KES ON ARHITEKT JA KUIDAS ARHITEKTIKS SAADA Raahel Pärtel Kes on arhitekt? Arhitektid on loomingulised töötajad, kes mõtlevad välja ja projekteerivad maju ja muid ehitisi, aitavad koostada linnaplaane ning haljastusi - loovad nn. ehitatud keskkonda. Kes on arhitekt? Arhitekt on loominguline töötaja Arhitekti elukutse on prestiizikas Arhitekti töö on vaheldusrikas Arhitektil peab lisaks kunstiandele olema ka ka tehnilist taipu Arhitekti töö on koostöö tellija ja ehitajaga Arhitekti põhiülesanded ehitiste projekteerimine, tööjooniste tegemine interjööri kujundamine ja tööjooniste tegemine linnapiirkondade ja maa-alade arengu kujundamine järelvalve projektist kinnipidamise tagamiseks normdokumentatsiooni kooskõlastamine. Arhitektuuri alaliigid Volitatud arhitekt võimeline tagama kõik ehitise tingimused Arhitektuuri konservaator tegeleb objekti ülevaatusega Sisearhitekt - eesmärk on luua esteetil...
PRANTSUSMAA LIPP Lipp on vaheaegadega kasutusel alates 14. juulist 1790 See koosneb kuninga värvist (valge) ja Pariisi värvidest (sinine ja punane) Selle lipu arhitektiks oli markii de Lafayette, kes oli kogunud populaarsust USA iseseisvussõjas ja oli populaarsemaid liidreid revolutsioonilisel Prantsusmaal, kui 1789. aastal nende värvide all Bastille'i kindlusele tormi joosti. Restauratsiooniaastail Bourbonid naasid oma valge liilialipu juurde, aga 1830. aastal suutis Lafayette tuua lipu lõplikult Prantsusmaa riigilipuks. Ajalugu 1.Prantsusmaa kuningriigi lipp 2.Prantsusmaa lipp 1790–1794 3.Prantsusmaa lipp 1794–1815 4
Tartu Ülikooli peahoone ja Kunstimuuseum Tallinn 2005 Tartu Ülikooli peahoone valmis aastatel 1803-1809 ning on klassitsismi kõrgperioodi üks mõjusamaid näiteid Eestis. Peahoone arhitektiks oli Johann Wilhelm Krause, kes oli Eesti üks silmapaistvamaid arhitekte. Krauset aitas ustav abiline J. A. S. G Kranhals, kes projekteeris peahoonele alusparve ja kavandas keldrikorruse, mis hoidsid ära niiskuse tungimise hoone maapealsetele korrustele. Peahoone avamise pidulik aktus toimus 3. juulil 1809. Sellest ajast alates tähistatakse aulas kõiki ülikoolielu suursündmusi ja pidupäevi Kogu peahoone fassaadi raskuskeskme moodustab selle sammasportlikus. Kuus
Arhitekt kavandab projekte enamasti büroos arvuti taga, projektid valmivad arvutiprogrammidega. Töö on loominguline, kuid võib olla aeg-ajalt vaimselt pingeline ning töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Üldiselt töötab arhitekt siseruumides, kuid vahel peab ta käima ka oma ehitustel, kus ta kontrollib ehitajate tegevust, konsulteerib ehitajate ja tellijatega, teeb projekti vajalikke muudatusi. Haridus ja väljaõppe Arhitektiks soovijal tuleb oma õpinguid alustada ülikoolis arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekaval viieaastases integreeritud õppes. Arhitekti käe all töötavaks rakendusarhitektiks saab õppida rakenduskõrgkoolis nelja-aastasel rakendusarhitekti õppekaval. Arhitektiks õppimine eeldab kunstihuvi, loomingulist mõtlemist ja -andekust ning huvi reaalainete vastu Kus saab arhitektiks õppida? Eestis Eesti Kunstiakadeemias
Arhitektuuriarvestus Chielehaus, Roosikrantsi 23/Pärnu mnt 36 arhitektiks on Robert Nauste, valminud on see aastal 1936. Ekspressionism. Kawe Plaza, Pärnu maantee 15,arhitektiks on Henno Sillaste, 8-korruseline,lainja klaasfassaadiga büroohoone kuju oli tingitud krundi kolmnurksest kujust. Mõlemad, Chielehaus kui ka Kawe Plaza on kolmnurksed, kuid mõjuvad täiesti erinevatena. Elfriede Lenderi Eragümnaasium- arhitekt Herbert Johanson, valmis aastal 1935.Stiilipuhas funktsionalismi näide. 1930. aastail oli see ultramoodsa klaastorniga maja lööv ja arendatud ruumiprogrammiga silmapaistev hoone.
Johann Carl Ludwig Engel (1778- 1840) Johan Erik Lindhi portree Johann Carl Ludwig Engelist Sisukord 1. Elulugu 2. Looming 3. Kasutatud allikad Elulugu Johann Carl Ludwig Engel (sündinud 3. juuli 1778 Charlottenburg, Berliin- 14. mai 1840 Helsingi) oli saksa päritolu Soome arhitekt. Tema isa oli Berliinis müürseppmeister Johann Philipp Engel (1752- 1833). J.C.L. Engel õppis arhitektiks Berliini ehitus- ja kunstiakadeemias. Aastal 1800 sai ta maamõõtjaks ja 1804 arhitektiks ning asus tööle Preisi riikliku arhitektina. Kui Preisimaa 1806 kaotas Napoleonile, siis ehitustegevus soikus. Nagu mitmed teisedki arhitektid, pidi ta mujalt tööd otsima. Aastal 1808 taotles ta Tallinna linnehitusmeistri kohta, mille ta saigi. 1809. aastal alustas ta tööd, kuid mõne aasta pärast oli ta tööülesannete vähenemise tõttu ja finantsilistel põhjustel jälle
Johan Carl Ludvig Engel (sündinud Johann Carl Ludwig Engel; 3. juuli 1778 Berliin, Charlottenburg 14. mai 1840 Helsingi) oli Saksa päritolu Soome arhitekt.Tema isa oli Berliinis müürseppmeister Johann Philipp Engel (17521833). Ka poiss õppis müüri laduma.Ta õppis arhitektiks Berliini ehitus- ja kunstiakadeemias. 1800 sai ta maamõõtjaks, 1804 arhitektiks ning asus tööle Preisi riikliku arhitektina. Kui Preisimaa 1806 kaotas Napoleonile, siis ehitustegevus soikus. Nagu mitmed teisedki arhitektid, pidi ta mujalt tööd otsima. 1808 taotles ta Tallinna linnaehitusmeistri kohta, mille ta saigi. 1809 alustas ta tööd, kuid mõne aasta pärast pidi ta tööülesannete vähenemise tõttu finantsilistel põhjustel jälle sunnitud uut kohta otsima. 18141815 töötas ta Turus ühe töösturi teenistuses
filosoofiat ja arhitektuuri. Linna rajamine männimetsasele alale Mustamäe klindi ja Pääsküla raba vahel oli Glehni suur unistus, mida ta asus takistustele vaatamata ellu viima. 6. oktoobril 1873 sai välja mõõdetud esimene suvilakrunt, mille omandas Tallinna kooliõpetaja Johan Pihelmann. Räägitakse, et just siis öelnudki Glehn oma kuulsad sõnad: "Seie saagu lenn!" Glehni loss 1886. aasta 1. oktoobriks valmis keskaegse rüütlilossi kahekorruseline krohvimata paehoone, mille arhitektiks oli Glehn ise. Agaralt asus ta lossiümbrust kujundama, rikastades loodust omatehtud puunikerduste ja moraalitõdesid vahendavate sildikestega. Allkorruse esiku ja kontori seinu katsid risti-rästi mitme värviga kirjutatud salmid ja mõtteterad. Ladina-, kreeka-, prantsus-, vene- ja saksakeelsete tekstide kõrval leidus ka eestikeelne salm, mis manitses: "See on üks harimata mees, kes sülitab veel maja sees!" Von Glehn ei nikerdanud ainuüksi eriskummalist mööblit
Pronkskuju autoriks on Terje Ojaver. Kindral Laidoneri plats 1933. aastani oli Kindral Laidoneri platsil turg, mis kolis üle tema praegusele asukohale. Vabanenud väljak, kuhu juba 1904. aastal oli istutatud 4 tamme, kujundati pargiks. Pargi keskele purskkaevu paigutati August Vommi poolt modelleeritud "Poiss kalaga". Kindral Laidoneri nime sai endine Suurturg 1934. aastal. Skulptuur "Jooksja" Viljandis, Ranna puiestee ääres, skulptoriks Riho Kuld, arhitektiks Ülo Stöör. Monument avati 1990. aastal ümber Viljandi järve jooksu auks. 1928. aastal alguse saanud jooksuvõistlusest on kujunenud iga-aastane traditsioon, kus osalejaid üle Eesti ja kaugemaltki. 1. mail toimuva üle 1000 jooksjaga suurvõistluse rada kulgeb ümber Viljandi järve ja on ca 12 km pikk. Skulpuur "Jooksja" kujutab Hubert Pärnakivi, kes on võitnud jooksu 11 korda järjest. Järvejooksu võitjate kompleksi (kavandanud
Põrandapinda on 7,7 hektarit. • Alates 1837 on Buckinghami palee kuningapere peamine elukoht. Westminster palece • Parlamendi hoone • Kompleks ehitati 1840-1888 arhitekt Charles Barry plaanide järgi. Tower • Ajalooline loss Londoni südalinnas. • Loss ehitati aastal 1066. HOLLAND Noordeinde palee • Ehitati 16. sajandil. • Alles pärast Napoleoni-aega hakati kasutama ametliku residentsina. SAKSAMAA Neuschwansteini loss • Lossi arhitektiks oli Eduard Riedel. • Lossi ehitati aastail 1869–1892 ning osa algselt planeeritust on tänini ehitamata. Reichsdag • Saksamaa parlamendihoone, mis oma erilise klaaskupli tõttu on üks Berliini populaarsemaid vaatamisväärsusi. Sanssouci loss • Asub Berliini lähistel • Ehitati 1744-1747aastal. • Arhitektiks oli Georg Wenzeslaus von Knobelsdorff. Augustusburgi loss • Ehitati 1725-1768 . • Kuulub UNESCO kultuuripärandisse. AUSTRIA
SYDNEY OOPERITEATER ERIK TALTS ASUKOHT Syndney ooperiteater asub Austraalias Sydneys. ARHITEKTUUR JA ARHITEKT *Sydney ooperiteatri arhitektiks on Jorn Utzon. *Ooperiteater võtab enda alla 1,8 hektarit. *Ooper toetub betoonplokkidele mis asuvad merepinnast 25 meetrit allpool. *Sydney ooperiteatri katus koosneb 1 056 006 läikvalgest katusekivist. AJALUGU *Sydney ooperiteater avati 20. oktoobril 1973. aastal. FAKTE *Sydney ooperimaja ehitamiseks kuulutati 1956. aastal välja arhitektuurikonkurss. *Opperiteatri avas kuninganna Elizabeth teine ja simeseks
ja Engelilgi ei olnud tööd. Seetõttu ta taotles Tallinna linnaarhitekti kohta ja saigi selle. Alates 1809. aastast tegutses ta Tallinnas. 1814 Engel lahkus Eestimaalt ja reisis läbi Sankt Peterburgi Soome. Esmalt ta töötas Turus. 1816. aastal määras tsaar Aleksander I isiklikult ta Helsingi uusehitiste arhitektiks. 1824 sai Engelist Helsingi linnaehituse juht, kellena ta töötas elu lõpuni. Kui Eestis ehitas Engel üksikuid hooneid, siis Soomes sai ta tuntuks suuremate ettevõtmistega, sealhulgas linnaplaneerimise alaste ülesannete täitmisega. Pärast Turu suurt tulekahju 1827.a. kavandas ta linnale uue korrapärase tänavastikuga põhiosa. Tema olulisim töö on aga Helsingi Senati väljaku kujundamine ja seda ümbritsevate hoonete ehitamine.
katedraalid. Kirik Asub Vatikanis Püha Peetruse väljakul, Tiberi jõe lähedal. Ehitust alustati 18. aprillil 1506 ning lõpetati 1626 aastal. Matmispaigaks See kirik oli Püha Peetruse, esimese Rooma piiskopi matmispaik. Basiilika alla katakombidesse on maetud 91 valitsenud paavsti. Sisevaade Püha Peetri kirikust Kiriku kuppel Peetri kiriku kuplile lõi kavandi Michelangelo, kes sai katedraali ametlikuks arhitektiks 1546. aastal. Monumentaalse kuppelkiivri siseläbimõõt on 42 meetrit. Kupli allserva ümbritseval friisil on Jeesuse sõnad: "Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma võtan ehitada oma kiriku." Vaade kirikule öösel Üldvaade kirikule ja selle ees olevale väljakule Kuulus Püha Peetri kirik on kristlikest kirikutest maailma suurima interjööriga kirik. Kirik mahutab kuni 60 000 inimest. Kirik on kuulus palverännakute poolest. Terve kiriku
kreeka tempel La Madelene. La Madeleine tempel on pühitsetud Maarja Magdaleena kirikuks. La Madeleinel on panteon, millel on 22, kahes reas seisvad korintuse sammast, nende kohal kiri suurtele meestele, tänulikult isamaalt ja sellekohal kolmnurkne ehisviil, mil isamaa vabaduse ja ajaloo allegoorilised kujud ning hoone keskel, tõuseb suur ümar smmastega ümbritsetud kuppel, pantelo, mille küpris on Prantsusmaa suured mehed oma puhkepaiga leidnud. La Madeleine`i kiriku arhitektiks oli Pierre Vignon. La Madeleine on ainus millel on ehtsa antiikse templi kuju antud. Pariisi piiskopp võttis aastal 1802 enda valdusesse praeguse Juutide sünagoogi ja pühitses selle Maarja magdaleena. 1849 aastal 17. oktoobril surid maailma kuulus Poola helilooja ja peanist Frederik Sampäär, Frederik tahtis, et Maarja magdaleena kirikus, tema matustel laulaks mootsart. Mootsardil aga oli palju naishääli ja algul ei tahetud kirikusse lubada ning lükati kaks
Saksamaa, Berliin Kristina Mais 10d Kuidas saada Võrust Berliini ? Võrust peab sõitma Tallinnasse Tallinnas peaks parkima auto lennujaama Lennujaamast tuleb minna lennuki peale ja sõita Berliini ilma ümberistumisteta Brandenburgi värav ehitati 17881791 Preisimaa kuninga Friedrich Wilhelm II käsul arhitektiks ja ehitusmeistriks oli Carl Gotthard Langhans kujunenud Berliini ja kogu Saksamaa rahvuslikuks sümboliks Seda on kujutatud Saksamaa 10-, 20- ja 50-sendistel euromüntidel See oli Ida- ja Lääne-Berliini piiriks Brandenburgi värav Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Berliini võidusammas
Hispaania, Barcelona Gerli Kask 10 ac Kuidas Võrust sinna saada? Kõigepealt tuleb sõita autoga Võrust Tallinnasse Tallinnast tuleb minna laevaga Soome Soomes tuleks jätta auto lennujaama parklasse Lennujaamas tuleb minna oma lennuki peale ja sealt reisida ümberistumisega Barcelonasse Lennu aeg oleneb lennufirmast ja ümberistumistest Sagrada Família kirik Suur katoliku kirik Barcelona üks suurimaid turistiatraktsioone Arhitektiks on Antoni Gaudi(1852-1926) Hakkas projektiga tegelema 1883. aastal Ehitus algas 1882 ja eeldatavasti valmib see aastal 2026 2010. aastal pühitseti kirik sisse paavst Benedictus XVI poolt Sagrada Família kirik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
...................................................................................18 SISSEJUHATUS Vaatamisväärsusi on maailmas palju ning nende seas ohtralt erineva ning põneva arhitektuuriga kirikuid. Neist üks märkimisväärsemaid on Sagrada Familia katoliiklik kirik Barcelonas, Hispaanias. Selle ehituslugu on pikk ning läbinud mitmeid takistusi ja kuni praeguse hetkeni on kirik endiselt valmimisjärgus ning kindlat valmimisaega pole paika pandud. Sagrada Familia arhitektiks on olnud väga põnev ning loov arhitekt Antoni Gaudi, kes ei olnud lihtsalt peavoolu arhitekt, vaid leidlik ning innovatiivne kunstnik. Kirik on nii seest kui väljast palju elamusi pakkuv ning väga põnev. Seal kajastuvad erinevad sündmused nii piiblist kui ka igapäeva elust, mis kajastuvad inimestelt malli võetud skulptuurides. 1 EHITUSE ALGUS 1.1 Monumentaalse kiriku idee 19.sajandi jooksul lammutati progressi nimel kirikuid ning vägivallapuhangud tõid
esindajaid Jaan Rääts, Eino Tamberg ja Eduard Tubin. Samuti on uusklassitsistlikku stiili näha ka selle aja kuulsatel ehitistel, mis omavad praktilist kasutamist veel tänapäevalgi. Näiteks avaldab mulle suurt mõju võimas Kapitoolium, mis asub Washingtonis, USA’s. Nii nagu muusikaski, avaldub ka ehitisel eriline täpsus ja suurejoonelisus. Tahaplaanile ei üritatud jääda ühegi detailiga mis avaldub võimsal Kapitooliumil. Hoonemüraka arhitektiks oli William Thornton, kes oli esimene paljudest selle aja ehituskunstnikest. Hoone jätab mind seda vaatama kauemaks. Paneb mind jälgima selle stiilitäpsust ning puhtust. Muusikavoos ning arhitektuuris on näha rohkesti ühiseid jooni. Pean oluliseks ja hindan selle stiili väljenduslaadi kaasahaaratavust ning kuulamapanevust, ehitiste puhul jälgima- ning uurimapanevust. Sest just seda muusikapalad ning ehitised minuga teevad. Jään neid kuulama, vaatlema ning nende üle
Vahepeal olen ka mõelnud , et kui lõpetan Tartu Kutsehariduskeskuses ehitusviimistleja eriala , siis lähen seda ka veel edasi õppima , et end arendada sel erialal ja üle üldiselt ennast ehitusvaldkonnas edasi arendada. Seda sellepärast , et siis on vähe lihtsam ehituse peal tööd saada. Veel tahaks ennast arenedada sellepärast , et siis saab välismaale tööle minna ja palju rohkem raha teenida , Soomes ju hinnatakse eestlastest ehitajad päris kõrgelt. Siis on võimalused arhitektiks , müürsepp , betoneerija , viimistleja , maaler ja muud sellist. Ehituse peal tahakas end arendada kuna mulle täitsa meeldib see ja olen ka ise mitmeid moodi ehitusega seotud .Näiteks ka kodus praegu , käib meil remont ja siis panen ka oma käe sinna külge niipalju kui oskan. Kokkuvõtteks saab niipalju öelda, et ma tahaks ennast ehitusepeal niipalju arendada kui vähegi võimalik , kuna mulle meeldib see ja siis oleks ka palju
Peetri kirik vatikanis Koostanud: Aivi Õunap 11h Ajaloost Constantius Suur lasi kiriku püstitada rooma 324. a. 1506 aastaks oli kirik niivõrd lagunenud, et Julius 2. otsustas selle taastada. Ehitus toimus 1506 1626 aastatel. Projekteerijaks oli kogenud arhitekt Bramante. Hiljem oli kiriku arhitektiks Michaelangelo. Valmis 1547. aastal. Kiriku rekonstruktsioon 19. sajandil Kuppel Click to edit Master text styles Second level Projekteerinud Third level Michaelangelo Fourth level Küündib 132 m Fifth level kõrgusele ja siseläbimõõt on 42 m. Kupli allserva ümbritseval friisil on Jeesuse sõnad: "Sina
Kuressaare vaatamisväärsused · Kuressaare piiskoplinnus See on kuressaare üks tähtsaim vaatamisväärsus . See on rajatud 13. Saj. teisel poolel. See vaatamisväärsus meelitab paljusi inimesi, kuna ta on nii huvitav ja ilus. Lisaks esteetilisele elamusele, mille annab arhitektuuri stiilsus, väljapeetus, rangus ja karm suurejooneline ilu, võimaldab linnuse külastamine saada mitmekülgseid ajalooteadmisi, saavutada vahetu kontakt minevikuga, tunda keskaja hõngu. · Veski Saaremaa sümbolina omab veski tähtsat kohta. Veski vanus on juba üle 100 aasta. Nüüd asub seal rahvusliku sisekujundusega ja eesti köögiga toitlustuskoht. Väga ilus koht nii turistidele kui ka oma inimestele külastada. · Kuressaare linnateater Hoonel on suur kultuuriajalooline väärtus. Nüüdseks on hoone taas kasutusele võetud teatrina. · Kudjape Kalmistu Asub Kuressaare kirdepiiril Kuivastu maanteelt ringtee juurest 0,5 km ida suunas. 178...
· Kölni katedraal asub Kölnis, Saksamaal. See on roomakatoliku kirik, pühendusega Püha Peetrile ja Õnnistatud Neitsi Maarjale. · Kölni katedraal ehitati aastatel 12481437 ja 18421880. Selle kõrgus on 157 m ja aastatel 18801884 see oli maailma kõrgeim ehitis. · Kiriku arhitektiks oli Gerhard ja kiriku arhitektuur on gooti stiilis. (LISALUGU/ MÜÜT KIRIKU LOOMISEST PABERIL) · Kölni katedraal sarnaneb üpris palju Amiens'i katedraaliga, seda põrandaplaanilt, stiililt ja kesklöövi kõrguselt ja proportsioonidelt. · Sellel on kaks ridadevahelist käiku mõlemal küljel, mis aitavad toetada ühtesid kõrgeimaid gooti võlve maailmas.
väikemaks ning hubasemaks.Nende seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega,mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest,okstest ja lehtedega kaunistused.Mahedad pastelsed,pärlhallid,kuldsed või hõbedased toonid ,veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristalllühtrid tegid ruumist nagu mängutoosi.Tihti olid esemed ja ornamendid kapriisselt ebasümmeetrilised,eelistati nn.orvanditsee on sopilise kujuga keskus,mida ümbritsesid nikerdatud kaunistused.Prantsusmaa juhtivaks arhitektiks oli sel ajal JACQUES ANGE GABRIEL.Tema suursaavutuseks oli Pariisi keskne väljakConcorde`i väljak.Samuti kujundas ta Elysee palee,mis on hetkel Prantsusmaa presidendi reisidents ning Versailles`i lossi ooperisaali. Rokokooajastu maalikunstis armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine,võbelevat valgust ja salapärase meeleoluga maastikutausta.Õlivärvide kõrval kasutati palju pehmetoonilisi pastelle.Maalidel kujutati enamasti jõudeelu ja kergemeelseid lõbustusi.18
Ehitise analüüs Madeleine'i kirik Pierre Vignon Valitud objektiks osutus Madeleine'i kirik, mille arhitektiks oli Pierre Vignon. Antud klassitsismi ajastul (täpsemalt 1842) valminud objekt asub Prantsusmaal, Pariisis. Ehitise tellijaks osutus Napoleon I ning pühendati ,,Kuulsuse templina" prantsuse armee sõduritele. Seega oli objekti otstarbeks mälestusmärk. Kiriku põhiplaan jäljendab antiiktemplit. Kuna tegemist on kirikuga, on hoone ühekordne ning selle mõõtmed on kirikule vastavad. See tähendab, et hoone on ligi 30 meetrit kõrge ja ligi 20 meetrit lai. Hoone sügavus on aga pea
vasallilinnuse idatiiva asemele esindusliku kahekorruselise varaklassitsistliku mõisahoone. Selleks lammutati suur osa keskaegse linnuse idatiiva müüridest. Hiljem kuulus mõis von Stackelbergidele. 20. sajandi algul vana peahoone põles, misjärel tollane omanik Nikolai von Stackelberg otsustas uue hoone rajada sadakond meetrit põhja poole. 1913. aasta paiku valmis mõisas uus esinduslik historitsistlik peahoone. Hoone arhitektiks on peetud Wladislaw Karpowiczit. Kahekorruselisel massiivsel hoonel on nii neogooti, selle inglise haru tuudorstiili kui ka juugendi mõjutusi. Omapärane on hoone välisviimistlus: peamiselt tellistest ja pakivist hoone on väljast kaetud õhukeste korrapäratu kujuga graniitplaatidega, mis on kokku laotud nagu mosaiik. See jätab mulje, nagu oleks kogu hoone ehitatud massiivsetest graniitplokkidest. Osalt on kasutatud ka graniiti imiteerivaid tsementplaate.
rippaiad Babülonis, Artemise tempel Ephesoses, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn. Ainus säilinud maailmaime on Cheopsi püramiid Egiptuses. Cheopsi püramiid on nime saanud Egiptuse valitseja Cheopsi järgi. See ehitati aastail 2551-2471 eKr. See on maailma suurim püramiid siiani. Cheopsi püramiidi põhi on peaaegu ideaalne ruut ja püramiid on ehitatud põhiilmakaartega harmoonias. Cheopsi püramiini arhitektiks peetakse Hemonit. Kui arheoloogid püramiidini jõudsid, olid vargad juba enda töö teinud, kuid õnneks oli veel üpris palju järgi. Püramiidi ehitus on siiani mõistatus, kuid on mitmeid teooriad, kuidas paigutati 2,5 kuni isegi 70 tonnised kiviplokid nii kõrgele. Kreeklased arvasid, et kasutati orjade tööjõudu, kuid hiljem on pakutud, et tegu oli hoopis väga osavate ehitajatega, keda oli 100 000. Mark
Claude Perrault ehitas idafassaadi.3-korruseline,hiigelsambad. Versailess loss: *hakati ehitama kuninga jaoks, sai kuninga pearesidendiks. *baroklikum kui Lowri idafassaad. *mitmetiivaline (2 suurt tiiba) *siseõu *baroklik klassitsismistiil *üle poole km pikk *kuninganna ja kuninga ruumid + aadelkonna ja õukonna ruumid *taga võimas väga suur park(arhitektiks A. le Notre.Projekteeris kolm põhiteed,mis lähtuvad lossi juurest kiirtena.Sirged.Keskmine viib Pariisi.) *varem oli seal väike tavaline jahiloss Notre rajas regulaarpargi reegilpärane,pinnad jaotatud geomeetriliselt, puud-põõsad lõigati kujunditeks.Taheti parandada & ilustada loomulikku loodust,täiendada ja seda mõistusesüsteemile allutades.Palju skulptuure ja purskkaeve. Loss seest:
Arhitektuur. Suurt rõhku pannakse kiriku ehitusse. Barokk-kiriku läänefassaadi isel tunnused : kahekorruseline, korruseid ühendavad vahendid; Palju üle võetud renessanssist- antiiksed sambad, viilud. Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistumine. Taanduvad hooneosad. Vahel kogu fassaad laineline või astmeline. Üldmulje rahutu, dünaamiline. Voluut- keerdunud kaunistus. Barokkarhitektuur Itaalias. Lõpuks saab valmis ka Püha Peetri kirik. Viimaseks arhitektiks on L. Bernini, kes kujundab ovaalse kiriku esiseväljaku. Prantsusmaaal.Toimub Louvre lossi edasiehitus. Päikesekuningas Luuis 14s, lasi ehitada 40 km kaugusele Pariisist Versailles lossi.(580m) Kõige uhkem saal Peegligalerii. Losside juurde kuulus alati Prantsuse park- hoolitsetud sümeetriline park. Venemaal. Peeter I alustab Neeva jõe kaldale barokse linna ehitamist. ,,Peterhofi loss". B. Rastrelli ,,Talvepalee", ,,Tsarskoje Selos". Eesti 1630-1780
Hoone üldkuju sõltub otstarbest ja asukohast, eelistatkse looduslikke materjale ja rakendatakse nn voolava ruumi põhimõtet.Aalto tuntumad hooned on Villa Mairea, Finlandia-talo Helsingis ja Helsingi tehnikaülikool. Villa Mairea Finlandia-talo Helsingis Helsingi tehnikaülikool Aarne Jacobsen oli Taani arhitekt ja disainer, kes oli Taani funktsionalismi esindajaid. Ise ta pidas end eelkõige arhitektiks, kuid tuntud on ta rohkem rahvusvaheliselt mööbli disainerina. Just toolidega saavutas ta tuntuse mööbli disainerina, lihtsad aga funktsionaalsed toolid: kerged ja lihtsalt virnastavad. Sipelgas (the Ant) , “Seitse seeria” (Series 7) disainitud Novo Nordisk sööklale, Muna (the Egg) ja luik (the Swan), mis olid esialgselt disainitut SAS Royal hotellile, mille ta ka ise projekteeris. Tema eripäraks oli, et ta kasutas orgaanilisi vorme oma loomingus.
kolmekorruseline, esimese korrus aknad tillukesed, järgnevatel korrustel suured ja kaunid aknad. Esimene korrus on massiivne ehituselt sellepärast, et sel korrusel on kandev ülesanne. See hoone peegeldab renessansi vaimu oma ratsionaalsuse ja korrapärasusega. See kaunis palazo asub Firenzes. Palazzo Medidi-Riccardi siseõu. Välisvaade hoonele. Palazzo Strozzi asub Firenzes. Selle palee lasi endale ehitada Filippo Strozzi, kes oli Medici rivaal. Palee arhitektiks oli Benedetto da Maiano. Hoone ehitamist alustati 1489 ja lõpetati 2 1538. Palazzo Strozzi on ideaalne näide tsiviilarhitektuurist. Sarnasusi võib leida Palazzo Medici'lt, kuna see hoone inspireeris Strozzi palee autorit. Hoonel on harmoonilisemad proportsioonid kui palazzo Medicil. Paleel on kaunid paarisaknad, kaunis karniis ol iseloomulik selle aja paleedele Firenzes.
Palmse mõisahooned Barokk oli Eestis ka värvilise puuskulptuuri õitseaeg. Sellest on säilinud peamiselt näited kirikuinventarist Barokk Tallinnas Kadrioru loss Tallinna Toomkiriku altar ja kantsel Niguliste kiriku tornikiiver Von Glodti kabel ja altar Von Holsten Becki kabel Maja pikal tänaval Tallinnas Kadrioru loss 1718-1723 ehitati Peeter I poolt Eesti barokkarhitektuuri kõige luksuslikum teos Kadrioru loss Arhitektiks oli itaallane Niccolo Michetti. See oli määratud keisrinna Katariina I suveresidentsiks Kadrioru loss Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kadrioru loss Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Ehitise analüüs 1. Ehitise nimi, arhitekti nimi; Ehitis on Sainte-Chapelle ehk tõlkes Püha kabel. Arhiividest ei ole hoone arhitekti leitud, aga 19.sajandil arvati, et arhitektiks võib olla kas Pierre de Montreuil või Jean de Chelles. 2. Objekti: asukoht; rajamise ajastu ehk kultuuriperiood; valmimise aeg; Sainte-Chapelle asub Prantsusmaal, Pariisi südames. Hoone on rajatud kõrggootika ajastul ning valmis 13.sajandi keskel 1248.aastal. 3. Objekti kirjeldus: kes oli tellija; kellele pühendatud; mis otstarve? Selle kiriku laskis Louis IX oma lossi kõrvale ehitada, et ülaosas koos perekonnaga jumalateenistusest osa võtta, alumine oli mõeldud teenijaskonnale.
Selles raamatus on kirjeldatud inimeste vahelised suhted, konkreetse pere suhteid ja kõike seda läbi kaksikute Raheli ja Esta silmade, alguses väikeste- hiljem suurte. 4. Peategestateks on Rahel ja Esta. Esta on vaikiv noormees, kes teeb koduseid töid ning jalutab pidevalt päikeseloojangu ajal või vihma käes. Ei räägi mitte kellegagi. Rahel oli nooruses väga aktiivne ning tegi pahandusi. Õppis halvasti, vahetas pidevalt koole. Hiljem läks õppima arhitektiks. Abiellus ning kolis dublinisse, pärast lahutust kolis Ameerikasse New Yorki. Kõrvaltegelased on Ammu-kaksikute ema, Väikseke Kochamma- nende vanaema, Sofija-mol-kaksikute surnud nõbu, Pappacci- kaksikute vanaisa. Tegelase on usutavad ja väga reaalsed, nende käitumine ja riietumisstiil on iseloomulik india rahvale. 5. Põhirõhk on küsimusel, keda ja kuidas armastada tohib. Nende pere onud said isadeks emad - armukesteks ja nõod surid kirstus.
Maalikunst: peamiselt maaliti antiikmütoloogia teemadel. Prooviti lahendada perspektiivi võtteid(kuidas asju ruumiliselt joonistada). Esimeseks kunstnikuks oli sandro botticelli(venuse sünd). Ta maalis enamasti portreesid ja antiikmütoloogiaainelisi pilte. "kevad"(Primavera"). Kõrgrenessanss itaalias: kunstielu keskuseks sai nüüd rooma, suuremaid tellimisi esitas paavst. Alustati Rooma Peetri kiriku ehitamisega, esimeseks arhitektiks oli Bramante. Kuna ehitus kestis u 100 aastat, siis võtsid sellest osa veel kümneid arhitekte. Kuulsam neist oli 42m läbimõõduga kupli autor Michaeangelo. Skulptuur ja maal: kõrgrenessanssi ajal saavutasid maal ja skulptuur oma täiuslikkuse:figuurid seotakse looduse, ruumiga ühtseks tervikuks. Kõige sobivamaks peeti kolmnurkset komposatsiooniskeemi. Tähtsamad esindajad: leonardo da vinci, michaeangelo, raffael. Veneetsiast: giorgone ja tizian.
Antonio perekonnas oli traditsioon saada metallitööliseks, aga Gausi ei soovinud olla metallitööline, vaid tahtis olla arhitekt. Ta alati nägi asju nii nagu nad on, mitte nii nagu teised soovisid. Antonio oli omapärane inimene, sellepärast tekkis tal koolis raskusi. Gaudi kolis Barcelonasse ja 1873. aastal astus kohalikku arhitektuurikooli. 1878. aasta veebruaris lõpetas Gaudi oma arhitektuurilise koolituse ja võis ennast nimetada arhitektiks. Õnneks oli Gaudil eriline metseen Don Eusebio Guell, kes lasi Gaudil oma ideid täpselt nii ellu viia, nagu soovis. Guell tutvus Gaudi töödega 1878. aastal ühel maketinäitusel Pariisis. Barcelonasse tagasi pöördudes otsis ta üles nende makettide autori. Sellest hetkest kuni Gaudi surmani olid mehed lahutamatud. Nende sõprus, mis vältas 40 aastat oli midagi palju rohkemat kui suhe kliendi ja tellija vahel. 1906. aastal asusid
Maalikunst: peamiselt maaliti antiikmütoloogia teemadel. Prooviti lahendada perspektiivi võtteid(kuidas asju ruumiliselt joonistada). Esimeseks kunstnikuks oli sandro botticelli(venuse sünd). Ta maalis enamasti portreesid ja antiikmütoloogiaainelisi pilte. "kevad"(Primavera"). Kõrgrenessanss itaalias: kunstielu keskuseks sai nüüd rooma, suuremaid tellimisi esitas paavst. Alustati Rooma Peetri kiriku ehitamisega, esimeseks arhitektiks oli Bramante. Kuna ehitus kestis u 100 aastat, siis võtsid sellest osa veel kümneid arhitekte. Kuulsam neist oli 42m läbimõõduga kupli autor Michaeangelo. Skulptuur ja maal: kõrgrenessanssi ajal saavutasid maal ja skulptuur oma täiuslikkuse:figuurid seotakse looduse, ruumiga ühtseks tervikuks. Kõige sobivamaks peeti kolmnurkset komposatsiooniskeemi. Tähtsamad esindajad: leonardo da vinci, michaeangelo, raffael. Veneetsiast: giorgone ja tizian.
Louvre`i idafassaad sai klassitsistliku lahenduse .Fassaad oli kolmekorruseltine .Alumisele korrusele toetuvad võimsad,üle kahe meetri ulatuvad paarissambad .Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. Louis 16 otsustab siiski oma peamiseks residendiks ehitada 40km kaugusele Pariisist jääva Versailles´lossi. Sinna koondati kõik prantsuse parimad arhitektid ,maalijad ,skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtivaks arhitektiks sai Jules hardouin-Mansart(1646-1708)(hardu´än mansaar zül.Lossi kogupikkuseks sai 580m.Lossi keskosas on marmorõu. Versaillesi´park. See on hiiglasuur park , mis asub lossi teises küljes. Seda kasutati lossiruumi jätkuna kõiksugu pidude pidamiseks . Park on arhitektuurilise pargikunsti täiuslik näide.Seal on tohutult palju allegoorilisi ja dekoratiivseid marmorskulptuure. Versailles´lossi siseruumid. Siseruumide paigutus rõhutab kuninga isiku tähtsust.Hoone
ulatuvad paarissambad. Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. · Louvre'i idafassaadi on järgnevate sajandite jooksul eskujuks võetud paljude maade riigiasutuste fassaadide kujundamisel Versailles' loss: · Louis XIV otsustas ehitada oma peamiseks residentsiks Versailles' lossi. · Sinna koondati parimad prantsuse arhitektid, maalijad, skulptorid, tarbekunstnikud · Juhtivaks arhitektiks sai JULES HARDOUIN-MANSART · Varem samas kohas asunud jahilossi laiendati, nii et selle kogupikkuseks sai 580m · Lossi juurest lähtuvad sirgete kiirtena kolm teed, neist keskmine Pariisi suunas Versailles' park: · Lossi kõrval asub park, mida kasutati rituaalide, etenduste, pidustuste ajal · Regulaarpark ilu tuleb luua loodust täiendades, seda mõistuse loodud süsteemile allutades
tuleb allutada kodu visuaalne keskkond. Nad põlgasid dekoreerimist ja kaootilist ning eklektilist üldilmet. Samas suunas mõtlesid ka EDOUARD JEANNERET (1887- 1968) ja ADEMEE OZENFRANT(1886-1966), kes 1921. aastal avaldasid Prantsusmaal nn. purismi manifesti, nende eesmärgiks oli kunst, kus valitseb range matemaatiline kord ja kasutatakse puhtaid geomeetrilisi kujundeid. Jeanneret sai LE GORBUSIER nime all üheks kuulsamaks 20. Sajandi arhitektiks ja ühtlasi funktsionalismi rajajaks. Nende ideaaliks olid täiesti uued linnad, kus vana tänavavõrgu asendavad väljakud kõrghoonete vahel. Hoonete, mööbli ja kõigi esemete vorm pidi tulenema funktsioonist. KAZMIR MALEVITS (1878-1935) sensatsiooniline teos “Must ruut”, kus võib näha ainult süsimusta ruutu valgel pinnal. Oma laadi nimetas ta suprematismiks (ladina k. supermus-ülim), mis pidi võimaldama tajuda esemetust, eimiskit, universaalset ruumi.
Marcus Vitruvius Pollio Vitruvius sündis Roomas, arvatavalt Formiae linnas Campania provintsis. Vitruvius andis oma eluajal välja arhitektuurialase teose "Kümme raamatut arhitektuurist". See on ainuke mahukas antiikajal kirjutatud arhitektuurialane teos. Teda teatakse põhiliselt kirjanikuna. Vitruvius aga pidas ennast arhitektiks. Ainuke teadaolev tänapäevani osaliselt säilinud tema projekteeritud ehitis on Fanum Fortunae basiilika tänapäeva Fano linnas. Vitruviuse teoses on ära märgitud näiteks päikesekellad ja veekellad, mille puhul võiks arvata, et nendel ei ole arhitektuuri õppimisega mingit pistmist. Samuti on Vitruvius pööranud rõhku ajaloole. Vitruviuse usub, et arhitekt peab kõigepealt õppima erinevaid teadusalasid. Ta peaks olema osav joonistamises,
Johann Köler suhtles eesti edumeelsete haritlastega ja osales rahvusliku liikumise üritustes, sh. 1864. aastal alanud Viljandimaa talurahva palvekirjade aktsioonis. J. Köler suri 22. aprillil 1899 a. Peterburgis ja on maetud Suure- Jaani kalmistule. Johann Köleri, rahvusliku maalikunsti rajaja, auks paigaldati 1976. Aastal Linnuväljakule monument temas. Sellel aastal tähistati tema 150. Sünnipäeva. Mälestussamba valmistas skulptor Edgar Viies, arhitektiks oli Rein Luup. "Truu valvur" Johann Köler maalis "Truu valvuri" 1878. aastal. Tehnikaks on õli. Maalil kujutatud "väike Lolita" on tsaariarmee kindrali, õukonnaminister Frederichsi, kellest endast on kunstnik samuti portree maalinud, tütar. Seda maali vaadates jääb kohe silma seal esinev suur kontrast koera ning lapse vahel. Koer sümboliseerib midagi suurt, tugevat, julget ning ustavat. Laps aga sümboliseerib noorust, nõrkust ning võib-olla ka argsust
miks peaks inimeste püstitatud objektides midagi teisiti olema kui looduses. Gaudi kolis Barcelonasse ja 1873. aastal astus kohalikku arhitektuurikooli. Kuigi kõik tema hinded polnud kuigi head, olid tal suurepärased tulemused joonistamises ja projekteerimises. Tema töid vaadati kui geeniuse või siis täiesti nõdrameelse omi- neid kahte märksõna kasutati tema kirjeldamisel ka edaspidi. 1878. aasta veebruaris lõpetas Gaudi oma arhitektuurilise koolituse ja võis ennast nimetada arhitektiks. Arhitektina mõjutasid Gaudit mitmed asjad. Ta leidis inspiratsiooni keskaegsetest raamatutest, gooti kunstist ja looduse orgaanilistest vormidest. Need erinevad mõjud kokku moodustasidki Gaudi erilise arhitektuurilise stiili. Alguses töötas ta koos arhitekt Martorelliga, (näitkeks Sagrada Familia konstrueerimisel), aga hiljem hakkas ta üksi tegutsema. Sagrada Falmiliale pühendas ta oma elust 43 aastat. Gaudi teised suuremad projektid olid Palau Guell ja Palacio de Astorga
kujutas piiblilegende maailma loomisest kuni suure veeuputuseni, lisaks on seal veel stseene ning isegi pilte argielust. Umbes 500 meetrisel pinnal umbes 350 figuuri ei olnud tema eesmärk luua ühtset ruumi illusiooni, vaid kujutada mitut ruumi. Noorena tehtud tööd on "Pieta`" Roomas Peetri kirikus ja "Taavet" Firenze Akadeemia muuseumis (1501- 1504). Peetri kiriku kupli ehitas Michelangelo, kes sai katedraali ametlikuks arhitektiks 1546. aastal. Katedraali parempoolses võlvkäigus asub Michelangelo maailmakuulus skulptuur Pietà (1498 1499). ,,Taavetis" avaldub tugev antiikskulptuuri mõju. Vorm on suurejooneline, hoogne ja rahutu ning väljendab ekspressiivselt suurt sisepinget ja jõudu. Looming on suurejooneline ja kirglik, tema kujutatud inimesed on nii kehalt kui vaimult tugevad. Taavet on marmorskulptuur, mida peetakse üheks renessansiajastu meistriteoseks. Skulptuur kujutab alasti kuningas Taavetit
kunstnik, ning selle näitusega esindati Eestit ka Veneetsia 55. kunstibiennaalil. Näitus „Ilmne paratamatus“ on enim inspireeritud Bruce Duffy raamatust „The World As I Found It“ ning see koosnes mitmest osast: näitus, kino, kool, raamatukogu, ateljee ja kartoteek. Meile oli kaasa määratud ka giid, mille üle olen väga õnnelik, sest näituse mõtted vajasid arusaamiseks veidi seletamist ning need olid väga filosoofilised. Kuna Farkas tahtis oma karjääri algul saada arhitektiks, siis oli näitusel väga palju mõjutusi just arhitektuurist ning tavapärast kunsti, mida iga tavainimene mõistab kunsti all, seal ei olnud. Näituse osa, mis mulle enim meeldis ning meelde jäi, oli nimega „film“. Selle näituseosa ülesehitus oli väga lihtne: 2 ekraani, kus jooksid eesti- ja inglisekeelne tekst ning pealeloetud tekst. Ekraanidel jooksvad tekstid, mis esmapilgul tundusid olevat kooskõlas pealeloetava tekstiga, kuid pikemal
Hadrianuse mausoleum Referaat 1. Ajaloost Ehitis oli algselt mõeldud mausoleumina imperaator Hadrianusele (lisa 1). Mausoleum on ehitatud Tiberi jõe kaldale, umbes 135-139 aastat peale Kristust ja mille arhitektiks oli Demitriano. Haudehitise idee andis loojatele Augustuse mausoleum. Algselt oli haudehitis kaunistatud silindri-kujuline ehitis, mille ringikujulise osa läbimõõt on 64 meetrit ja kõrgus 20 meetrit, aiaga ning katust ehtis kuldne hobuste nelirakend või hiiglaslik Hadrianuse kuju. Aastal 138 pKr, aasta pärast Hadrianuse surma, asetati tema, ta naise Sabina ning nende esimese lapsendatud poja, Lucius Aeliuse, tuhaurnid. Pärast Hadrianuse surma lõpetas ehitus-
erinev. Teosel oli kuri nooruk, mis meenutas ka veidi ennast. Kokkuvõttes oli näitus väga kena ning kui oleks võimalik, siis tahaksin Aet Maasiku töid veel vaadata. Terve näitus tundus väga originaalne ning polnud sellist teost, mis oleks tekitanud minus negatiivset emotsiooni. Kuna mind arhitektuur ja muu selline ei huvita, siis nüüd hakkas mind huvitama, sest see oli väga hea mõte, joonistada pilt ning kõrvale kirjutada täiendusi. Soovitaks kõigile, kel soovi arhitektiks saada, käia Aet Maasiku näitusel ning äkki saab tema teostelt häid mõtteid.
6. Kawe Plaza, Pärnu mnt 15, Tallinn Hoone valmis 30. oktoobril 1998. Selle projekteeris Eesti päritolu Kanada arhitekti Henno Sillaste. Hoone on saanud oma nimetuse ühe omaniku Karl Wellneri vanaisa auks Kawe Plazaks. Hoone näol on tegemist modernistliku arhitektuuriga. See on internatsionaalses stiilis mahu väljendamine, pigem tasakaalu kui sümmeetria väljendamine ja kõigi kaunistuste kõrvalejätmine. 7. KUMU, Tallinn Arhitektiks on Pekka Vapaavuori. Hoone valmis 2005. aasta sügisel. Funktsionalistlik ehitis. Ehitatud spetsiaalselt kunsti esitlemiseks. Hoonel on ümmargune põhiplaan. Kasutatud on mitmeid materjale- dolomiit, vask, puit. Hoone juures on rõhutud pigem suursugususele kui detailidele. Kasutatud allikad: http://www.kul.ee/ Eesti Arhitektuur 1 Tallinn , "Valgus" 1993 - K.Hallas, Büroohoone Pärnu mnt.10 , lk 176-177 http://www.kunstihoone.ee http://www.puhkaeestis.ee/et/parnu-rannahoone www.nlib.ee www
graveerida oma kantseleis. NOORPÕLV 1900.a. läks Adolf Linzi riikliku reaalkooli. Maakooli vahetus võõra linnakooli vastu ei meeldinud poisile. Ta hakkas õppima ainult neid aineid, mis talle meeldisid – ajalugu, geograafia ja eriti joonistamine. Kõike muud ignoreeris. 13-aastasena suri tema isa. Ema palvel jätkas õppimist. 1903. hakkas saama toitjakaotuspensioni. Emal ei olnud võimu oma isepäise poja üle. Unistas saada kunstnikuks või arhitektiks. HITLERI JOONISTUSED NOORPÕLV 1907 proovis sisse saada Viini kunstikooli kuid see ebaõnnestus. Hitler vihkas püsivat tööd nin ta ei teinud katsetki omandada mingisugust elukutset. Ta oli laisk ja tujukas noormees, kel oli vähe tuttavaid ja veel vähem sõpru. Hitler ise on öelnud, et tema Viinis elatud aastad(1909-1913) olid kõige vähem õnnelikud tema elus, kuid neid võib lugeda tema kõige tähtsamateks iseloomu ja vaadete kujunemise aastateks.
Muu alla kuuluv naine läks õppima kehakultuuri. Tabel on selge näide sellest, kuidas naised valivad rohkem humanitaarsemaid valdkondi ja mehed rohkem teaduslikke, reaalseid. 7. Diagramm Juuresolevalt diagrammilt selguvad populaarsemad ametid NRG lõpetanute seas. Meeste suureks sooviks on saada maailma kuningaks ja inseneriks. Seda on soovitud vastavalt kaks ja kolm korda. Naiste sooviks on saada sotsioloogiks, ajakirjanikuks,veterinaariks,arhitektiks ja keemikuks. Kõiki neid ameteid esineb naiste seas kahel korral. Muu alla kuuluvate meeste sooviks on saada maastikuarhitektiks,heliloojaks, tegeleda millegagi IT valdkonnast või tootmisspetsialistiks. Naiste, kes kuuluvad muu alla, sooviks on saada füsioterapeutiks,tõlgiks, klassiõpetajaks, diplomaadiks, keskkonnaspetsialistiks, tegeleda millagagi IT valdkonnast ja juristiks. Kõiki muu alla kuuluvaid ameteid on vastatud ühel korral
2 Peetri kirik ehk Püha Peetruse Basiilika (itaalia Basilica di San Pietro in Vaticano) on Vatikanis Püha Peetruse väljakul asuv kirik, mille ehitus algas 18. aprillil 1506 ja lõpetati 1626. See on ka püha Peetruse, kes oli üks kaheteistkümnest Jeesuse apostlist ja esimene Rooma piiskop, matmispaik. Basiilika alla katakombidesse on maetud 91 valitsenud paavsti. Peetri kiriku kupli ehitas Michelangelo, kes sai katedraali ametlikuks arhitektiks 1546. aastal. Katedraali parempoolses võlvkäigus asub Michelangelo maailmakuulus skulptuur Pietà (1498 - 1499). Paavsti kui Rooma piiskopi ametlik residents on Basilica di San Giovanni in Laterano. Pariisi Jumalaema kirik (Notre-Dame de Paris) on kirik Pariisis Cité saarel. Kiriku ehitamist alustati 1163 kuningas Louis VII valitsemise ajal kunagise Jupiteri templi kohale. Nurgakivi pani paavst Aleksander III. Tööd kestsid ligi 200 aastat
annaabi.ee 
