguga arhivaalide kasutamine reguleeritakse rektori käskkirjaga. dokumentidest tulenevate ülesannete täitmise ja asjade tähtaegse lahendamise
Templi asukoht on esimese lehe alumises paremas nurgas. Registreerimise eest vastutab ametiisik, kellele dokument saabus. dokumentide avalikustamine ja neile juurdepääsu tagamine- Avalikustamisele kuuluv teave on ülikooli koduleheküljel www.tlu.ee. Teabele juurdepääsu tagab dokumendiregister, mis on kasutatav veebilehelt. arhivaalide hoidmine, korrastamine ja avalikku arhiivi üleandmine- Arhivaale väljastab hoidlast ja nende tagastamist kontrollib arhivaar. Kui arhivaalile ei kohaldata juurdepääsupiirangut, väljastab ülikooli arhivaar isiku või asutuse avalduses taotletud arhivaali kohta ärakirja, väljavõtte, duplikaadi, koopia, arhivaali alusel koostatud teatise või edastab suulist teavet. Juurdepääsupiiranguga arhivaalide kasutamine reguleeritakse rektori käskkirjaga. dokumentidest tulenevate ülesannete täitmise ja asjade tähtaegse lahendamise kontrolli korraldamine- Dokumendi sisulise ja tähtajalise lahendamise eest vastutab
-personali vastutusalad hädaolukordades -tegutsemine hädaolukordades (tuleõnnetuse, veeõnnetuse, biokahjustuse, elektrikatkestuse, inimründe puhul). -hädaolukorrast teavitamise kord erinevate ohtude korral (esmane tegevus, evakueerumise plaan, võtmete asukohad) -hädaabivarustus ja varud -teenused -väljaõpe -plaanid ja skeemid. Ohuplaani tekstistruktuuri vt www.ra.ee Ohuplaan kinnitatakse käskkirjaga. JUURDEPÄÄS ARHIVAALIDELE Juurdepääs avalikule arhivaalile on vaba alates tema loomisest või saamisest, v.a need arhivaalid, mis sisaldavad · Riigisaladuseks tunnistatud teavet · Eraelulisi ja delikaatseid isikuandmeid · Ärisaladust. Juurdepääsupiirangud kehtestatakse järgmiselt: · Riigisaladust sisaldavad arhivaalid Riigisaladuse tasemed on: -piiratud tasemega riigisaladus (riigisaladuse seadus) - seda teavet sisaldavad teabekandja salastatakse 30 aastat -konfidentsiaalse tasemega riigisaladus - teave salastatakse kuni 50 aastaks
mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule. Arhivaal on osa rahvuslikust kultuuripärandist ning seda säilitatakse püsivalt. Säilitamine. Arhivaale tuleb hoida nõuetekohastes tingimustes, hoides ära nende lubamatu kasuta-mise, kahjustumise ja hävimise. Arhivaalis sisalduvat teavet võib üle kanda teisele teabekandjale, kui teabe hoidmine teisel teabekandjal on põhjendatud. Kasutamine. Rahvusarhiivis säilitatavale arhivaalile on juurdepääs vaba, kui sellele ei laiene avaliku teabe seaduses, isikuandmete kaitse seaduses, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses või muus seaduses kehtestatud piirangud. RA võimaldab arhivaaliga tutvuda. Arhiivis kohapeal arhi-vaaliga tutvumise eest RA tasu ei võta. RA võib arhivaali kasutamist piirata teabekandja halva füüsilise seisundi tõttu või kui kasutamine võib arhivaali kahjustada, tagades võimaluse korral juurdepääsu arhivaalis sisalduvale teabele
neile juurdepääsu võimaldamise; nende kasutamise korraldamise ja vastutuse nende kasutamiskõlbmatuks muutmise ja hävitamise eest; avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja isikute dokumendihalduse aluste kehtestamise; Rahvusarhiivi ja kohaliku omavalitsuse arhiivi (edaspidi koos avalik arhiiv) tegevuse alused. Dokumentide ja arhivaalide haldamine enne Rahvusarhiivile üleandmist Dokumentide hindamine Arhivaalide üleandmine Arhivaalide säilitamine ja kaitse Juurdepääs arhivaalile ja arhivaali kasutamine Dokumendi ja arhivaali kasutamiskõlbmatuks muutmine Dokumendi ja arhivaali ebaseaduslik hävitamine Arhiivinduse koordineerimine: Rahvusarhiiv ja riigiarhivaar Arhiivinõukogu Kohaliku omavalitsuse arhiiv Kultuuri- ja ajalooväärtusega dokumendikogu Arhiivieeskirja kehtestamine Arhiivieeskiri 01.01.2012 Reguleerimisala: reguleerib ja täpsustab dokumentide hindamist ja arhivaalide säilitamist avalikke ülesandeid
(avalik arhiiv) tegelev asutus arhiivihaldus dokumentide haldamise tegevused, mille hulka kuuluvad säilitus tähtaja määramine, säilitamine, hävitamiseks eraldamine, arhiivi üleandmiseks korrastamine ja kirjeldamine. Käesolevas juhises on arhiivihaldust käsitletud dokumendihalduse osana (vt ka dokumendihaldus) arhiiviväärtus avaliku arhiivi poolt hindamisega arhivaalile antud väärtus, mis keelab arhivaali hävitamise ja eeldab tema säilitamist avalikus arhiivis arhivaal dokument, mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule arhivaalide loetelu asutuses tekkinud arhivaalide haldamise vahend, kus loetletakse kõik asjaajamises tekkinud toimikud või muud üksused
1. dokumendid (arhiivis, eravalduses); 2. publitseeritud allikad (nt Henriku Liivimaa kroonika, Balthasar Russowi ,,Liivimaa kroonika" jt); 3. käsikirjad (päevikud, käsikirjalised mälestused, kodu-uurimistööd, diplomi- ja magistritööd kõrgkoolides jt); 4. kirjavahetus; 5. perioodikas ilmunud artiklid. Loetellu lülitatakse ainult selline materjal, mida uurimistöös tegelikult kasutati. Korrektsus eeldab, et tekstis oleks igale näidatud teosele/artiklile/arhivaalile vähemalt korra viidatud. Tavapäraselt ei panda loetellu üldlevinud teatmeteoseid (EE, ENE, ENEke), ehkki vajaduse korral neile töös viidatakse, samuti kooliõpikuid (välja arvatud juhul, kui töös analüüsitakse just eri ajastute õpikute sisu) nende kasutamist peetakse enesestmõistetavaks. Kirjed (suulised ja kirjalikud allikad ning kirjandus) reastatakse alfabeetilisel põhimõttel. Kui loetelu on küllalt pikk, võiks kirjed liigitada kolme põhirühma: 1. arhiivimaterjalid;
annaabi.ee 
