Arhiivinduse kordamisküsimused ja vastused
paberivabrikutesse).
1880. aastatel delegeeritakse ekspertiisi teostamine järjest madalale igas riigiasutuses tuli
kindlaks määrata ametnik, kes teab, mida vaja hoida, mida mitte. Ekspertiis arvestas vaid
ametkondliku huviga, ajalugu oli nende jaoks täiesti ebaoluline. Keskmiselt jäeti
kubermangude arhiivides säilitamiseks alles u 4% arhiivimaterjalidest, rohkelt hävitati
kohalikke materjale. Oluliseks erandiks olid Balti kubermangud, kus valitses teine (saksa)
lähenemine arhivaalidesse, siin oli hävitamine tagasihoidlikum.
N Liidu arhiivinduse ümberkorraldused: riiklik arhiivifond ja selle sisemise liigituse
alused.
1918. a moodustati arhiivide juhtimise Keskkomitee. Tekitati tsentraliseeritud ametkond
Riiklik arhiivifond (=RAF).
Riikliku arhiivifondi moodustasid kõik riigile kuuluvad arhivaalid, sh need dokumendid, mis
olid tekkinud nõukogude riigi territooriumil, sõltumata sellest milline võim oli sel alal olnud