puittahvlile) maalitud teos. Tallinna Niguliste kiriku altarimaal. Jõgeva kiriku altarimaal puidul. Lohusuu kiriku altarimaal. Woldemar Friedrich Krügeri koopia tema kaasaegse Adrian Ludwig Richteri maalist "Kristus Genetsareti järvel" 1882. 4.Fresko-on seinamaaliliik ja -tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduva monumentaalmaaliga. ,,Püha õhtusöömaaeg" on Leonardo da Vinci fresko (14951498) Santa Maria delle Grazie kirikus Milanos. ,,Viimane kohtupäev" on Michelangelo fresko (15351541) Sixtuse kabelis Vatikanis. "Tulge minu juurde kõik, kes
Tähtsal kohal on ka ühiskondlikud hooned- kuulsaim on Doodzhide palee Veneetsias (kasutatud neliksiiri ja teravkaari). Väga omased on ka linna raekojad. Saksamaale jõuab gootika alles 13.saj keskpaiku, esimene gooti stiilis kirik seal on Magdeburgi Toomkirik. Gooti kujutav kunst: Prantsusmaa: Inimestele üritatakse anda isikupärast ja loomulikku välimust, pööratakse rohkem tähelepanu inimese füüsilisele välimusele, mitte ainult vaimsele. See on väga tihedalt seotud arhitektuuriga. 14.-15.sajandil muutuvad skulptuur ja maalikunst iseseisvaks. Gooti skupltuuridel on inimeste näol näha õnnist tunnet. Kõrggootika- inimesel on olemas keha (st et keha on nähtav riiete alt), ja pole enam tihedalt seotud arhitektuuriga. Õiget anatoomilist liikumist kehas sees ei ole ja sellepärast püütaksegi liikumise väljendamiseks panna nad S- poosi ehk gooti poosi. Kontraposti veel ei kasutata. Itaalia: Iidse Rooma traditsioonid ühendatakse gootikaga. Erilisi muutusi ei toimu.
operatsiooni sek; rööptöötlusele orienteeritud multiprotsessorsüsteemid; lausintegraallülitusena hakatakse valmistama kiireid ja suure infomahitavusega pooljuhtmälukiipe. Tarkvaraarenduses on tähelepanu keskmes operatsioonisüsteemide, kompilaatorite ja rööptöötluseks sobivate kõrgkeelte arendamine; 5. põlvkond - aastad 1981 - 1991; mikrolülituste integratisoonitaseme jätkuv tõus; võimsad RISC-arhitektuuriga mikroprotsessorid; info töötlemisel massiliselt rakendama rööp- ehk paralleeltöötlust; Intensiivselt tegeletakse hajus- ja võrkstruktuuride uurimise ning arendamisega. 6. põlvkond - alates 1991. aastast; uuringud üleminekuks mikrotehnoloogiliselt elementbaasilt nanotehnoloogiale; rööptöötluse uute meetodite ja tehniliste lahenduste otsingud; Püütakse välja töötada uusi programmeerimise tehnoloogiaid, mis sobiksid rööptööle ja keerukatele
miniarvuteid Tarkvaraarenduses on tähelepanu keskmes operatsioonisüsteemide, kompilaatorite ja rööptöötluseks sobivate kõrgkeelte arendamine Esindajaid: IBM System 370, MITS 816, Apple II, Cray 1, CYBER 205, VAX11/780 Viies põlvkond (1981 – 1991) Iseloomulikud jooned: Mikrolülituste integratsioonitaseme jätkuv tõus. Valmistatakse keerukaid ja võimsaid mikroprotsessorkiipe ning suure infomahutavusega mälulülitusi Turule tulevad võimsad RISC-arhitektuuriga mikroprotsessorid. Kõrvuti universaalprotsessoritega hakatakse laialdasemalt tootma eriprotsessoreid Informatsiooni töötlemisel hakatakse massiliselt rakendama rööp- ehk paralleeltöötlust. Luuakse erinevaid homogeenseid paralleelprotsessorstruktuure. Asutakse arendama multiprotsessorsüsteeme Intensiivselt tegeletakse hajus- ja võrkstruktuuride uurimise ning arendamisega Esindajaid: Cray X-MP, Cray Y-MP, NEC SX/2, VP200
..............................12 Lisa 4...............................................................................................................................15 KOKKUVÕTE...............................................................................................................17 KASUTATUD MATERJALID....................................................................................18 SISSEJUHATUS Vaatamisväärsusi on maailmas palju ning nende seas ohtralt erineva ning põneva arhitektuuriga kirikuid. Neist üks märkimisväärsemaid on Sagrada Familia katoliiklik kirik Barcelonas, Hispaanias. Selle ehituslugu on pikk ning läbinud mitmeid takistusi ja kuni praeguse hetkeni on kirik endiselt valmimisjärgus ning kindlat valmimisaega pole paika pandud. Sagrada Familia arhitektiks on olnud väga põnev ning loov arhitekt Antoni Gaudi, kes ei olnud lihtsalt peavoolu arhitekt, vaid leidlik ning innovatiivne kunstnik.
võimaldas dünaamilise struktuurisüsteemi loomist. Taotleti ruumiühtsust ja vertikaalsust. Põhiplaanilt ei erine gooti basiilika romaani basiilikast, kuid rakendatud uuendused võimaldasid ehitada palju valgemaid ja kõrgemaid kirikuid. Nimetus ,,gootika" tuleb germaani hõimu gootide nimest, kuigi neil pole selle kunstiga midagi pistmist. Nimi anti sellele stiilile hiljem, et halvustada eelneva ajajärgu kunsti (ajast ja arust nagu gootidel). Gooti skulptuur on arhitektuuriga otseselt seotud, arenedes romaanika ülistiliseeritud ja ekspressiivsest laadist naturistlikumas suunas. 14.saj-st hakkab enim levima ka vabaplastika (tiib- ja kappaltarid, pühakukujud jms.). Gooti maalikunst on alguses samuti arhitektuuriga seotud. Eriti kõrgel tasemel on gootikas vitraaz. Suurte akendega gooti kirikutes ei jäänud õieti ruumi seinamaalide jaoks. Neid asendasid akende klaasimaalid- vitraazid, mõjukad ja toredad oma värvisäras. Gootika Eestis: Tallinna vanalinn
ehitama esinduslikke peatänavaid ja suuri väljakuid. Viinis 19.sajandil likvideeriti vanu hooneid ja lammutati terve bastionide vöönd. Uues alas ehitati range struktuuriga linna, suure ringteega. Londonis metropoliks kujunemine toimis järk-järgult. Alates keskajast hakkasid tänavavõrgud muutuma süsteemsemaks ja rangemaks. Kuna klassitsismi ajastul Londonisse ehitati palju esinduslikke hooneid, siis seda ka ümberehitamise ajal säilitati ja rõhutati “uue” arhitektuuriga. Järjest hakati muutma linnastruktuuri ja juurde ehitama spordihooneid. 19.sajandil kujunes tendents eeslinnade ja pargikultuuri vastu. 3. Linnade kiire arengu ja ülerahvastumisega seotud probleemidele võimalike lahenduste otsimine 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses– uued ideed linnaehituses. Eesmärgid ülerahvastumisega võideldamiseks: 1. Tõrjuda rekonstrueerimise käigus Pariisi kesklinnast välja proletariaat ning kaotada kitsad tänavad, mida oli hea
Aleksandr Nikolajevits Benois (18701960) Elli sepp Pärnu Hansagümnaasium 10a Perekond § Sündis Peterburis.(3.05.1870) § Isa oli tunnustatud vene arhitekt. § Vanem vend Leonati oli tuntud arhitekt. § Vend Albert tegeles maalikunsti ja arhitektuuriga. § Suri Pariisis (9.02.1960) Elukäik § Aastail 18901894 õppis Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas. § Veel õppis iseseisvalt kunstiajalugu ja tegeles maalikunstiga. § Reisi Prantsusmaale. § Asutas koos kahe mehega Mir Iskusstva. § Kirjutas ja avaldas monograafiaid vene kunsti ja T. Selo kohta. § 1901. aasatl määrati ta Peterburi Mariinski teatri kunstiliseks juhiks. Elukäik § 1903. aastal illustreeris A. Puskini
SKANDINAAVIA. gootika jõuab kohale erinevsid teid pidi. Rootsis on tahtsaim upsala. 13 saj tänu prantslastele. Tornid juurde ehitatud alles 19 saj. Tronheimi katredal norras lahtub inglismaast. Soomele on moju avaldanud pohja saksammaaa. Turu toomkirik on ainukene gooti stiilis seda on mitmeid kordi ymber ehitatud. Põikihooned puuduvad. LATLASED. RIIA TOOMKIRIK 1215 aastal alustati ja loplik ilme saavutatud 15 saj. Kiiver parit barokkist. Skulptuur on seotud arhitektuuriga, piirkondlikud erinevused Prantsuse gootika - piiritletum,selgem, valjendatakse kristlikku sonumit. Ornament muutub looduslahedasemAks, pole enam abstraktne, kolmik, nelik ja kuuik siir. Kasutati akende raamidel jA fassaadidel. 14.saj touseb inimese keha kujutamine esikohale. Figuuridele antakse isikupara. Zatre katedraal. Perspektiivportaal laheb sissepoole. Kõrg gootikasse kuuluvad ransei katredaali figuurid. Vaba figuurid ehk seisavad taiesti vabalt. Keha hasti kujutatud. Tahtis on
laagrites. Reisi alguses sõitsime läbi Lätist ja Leedust. Poolas külastasime soolakoopaid. Soolakoobastes olid kõik ruumid soolast. Slovakkias käisime jääkoobastes. Seal oli väga külm, harjumatu oli suvel minna jääkoopasse. Vaatasime ka eemalt Kõrg Tattraid. Eemalt avanes kaunis vaatepilt. Külastasime ka Budapesti linna. Kangelaste väljakul olid kõikide kuningate kujud kes olid Ungarit valitsenud. Järgmiseks külastasime Kindluse mäge, kus oli palju huvitava arhitektuuriga ehitisi ja kust avanes Budapesti linnale võrratult ilus vaade. See reis andis esinemiskogemusi,huvitavaid teadmisi Ungari rahva kohta.
Michelangelo oli seotud paavstide Julius II, Leo X, Clemens VII, Paulus II, Paulus III, Paulus IV- ga. Kunstniku märkmetest võib lugeda: "Ma pole kunagi olnud maalikunstnik või kujur selles mõttes, et mul oleks olnud töökoda... ja kuigi ma olen teeninud paavste, olen ma seda teinud sunnitult." Michelangelo elulookirjutaja Condivi on märkinud, et Michelangelole oli omane otsingute kirg ja eriliselt tugev nõudlikkus iseenda vastu. Elu viimastel aastakümnetel tegeles Michelangelo arhitektuuriga. Tema kujundatud on Rooma Peetri kiriku kuppel. Michelangelo elas 89-aastaseks.
Selliste konstruktsioonidega kaasnesid suured tühjad pinnad seintel, võlvidel ja kuplitel. Nende ilmestamiseks kasutati kreeka arhitektuurist tuntuid detaile, sambaid ja poolsambaid, kuid neil puudus nüüd kandev roll. Roomlaste kuulsaimaks kuppelehitiseks on Panteon. Panteoni nimetatakse kõikide jumalatele pühendatud templiks. Panteoni kuppel on 43,5 meetrit kõrge ning katab 43,5 meetrise läbimõõduga ümmargust ruumi. Võrreldes Vana- Kreeka arhitektuuriga roomlased ehitasid üksikosad tervikuna, neil polnud nii iseseisvat tähendust nagu kreeka templi detailidel.(3) Joonis 10 Panteon Roomas Peale templite lasid keisrid ehitada teatri- ja tsirkusehooneid. Kõige kuulsamaks peetakse Roomas asuvat Colosseumi, mis on ovaalse põhiplaaniga ning väljastpoolt neljakorruseline. Kolm esimest korrust koosnevad kaarteridadest ning neljanda korruse seinapind on kaunistatud pilastritega
aastani ning teiseks kõrgklassitsism, mis tuli pärast varaklassitsismi. See kunstivool juurdus ametliku kunstina ning seda soositi terve 19. sajandi jooksul. Klassitsism on ka viimane kunstistiil, mis võrdselt hõlmas kõiki kunstiharusid. Arhitektuuris jäljendati samuti antiikkunsti. Palju loodi praktiliselt otstarbeta ehitisi nagu auväravad ja võidukaared. Ehitised olid üldiselt sümmeetrilised ning fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge.Klassitsistliku arhitektuuriga on näiteks Valge Maja Washingtonis ning ka Kuressaare vanalinn. Annika Suup 12.A
1498- 1501) ja "Taavet" Firenze Akadeemia muuseumis (1501- 1504).Michelangelo elulookirjutaja Condivi on märkinud, et Michelangelole oli omane otsingute kirg ja eriliselt tugev nõudlikkus iseenda vastu. Mitu tuhat figuuri, mis Michelangelo on loonud, on kõik eriilmelised ja kordumatutes poosides. Oma võimsa mõttelennu ajel kavandas ta enamiku oma töödest nii suurena, et ei jõudnud neid hiljem valmis teha. Elu viimastel aastakümnetel tegeles Michelangelo arhitektuuriga. Tema kujundatud on Rooma Peetri kiriku kuppel. Michelangelo elas 89-aastaseks. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/michelangelo/tekst.htm http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/michelangelo/index.html http://et.wikipedia.org/wiki/Michelangelo
3 põnevat päeva Sinimäe Sillamäe Ida-Virumaal Sillamäe on linn Ida-Virumaal Sinimägede lahinguväli Soome lahe ääres. Seal on Sinimägede Lahinguväli väga huvitava arhitektuuriga Ida-Virumaa on Eesti kõige asub Ida-Virumaal, Vaivara hooned. Kunagi ja ka praegu põhjapoolsem maakond. vallas. Sinimäel on on seal mitmeid tööstuseid Maakonna keskuseks on toimunud mitmed lahingud, Sillamäe asub mere ääres Jõhvi. Ida-Virumaa elanike arv mille tõttu on seal põnev ningseal on väga kaunis uus ulatub 147 000 maastik.. rannapromenaad. www.lahing
Itaalia arhitektidest olid kõige väljapaistvamad Giovanni Lorenzo Bernini ja Francesco Borromini. Maalikunsti iseloomustavad üldjuhul rahutud pildid. Jäädvustati meelega ebatavalisi poose ja ägedaid liigutusi. Armastati kujutada peamiselt jõulisi, võimukaid inimesi. Ajastu suurimaid maalijaid oli Hollandist pärit Rembrant, kes lõi üle 700 maali ja graafilise lehe. Itaalia meistritest oli kuulsaim Caravaggio. Barokiajastu skulptuur oli tihedalt seotud arhitektuuriga. Viljeleti dekoratiivplastikat, mis pidi kaunistama hoonete fassaade, interjööre ning parke. Skulptuuri vormikõne oli maaliline. Seda saavutati rohkete detailide, arvukate põimumiste ja valguse-varju kontrastiga. Inimesi kujutati otsitud poosides, lehvivates rüüdes või hoopis ilma rõivasteta. Skulptuuride piirjooned on sopilised, ebamääraselt laialivalguvad. Tolle aja mõjukaim skulptor oli Giovanni Lorenzo Bernini.
htekunsti. · Loodusest inspireerumine väljendus paljudes arhitektuursetes võtetes, eelkõige materjalikasutuses :juugend armastas looduslikke kive (graniite,põllukive ,tellist) ning eksponeeris seda igal võimalikul juhul,nii sees kui väljas · Juugendi arhitektuuri üheks isepärasuseks oli loodusekultus.Keerulise vormi tõtte ,mis meenutas elusorganismi,kutsuti juugendit tema algus aegadel vihmaussistiiliks. · Tervikliku arhitektuuriga ühtesulanduva kujunduse saavutamiseks kasutas juugend juba ajaloost tuntuid võtteid: seinamaalingut,sisseehitatud mööblit,mosaiiki,vitraazi,kõiki ruume läbivaid värve ning materjale · Lemmiktaimed krüsanteem ja orhidee, ka liilad ja iirised, kallad ja tulbid, alpikannid ja võõrasemad, põllulilled ja viljad. · Looma- ja linnuriigi lemmikuteks olid pikakaelalised linnud flamingod, luiged, iibised, pelikanid,
Sageli olid tekstid kujundatud pikkade kitsaste veergudena, mis meenutasid gooti torne. Ohtralt kasutati kaunistustes arhitektuuridetaile. Gooti miniatuuride parimad saavutused pärinevad Pariisi koolkonnast jutustav kujutamislaad, selged, puhtad värvid. Palju kasutati kullavärvi initsiaale. Hilisgootika ajal hakkas levima ka tahvelmaal,kus kasut. peamiselt puutahvlit ja õlivärve. 14-15 saj kasutati tahvelmaale altarite juures. Nad ei ole enam seotud arhitektuuriga. Graafika - uus kunstiliik. Vanem graafika oli vasegravyyr, millega oli võimalik edasi anda peeneid jooni ja varjundeid. Teine variant oli puulõige, mis oli tunduvalt kohmakam Skulptuuri alal tähendab gootika märgatavat edasiminekut täiuslikuma ja looduslähedasema kujutusviisi poole. Juba kõige varasemates gooti kujudes tundub, nagu hakkaksid figuurid end välja suruma romaanipärasemalt jäigast reljeefipinnast.
Passiivmaja madal kütte- kui ka tarbeenergia kulu ning sellest saadav majanduslik kasu saavutatakse professionaalse projekteerimise abi Passiivmaja projekteerimine ja ehitus on soodne, kui: hoone on ideaalse asetusega päikese suhtes, st lõunaküljel asub enamik passiivset päikesekütte energiat vastu võtvatest akendest. lõunaküljel puuduvad päikest varjavad takistused (hooned, puud, maastikureljeef jms). hoone on kompaktne (vähemalt kahekorruseline) ning lihtsa arhitektuuriga (puuduvad uhkeldavad elemendid, erkerid, tornid jms). garaaz on kütteta (auto varjualune) ja asub põhjaküljel. Passiivmaja on hoone mille kasutamiskulud on väga madalad, ehk: hoone on ideaalse asetusega päikese suhtes, st lõunaküljel asub enamik passiivset päikesekütte energiat vastu võtvatest akendest. aknad on väga hea soojapidavusega (soojusjuhtivus Uaken 0,8 W/m²K, päikesefaktor g 50). lõunaküljel puuduvad päikest varjavad takistused (hooned, puud, maastikureljeef
oli Kristuse kannatuslugu. Skulptuur: · 10ndal saj. Valmis elusuurune puuskulptuur ristilöödud Kristusest . · 10. Sajandi kujurit ei huvita anatoomiline täpsus ja kehavormide ilu, vaid kannatuse tundeküllane väljendamine. · 11ndal sajandil valmisid Hildesheimi toomkiriku pronksuksed, mille reljeefid kujutavad stseene piiblist. · 11ndal sajandil hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri. Enamasti reljeefe kiriku fassaadidel. Eriti rikkalikud ja ilmeka sisuga releefid olid paljudes Prantsusmaa kirikutes. Mõnel juhul võeti kiriku portaalide kujundamisel eeskujuks Rooma triumfikaari. Tavaline oli reljeefide paigutamine portaali külgedele ja selle kohale. Mõnikord katsid reljeefid kogu läänefassaadi (Notre - Dame la - Grande'i kirik Poitiers's) . Reljeefe oli ka siseruumis.
Küllalt sagedasti ületab temperatuur 35°C. · Kõige külmematel kuudel detsembrist veebruarini on keskmised temperatuurid päeval 9°C lähedal ja öösel 5°C lähedal. Sademed · Aastane sademete hulk on vahemikus 600700 mm. Kõige vähem sajab juulis (20 mm) ja kõige enam septembris ja oktoobris (90 mm). Ülejäänud kuudel jaotuvad sademed suhteliselt ühtlaselt (4060 mm). Vaatamisväärsused · Kõige rohkem vaatamisväärsusi on Hispaanias aga seotud ajaloolise arhitektuuriga või kultuuriga laiemalt. · La Boqueria, Camp Nou staadion ja muuseum, Barcelona katedraal, Barcelona nüüdiskunsti muuseum (MACBA), Picasso muuseum, Güelli park. Miks mulle meeldib Hispaania? · Hispaanias saab odavalt ja mugavalt puhata lõunarannikul, käia Kataloonia ajaloolisi linnu vaatamas või külastada pealinna, Madridi kuningalossi ja parki. · Hispaania lõunarannikul sajab aastas vaid mõni päev · Soojad rannad on täis erineva tasemega hotelle,
Vanaklassitsism. 1. Narva (säilinud Raekoda)linn. Seinad lihtsad, pilastritega, skulptuuridega portaalid. 2. Pärnus Tallinna värav. Elamud, kaubaaidad. 3. Kuressaare Raekoda. 4. Tallinnas kaitseehitused: Harjumägi (Ingeri), Lindamägi (Rootsi), Rannavärav (Skone) 5. Tallinnas Niguliste kiriku, Raekoja torn. 18.saj. Itaalia barokk: uhkem, terrassid, stukk-kaunistused. 1. Kadrioru loss arh. N.Michetti 1718-23 2. Palmse jt. Mõisad. Skulptuur: seotud arhitektuuriga. Tallinnas Niguliste kirikus (olid), Kadrioru lossis, Narva Raekojal, Tallinna Toomkiriku, Rapla kiriku jt. Altarid Chr.Ackermann Maalikunst: Tsunftide asemel vabameistrid. Laemaalingud, plafoonid Narva Raekojas, Kadrioru lossis Portreed J.Aken Rokokoo Peamiselt sisearhitektuuris. J.M. Põltsamaa lossi sisekujundus.
ühe- või kaherealine sammastik. Reegel nägi ette, et pikiküljel pidi sambaid olema kaks korda rohkem kui otsaseinas pluss veel üks. V sajandi alguses kujunes Kreekas välja kõrgreljeefi tüüp, mida ei tundnud vana- idamaade ega egiptuse kunst. Niisuguse reljeefi tekke eelduseks oli ühelt poolt arenenum võime tajuda kolmedimensioonilisi vorme ja teiselt poolt püüd tunnetada kujutavate esemete sisemist struktuuri, et neid kergemini siduda arhitektuuriga. Inimese teadliku vastandamisega jäigale materjalile olid vanad kreeklased kunstis tegelenud juba kaua. Heraklese reljeefis on eetiline moment- kangelase vastupanuvõime on muutunud arhitektuuriliseks pildiks. Parthenoni templi koht on valitud väga huvitavalt. Propüleede poolt vaadates ei paista mitte fassaad, vaid hoone nurk. Esimesel silmapilgul tundub hoone suurem kui ta tegelikult on. Dooria stiili põimiti üksikuid joonia elemente ja hoone kaunistati rikkalikult skulptuuridega
• Vaaraode ja jumalate kujutamise traditsioon muutumatu. Skulptuur • Kujud jäikades poosides, isikupära puudus, omavahel sarnased, sile kivi pind. • Seisid sirgelt üks jalg teisest eespool, käed tugevalt külgedele surutud, pilk suunatud kaugusesse, näol võimukas ja salapärane naeratus. • Skulptuurid otse eest vaatamiseks. • Lihtinimesi kujutati loomulikumalt ja isikupärasemalt. • Kujud sageli puidust ja värvitud. Skulptuurid seotud arhitektuuriga • Sfinks Giza püramiidide juures (20m kõrge ja 57m pikk) Reljeef • Enamasti madal- ja süvendreljeef hauakambrites, templite seintel ja sammastel. Maalikunst • Reljeef ja maalikunst väga sarnased, ühine nimetus pinnakunst. • Enamus leitud hauakambritest, ka template seintelt ja sammastelt. Kunst • Inimesi kujutati – nägu külgvaates, silm otsevaates, keha õlgadest nabani otsevaates, jalad külgvaates.
välja kui võrrelda varakristlike kirikutega. 6) Basiilika pikihoone jaguneb pikuti - kesklöövid, põigiti - külglöövid. 7) Benediktlaste kloostrikirik Clunys oli omal ajal suurim kristlik pühakoda. 8) Sissepääs on ehitatud väljapoole. Romaani stiili kujutav ja tarbekunst 1) Romaani stiili alged tärkasid esimesena Saksamaal. 2) Saksamaal kerkis skulptuuris esile kristuse kannatusloo teema. 3) 11. sajandi keskel hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri. Enamasti oli tegemist reljeefidega kiriku fassaadidel. 4) Vaestepiibliks nimetatakse keskaja kirikute reljeefe. 5) Mina ei pea romaani skulptuuri eriti looduslähedaseks ja tõetruuks. 6) Kujurid pidasid oma töödes kõige olulisemaks tegelase äratuntavaks tegemist mõne tingmärgi abil. 7) Selle ajastu kõige tuntuim tekstiilikunsti teos on võrreldav samaaegse maalikunstiga – Bayeux’vaip. See jutustab Inglismaa vallutamisest normannide poolt.
Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Romaani skulptuur ja maalikunst on veelgi omapärasemad kui arhitektuur. 10.sajandi lõpul valmis puuskulptuur ristilöödud Kristusest. 11.sajandi alguses valmisid Hildesheimi toomkiriku pronksuksed, mille reljeefid kujutavad stseene Piiblist. 11.sajandi keskel hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri.Enamasti oli tegemist reljeefidega kiriku fassaadidel. Tavaline oli relfjeefide paigutamine portaali külgedele (palestikule) ja selle kohale, ümarkaarsele viiluväljale (tümpanonile). Reljeefid ei olnud enamasti mõeldud lähedalt vaatamiseks ja see aitab seletada nende üldistavat vormi. Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris esiteks ähvardavaid süzeesid ning teiseks imede kujutusi. 10.sajandi kujurit ei huvita anatoomiline täpsus ja
Romaani stiili kujutav kunst ja tarbekunst Arvatakse ,et romaani kunst sai alguse 10. sajandi paiku ja ulatus 12. Sajandisse. Eelkõige valitses romaani kunst Itaalias, Saksamaal, Prantsusmaal ja Inglismaal. Romaani skulptuur on tihedalt seotud arhitektuuriga, enamasti võis neid leida kiriku fassaadidelt, portaalidelt ning sambakapiteelidelt lamereljeefina. Kuna jumalateenistused peeti ladina keeles, tehti Pühakiri rahvale piltlikult selgeks. Sellest tulenevalt nimetatakse kirikute skulpturaalseid kaunistusi ,, vaeste Piibliks". Romaaniaegsetes skulptuurides püüti edasi anda imelisi või õpetlikke ja hirmutavaid lugusid Pühakirjast. Populaarseim oli Viimse kohtupäeva stseen ,millel Kristus
Järgi juhendit. 1. Pane oma ristsõnale pealkiri: Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas 2. Sisesta ristsõna ruutude arv (sobima peaks 25x25) 3. Ruudu standardsuurus on 30 4. Sisesta igale reale küsitav sõna; seejärel sisesta tühik ja pärast tühikut küsimus. Näide: MICHETTI Arhitekt, kes projekteeris Kadrioru lossi. Ristsõna peab koosnema kokku 12-15 küsimusest, kus on vähemalt 6 arhitektuuriga seotud mõistet ning ülejäänud käivad kujutava kunsti kohta. Kopeeri oma ristsõna ja küsimused siia ning lae fail üles e-kooli. Soovi korral võid ristsõna koostada ka käsitsi. BAROKKSTIIL ITAALIAS JA MUJAL EUROOPAS Across 1. Mis loss esindab itaalialikku barokki Viini linnas Austrias? 3. Kelle kavandi järgi valmis Peterburis talvepalee (perekonna nimi)? 5. Lorenzo Bernini kujundatud on Vatikani Peetri kiriku esine väljak ja ...(mis veel)? 6
L66ve katsid silinder ja ristv6lvid.Suurte kivimasside toetamiseks ehitati sammaste asemele nelja v6i kaheksanurkse l2bim66duga tugipostid ehk piilarid.Kapiteel oli lihtne kivikuup mille alumised nurgad ymardati.N2iteks Wormsi kirik Saksamaal ja Valjala kirik Saaremaal.Kirikul66ve katsid silinder ja ristv6lvid.Ymber apsiidi tekkis kooriymbrisk2ik kust p22ses kabelite p2rga mille moodustasid v2ikesed kabelid kus hoiti erinevate pyhakute reliikviaid. Skulptuur Skulptuur on lahutamatult seotud arhitektuuriga,reljeefidega kaunistati kirikuseinu eriti portaale,fassaade ja sambakapiteele.Reljeefidel kujutati syndmusi piiblist ja peale kaunistamise oli reljeefide ylessanne jutustada ymber piibli sisu ja reljeefe nimetati vaest piibliks.Figuurid olid ebaloomulikes poosides ja valedes propotsioonides. Maalikunst Kiriku siseseinad kaeti maalide ja mosaiikidega,mis on naiivsed ja pinnalised.Kujutati pyhakuid ja piiblisyndmusi.T2htsal koha oli miniatuurmaal,mille ylesandeks oli raamatu
PROPORTSIOONID-suurepärane vorm, detailide rohkus kaob. Palazzost saab VILLA e maamaja. FASSAADID liigendavad: BALUSTRAADID,PILASTRID, POOLSAMBAD,NISSID. Sisearhitektuur-ruumi mõju tõstmine-TSENTRAAL ja KUPPEL ehitised. Balustraad-dekoratiivselt kujundatud piire. REDENTORE-lunastajakirik. Kolossaalorder-SAMMAS või PILASTER ulatub läbi kahe korruse. MAALIKUNST:Kompositsioon muutud PÜRAMIIDJAKS. Vormitäius-toob välja olulise ja jätab vatju ebaolulise ÕHUPERSPEKTIIVi. SKULPTUUR.Ei ole arhitektuuriga seotud. Skulptuur on suur.Filosoofia e ateena kool. Perekond e äike. MAALIKUNST:tähelepanu VÄRVIL ja loodusel. KOMPOSITSIOON ei ole paralleelne ega kolmnurkne, Vaid diagonaalselt viltu pidi sisse või mööda ristuvaid diagonaale-ANNAB SÜGAVUSE. MANERISM on renessanssi ja baroki vaheline suund, saab alguse TOSKAANAST. KUPA-kauss.
radiaalne ühetaolisi hoonekvartaleid soosiv tänavavõrk. 3. Tooge välja kõige iseloomulikumad jooned, mis läbivad nii ideaallinnade projekte kui nende elluviimist linnade ehitamisel. Kõige paremini rakendati renessanssiideid Itaalias. Tänu utoopilistele ideedele hakati mõtisklema linnast kui üldisest ja üritati lahendada kuidas elukeskkonda mugavamaks ja meeldivamaks teha. Renessansiajastul hakati väljakut käsitlema kui ansambli ühte osa, mis läheduses paikneva arhitektuuriga moodustas ühtse linnaruumi. Üldiselt Renessanssi linnade arhitektuur oli ehitatud ühtse tevikuna, mida rõhutasid suured väljakud ja pargid. Renessansiajale sai iseloomulikuks ka pargiarhitektuuri areng. Linnaplaanid muutusid sümmeetrilisteks. Nii ideaallinnade projektid kui ka linnade ehitusel kasutati sarnaseid proportsioone ja üritati luua inimesele mugav keskkond. Olulist rolli mängis väljak, mis muutus tähtsaimaiks linna keskuseks, mida inimesed kasutasid nüüd suhtlemiseks ja
Funktsionalism Eestis Tekkelugu Funktsionalismile eelnenud arhitektuuri võib Eestis nimetada 1920. aastate traditsionalismiks, mis selgelt domineeris kogu kümnendi jooksul ja moodustas stiiliühtse terviku. 1920. aastate traditsionalism oli esteetilisest aspektist teadlikult arhailine ja tagasivaatav, seega soodne eelkäija funktsionalismile. Funktsionalism hõlmab Eestis aastaid 1930 - 1940. Funktsionalismi seostub eelkõige arhitektuuriga. Seda võib pidada moodse ehituskunsti üheks aluseks- sellest on saanud mõjutusi pea iga kaasaegne maja. Ajaloos on funktsionalismil eestlaste jaoks eriline tähendus. See väljendab lihtsa talupojarahva suurt pingutust saada päriseurooplasteks läbi selle lihtsa ja "ilusa" poole püüdleva pärandiga. Funktsionalismi üldiseloomustus Funktsionalismis peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni. Seni peamisteks peetud
korral- · rentnikud olid isiklikult vabad inime- · vabade rentnike ja orjade vaheline erinevus hakkas dus sed, orjadel isiklik vabadus puudus. kaduma ning neist kujunesid suurmaaomanike sõltlased koloonid. · linnad kõrgelt arenenud käsitöö ja kau- · linnad käisid alla, käsitöö ja kaubanduse tähtsus bandusega, silmapaistva arhitektuuriga. vähenesid, hakkas kujunema naturaalmajandus. Sõja- · riigipiire kaitses piirikaitsevägi. · lisaks piirikaitsevägedele loodi tagavaraväed, mida vägi sai vastavalt vajadusele ümber paigutada. Reli- · kristlus keelatud usund. · kristlus legaliseeriti. gioon · polüteism. · polüteistlik religioon hakkas asenduma mono-
sajandit eKr ehitatud kuninganna Hatsepsuti tempel Dair al-Bahris. Samuti kuulus on Ramses teise kaljutempel Abu Simbelis Nuubias. Egiptuse skulptuuril, reljeefil ja maalil oli samuti kultuslik tähendus. Temaatika keerles eeskätt vaarao elu ümber. lahingud, palvetamised, ohverdamised. Egiptuse jumalate, valitsejate ja ülikute kujud on suuremõõdulised ja ranged ning nende pdulik monumentaalsus täies kooskõlas suurejoonelise ja süngevõitu arhitektuuriga. Asendeid on kujudel ainult kaks. Istuv jalad koos käed põlvedel või seisev vasak jalg ees käed küljel rusikas harva üks käsi rinnale tõstetud. Pead olid alati sirgelt püsti, pilk suunatud kaugusesse. Cheopsi püramiid. Sfinks Giza väljakul.
ROMAANI KUNST Frangi alad: Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa. Ristiusk ja rooma paavst. -> sakraalarhitektuur.Eestis ei ole romaani stiilis kirikuid. Itaalias kellatorn eraldi. Pisa ehituskompleks: Toomkirik, ristimiskabel, kellatorn (kampaniin). Itaalias hakatakse ehitama losse. Doodzide palee: itaalialoss e. palazzo(tüüpi): 4nurkne, 3korrusega, sisehooviga. Hoonete seinad mustrilised. KUJUTAV KUNST: anonüümne( autor ei olnud tähtis), seotud arhitektuuriga, skulptuur- ehitistega seotud. Prantsusmaa Reimsi katedraali skulptuurid- 2500skulptuuri. Ukseümbrised kaunistatud skulptuuridega. Saksamaa: värvitud puust skulptuur altarid, värvid: sinine, punane, kuldne. Arvukalt loodi seinamaale, palju miniatuurmaale. Inimese kujutamine: moonutatult, lühikesed ja suure peaga. Hildesheimi pronksuksed. Kirikureljeefi tähtsad kuna enamuselt lugeda ei osatud. GOOTI KUNST 12/13 saj(1144)- 16saj.algus arhitektuuri uuendused: 1.teravkaar, 2.roidvõlv, 3
Westminster Abbey Westminster Abbey on ehitatud gooti stiilis ja see asub Londonis ning nagu nimigi ütleb, siis Westminsteris. See on üks vanimaid ja uhkemaid gooti stiilis kloostreid. Sellel on kandilised tornid ning luksuslikud võlvid. Võlvidel on roided, millel pole kandvat iseloomu. Katedraali lagi koosneb paljudest fiaalidest ehk väiksematest tornidest. Hoonel on palju suuri ning teravkaarseid aknaid ja neil akendel on ka rohkelt vitraaze. Kirikul on peafassaadi kõrval kaks suurt torni ja üks väike haritorn. Gooti stiilile kombekohaselt on kasutatud väga palju siire ehk kolmveerandringidest koosnevaid ornamendistiile. Kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem. Westminster Abbey on ladina risti kujuga, kuid sellele lisandub veel klooster. Fassaad eendub pikihoonest, samuti on transept väga eenduv. Maja tagumises otsas on Henry VII kabel. Maja eest avaneb vaade Parlamendi väljakule. Seestpoolt on maja väga avar ning suur. ...
antiikaja kirjutustahvlit vana ristiusukiriku liikmenimekirja keskaja kirikumaali topeltplaadiga päikesekella keskajal kaheosalist kunstiteost tänapäeval Triptühhon ehk kolmikteos on kolmeosaline kunstiteos Fresko (itaalia keeles a fresco, al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja -tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduv monumentaalmaaliga. Kollaaž on kunstivorm, milles enamasti kleepimise teel kinnitatakse alusele erinevaid materjale (näiteks fotosid, pabereid, kangaid). Kompositsioon kunstis (kõnekeeles kompa) on teose, näiteks heli-, kirjandus- või kunstiteose, paigutuslik tasakaal. Graafika (kreeka sõnast graphikē) on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad.
Eesti Arhitektuurimuuseum Eesti Arhitektuurimuuseum asutati 1.jaanuaril 1991.aastal dokumenteerimaks,säilitamaks ja teadvustamaks Eesti arhitektuuri ajalugu ja arengut tänapäeval.Nagu enamik arhitektuurimuuseume maailmas tegeleb Eesti Arhitektuurimuuseum eeskätt 20.sajandi arhitektuuriga.Eesti arhitektuurimuuseum on Rahvusvahelise Arhitektuurimuuseumide Konföderatsiooni ICAM liige. Muuseum alustas tegevust ajutistes ruumides Tallinna vanalinnas Kooli 7,kogud asusid keskaegses Loewenschede tornis.1996. aastal kolis muuseum Rotermanni soolalattu.Hoone avati publikule 7.juunil 1996. Eesti Arhitektuurimuuseumi põhiülesanne on Eesti arhitektuuriga seotud materjalide kogumine, säilitamine, uurimine, vahendamine ning eksponeerimine hariduslikel, teaduslikel ja meelelahutuslikel
Püha Andrea kiriku fassaad. Kiriku interjöör. 3 Leon Battista Alberti oli üks renessansi rajajaid, lineaarperspektiivi looja. Alberti elas aastatel 1404-1472. Ta oli itaallane ning tänapäeval kohtab teda iseloomustavat väljendit ,,universaalne mees" vararenessansist. See tulenes sellest, et ta tegeles arhitektuuriga, maalimisega, skulptuuriga ja kirjutamisega. Maaliteostest pole ükski kahjuks säilinud. Leon Battista Alberti oli Firenze kaupmehe Lorenzo Alberti vallaslaps. Teda hariti hästi Genfis. Ta õppis seal klassitsistikat Gasparino Barzizza koolis. Edasi õppis ta seadust Bologna ülikoolis. Alberti kirjutas kaks raamatut arhitektuurist: ,,De Pictura"(1435) ja ,,De Re Aedificatoria"(1450). Ta oli tuntud juba oma eluajal tänu oma saavutustele. Paavst Nicholas V palkas teda
Näiteks peajumal Jupiter vastas kreeklaste Zeusile. Jupiteri keskne pühamu asus Kapitooliumil nagu kreeklaste Zeusil oli Olümpose mägi. Hoonete kaunistamisel kasutati kreeka stile, kuid enamasti segatult, kohati jäi seejuures puudu kreeklastele omasest maitsest ja mõõdutundest. Roomlased olid väga lõbujanulised. Teatri jaoks ei otsinud nad sobivat küngast nagu kreeklased, vaid ehitasid eraldi hooned. Rooma skulptuur oli arhitektuuriga võrreldes vähem iseseisev. Kreekast rööviti ohtrasti skulptuure, tehti koopiaid, tegutsesid kreeka meistrid. Hellenite plastika mõju avaldus eriti figuurikäsitluses ja reljeefis. Nii nagu Kreekast, ei ole ka Roomast tahvelmaali säilinud. Antiik-Roomal ja Antiik-Kreekal on palju ühiseid ja erinevaid jooni, kuid Rooma oli siiski Kreekast üsna palju maha jäänud ning palju matkitigi hellenite pealt.
Istari värav kaunistatud kujukestega, glasuuritud tellised Tempel ; jumalakuju asukoht, masiivsete kindlustuste moodi, viljalaod, raamatukogud elukeskus Tsikuraat masiivne, astangutena üles ahenev torn. Ülemisel tasandil kitsas tempel jumalakujuga, milleni viis pikk trepp(mitte sirge!) Babüloonias Marduki tempel - Paabeli torni prototüüp, kõrgus 90m Sargon II loss Horsabadis; Uri tempel; lossid tihit väga suured, üle 210 ruumi Kujutav kunst seotud arhitektuuriga reljeefide ja maalidega kaunitati ehitisi RELJEEFIKUNST : e pinnakunst ; kujutati valitseijaid ja võidetud lahinguid väärtusperspektiiv figuuri suurus sõltus ühiskondlikust seisusest; madalreljeef olid väga detailsed, Glasuuriga üle valatud Austati jumalaid; kivist vabafiguurid oli lihtsad, monumentaalsed, suurte silmadega, üldistatud habemed ja näojooned. Paljud poosid on tardunud ja puised, juuste ja habeme kujutamise juures kasutatakse palju stilisatsiooni
Arutlus Leonardo da Vinci (1452-1519) oli kõrgrenessansi esimene suurmeister, ta oli pärit Itaaliast. Leonardo on pärandanud meile rikkaliku kogu kavandeid ja ideid kunstide, teaduste ja tehnika vallast. Hindab enda loodud visuaalse kujundi veenvust ja jõudu. Tegeles maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuriga. Leonardo da Vinci ,,Püha õhtusöömaaeg" on maalitud Fresko Milanos Santa Maria delle Grazie kloostri refektooriumis. Maal valmis aastatel 1495-1498. Tema kunst on üldistav ja suurejooneline. Loomulikuna tundub detailide, figuuride asendi, perspektiivi, valgusvarjude kasutamine. Teosele on iseloomulik: suurejooneline ja terviklikult harmooniline kompositsioon ja range sümmeetria. Kunsti loomisel toetub kogemusele ja nägemistajule kui matemaatikale
Samuti õnnestus ristisõdade käigus liita roomakatoliku kirikuga ja seega euroopa kultuuriga Pürenee poolsaar ja Läänemere regioon, mis andis neile piirkondadele olulise arenguimpulsi. Ristisõdade ajal oli valdavaks kunstisuunaks gootika. Kui gooti arhitektuur oli võrreldes romaani stiiliga teinud läbi suurema arengu, oli muutunud ka skulptuur ja maalikunst. Skulptuuri esmaeesmärk oli piiblilugude jutustamine ja kirikute kaunistamine. See-eest väheneb kuju side arhitektuuriga, kuigi asuvad skulptuurid ikka seinas. Kujud olid proportsioonidelt pikad ja saledad, kujutati pikkades volditud rüüdes. Modelle ei kasutatud. Detailselt viimistleti käsi ja silmi, mis pidi jätma hingestatud mulje. Nt: Reimsi katedraali skulptuurid. Hilisgooti skulptuuri siginesid uued teemad depressiivsus, sandistamine, surm. Kristust kujutati nüüd kannatajana. Tekkis Neitsi Maarja kultus kahes vormis, viljeleti kas pieta'd või Maarjat koos lapsest Jeesusega.
väravaid ja seda praktilistel põhjustel, kuid väravaid tihti ka kaunistati lohede ja loomadega ning värviti eredaks. Põhilisi ehituskunsti eripärasid oli kaks esiteks rajati suured ehitised tihti saviplatvormidele, mis täitsid vundamendi rolli, ning teiseks ehitati kõik ruumid piklikud ja kitsad, kuna puudusid pikad palgid laetalade tarvis. Samuti võeti kasutusele Mesopotaamias kaared ja võlvid; ehitusel kasutati savitelliseid. Kujutav kunst oli seotud arhitektuuriga ning reljeefe kasutati peamiselt ehitiste kaunistamiseks. Tihti kujutati valitsejaid kotka peaga, et tekitada hirmu, ning oli ka muid eripärasid kujutis oli profiilis ning täpne, detailne, kuid poos oli alati jäik. Juukseid ja habet ei osatud kujutada. Omaette reljeefitüübiks oli steel kuninga tellimusel valmistatud kiviplaat, mis pidi kirjeldama edukat lahingut vms. Ümarplastiline skulptuur oli vähelevinud, kuna puudus kivimaterjal. Kui tehti, siis
teosega kohut inimkonna üle. Maal on süngetes toonides. Lõpetanud ,,Viimse kohtupäeva", saavutas Michelangelo suurima populaarsuse kaasaegsete silmis. Kuid katoliikliku reaktsiooni perioodil tundusid Michelangelo loodud ilusad, tugevad, alasti inimfiguurid pühadust teotavatena ja paavst andis käsu katta mõnede figuuride alastus drapeeringutega. Need maalis teine kunstnik. Elu viimastel aastakümnetel tegeles Michelangelo arhitektuuriga. Ta projekteeris Rooma Püha Peetri kiriku kupli. Michelangelo suri 18.veebruaril 1564.a. Ta on maetud Firenze toomkirikusse.
mägedesse. Siinse kandi üks tuntuimaid vaatamisväärsusi on võimas MacKenzie juga. Ümbruskonna järsud mäed (nagu Mt. Arapiles) on populaarsed ka mägironijate seas. Adeliade Miljonilinn Adelaide pakub külastajale samasugust kunsti- ja kultuurielamust nagu „kultuuripealinn“ Melbourne. Kompaktses kesklinnas on harmooniliselt kokku sobitatud pilvelõhkujad ja sajandivanused ehitised, muuseumid ja restoranid. Torrensi jõe kaldal jalutades püüab pilku omapärase arhitektuuriga festivalikeksus. Rannamõnusid saab nautida 10-minutilise trammisõidu kaugusel asuvas Glenelgi rannas.
Seal tekkis üle kümne koolkonna. Suurim romaani kirik on viielööviline Cluny klooster. Saksamaal töötati mõjud ümber raskepäraseks ja monumentaalseks stiiliks. Arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik. Keskajal oli kunsti ülesandeks jutustada kirjaoskamatutele inimestele Piiblit ümber. Skulptuur vastandub antiik-kunstile (Keha on patune ja kaetud, kaduv ning vähetähtis. Nägu on väljendusrikas). 11. saj. hakati looma arhitektuuriga seotud skulptuuri e. kõrgreljeefi. Kuna tellijaks oli kirik, oli sisu religioosne. Eriti rikkalikult on kaunistatud portaalid. Reljeefid olid mõeldud kaugelt vaatamiseks. Rahvast hirmutati kuulekusele karistamisega (Viimne Kohtupäev). Krutsifiks on rist koos risti löödud Jeesusega, võis olla ka reliikvia asupaik. Reliikviad on pühakutest või Jeesusest jäänud isiklikud, kaitseomadustega esemed. Tekstiilist on meieni säilinud Bayeux vaip
puitu/palke ei olnud, siis leiutati võlvid ja kaared - kumeraid tellistest laotud lagesid suurte ruumide katmiseks, mille juures ei kasutatud ei laetalasid ega ka lagesid toetavaid sambaid. Et aga enamasti kasutati päikese käes kuivatatud, mitte põletatud tellist, murenes see hiljem ilmastiku mõjul ning praeguseks ongi kunagistest paleedest ja templitest säilinud vaid suured savikuhilad. Siiski on teadlased suutnud välja selgitada nende ehitiste endise kuju. Kujutav kunst on seotud arhitektuuriga, sest maali ja reljeefi kasutati hoonete kaunistamisel. Paleede seinu kaunistasid saviplaadid eenduvate kujutistega inimesest, loomadest, taimedest või muust. Reljeefidel kujutati võidetud lahinguid või õukonnaelu. Valitseja, keda peeti jumalate sugulaseks, pidi olema palju suurem ja võimsam kui ta alamad. Väga osavalt on edasi antud üksikasjad, samal ajal tunduvad inimesed tervikuna siiski veidi kohmakad ja liikumatud.
Kalyan Minarett Kalyan Minarett on minarett, asub Po-i-Kalyan mosee kompleksis. Ehitati 12. sajandil karakaniidide valitseja Arslan- kaani poolt, et kutsuda kokku moslemeid palvetama 5 korda päevas. Ehitis on 45,6 meetrit kõrge ja 9 meetrit lai. Kalyan minarett Ismail Samani mausoleum Asub linna südamikus. Ehitati 9. sajandil ning oli puhkepaigaks emiir Ismail Samanile Ismail Samani mausoleum on üks kõige enam väärtustatud Kesk-Aasia arhitektuuriga ehitisi. Ismail Samani mausoleum Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ark i kindlus Asub tänapäeva Buhhaara territooriumil loode osas. Ehitati 5. sajandil. Ark i kasutati kindlusena kuni aastani 1920, mil Venemaa selle rüüstas.
Basiilika üldiseloomustus: Põhiplaan oli T-tähe kujuline.Ruumide nimetused olid portaal ehk sissepääs,pikihoone,kesklööv,külglööv(neid on enamasti 3, aga suurematel ja uhkematel kirikutel võib olla ka kuni 5),nelitis,kooriruum,apsiid,põikihoone,tornid,kabelitepärg,kooriümbriskäik.Kirikud ehitati ilmakaarte ida ja lääs järgi.Sissepääs asus kiriku läänepoolses osas ja tornid asusid sissepääsu kõrval. Skulptuur:Skulptuur oli tihedalt seotud arhitektuuriga-kirikute reljeefid.Süžeena toodi välja Jeesuse elu,pühakulood ja Vana Testamendi sündmused.Teemadeks olid imede kujutamine ja ähvardav süžee.Inimese kujutamisel ei pööratud tähelepanu kehavormide täpsele edasiandmisele,vaid kannatuse tundeküllasele väljendamisele. Reimsi Katedraal Naeratav ingel Vitraaž-värvilistest klaasitükkidest kokkuseatud klaasaknad.Kuulsaim romaani vitraaž ´´Kauni klaasakna Jumalaema´´ asub Chartesi katedraalis. Chartesi katerdaal
annaabi.ee 
