Veeklosett oli leiutatud juba 16.sajandil, kuid massiliselt hakati seda isegi indlismaal ehitama alles 1880.aastatel. Krahv bergi sugulased on väitnud, et tegelik projekteerja oli mõisaomanik ise, seda tõestavad kirjavahetus ja krahvi skitsid. Hippiuse project polevat talle meeldinud, kuna seal olid kõik ühesugused aknad. Vaatamata sellele, et eriti mõisahoonete puhul oli omaniku soov määrav nii stiili kui ruumide paigutuse osas, ei tähenda selle paberilepanek siiski veel arhitektioskusi, olgugi et omanikule endale võib tagantjärele nii tunduda. Sangaste puhul on säilinud Hippiuse lossi projekteerimist puududavad ülestähendused, kus on kirjas kuidas laduda väiksemaidki dekoorielemente, olgu see siis tellisstiilisornamendikaunistus välisfassaadil või suure saali legendaarne parkett, mille muster jälgis kupli metallkonstruktsiooni joontevõrku, eesmärgiga luau illusiooni maailma kõikehõlmavast sfäärilisest harmooniast. (Hallas- Murula, 2012) lk 74-75
Baburi poeg abiellus Banu begimiga, neil sündis poeg, kelle nimeks sai jalaleddin Akbar. Mohim suri enne Akbari sündimist, Hansoda jõudis toda veel kasvatada. Ta suri 69-aastasena. Hümajun käskis venna pimedaks teha. Sõdade tõttu ei jõudnud Hümajun isa saavutusi ületada. Humajun suri nagu isagi, enne 50. eluaastat. Tema lesk Banu begim (hakkas valitsema koos 14-aastase poja Akbariga) lasi 77 Babur mõtles anda oma 20-aastase õe, Hansoda begimi (too imetles Fazliddini arhitektioskusi), naiseks Ahmad Tanbalile, oma tähtsale vasallile : Ahmadi vanem vend oli Taskendi sultani Mahmudi esimene vesiir. 78 Zuhra hanim, ohverdas oma poja (kelle tappis Seibani khaan) ja tahtis saada Seibani naiseks. Ent khaani naiseks saamise asemel sai ta ühe suure seksuaalse võimekusega sõjapealiku armukeseks ning suri varsti. 79 Tegi rahu Seibaniga, võideldes samal ajal Ahmad Tanbaliga. Lõpuks kaotas lahingu Seibanile, langedes häbiväärselt vangi.
annaabi.ee 
