abielule mitmes kristlikus traditsioonis Luterluse levik. Liivimaa Luterlus levis Põhja-Saksamaalt edasi Preisimaale, Taani (1545) ja Rootsi (1536) Liivimaale · 1521 reformatsioon jõuab Riiga · 1523 Reformatsioon jõuab Eestisse · 1525 esimene teadaolev eesti keeles trükitud raamat, luterlik jumalateenistuse käsiraamat, trükiti Lüübekis (liivi, läti ja eesti keelse selgitava tekstiga). Hävitati Lüübeki rae käsul, pole säilinud, on vaid arhiiviteated · 1525 reformatsiooni mõõdukam suund pääseb Eesti alade linnades võidule · 1526 - Eesti linnad on protestantlikud Liivimaa 1535 Wanradt-Koelli katekismus, esimene osaliselt säilinud eesti keeles trükitud raamat, välja antud Wittenbergis, keelustati Tallinna rae käsul. Simon Wanradt Niguliste kiriku õpetaja alamsaksakeelse teksti autor, Johann Koell Pühavaimu kiriku õpetaja tõlkis eesti keelde
abielule mitmes kristlikus traditsioonis Luterluse levik. Liivimaa Luterlus levis Põhja-Saksamaalt edasi Preisimaale, Taani (1545) ja Rootsi (1536) Liivimaale · 1521 reformatsioon jõuab Riiga · 1523 Reformatsioon jõuab Eestisse · 1525 esimene teadaolev eesti keeles trükitud raamat, luterlik jumalateenistuse käsiraamat, trükiti Lüübekis (liivi, läti ja eesti keelse selgitava tekstiga). Hävitati Lüübeki rae käsul, pole säilinud, on vaid arhiiviteated · 1525 reformatsiooni mõõdukam suund pääseb Eesti alade linnades võidule · 1526 - Eesti linnad on protestantlikud Liivimaa 1535 Wanradt-Koelli katekismus, esimene osaliselt säilinud eesti keeles trükitud raamat, välja antud Wittenbergis, keelustati Tallinna rae käsul. Simon Wanradt Niguliste kiriku õpetaja alamsaksakeelse teksti autor, Johann Koell Pühavaimu kiriku õpetaja tõlkis eesti keelde
(pajul); Kellel kardane kasukas? (kasel); Kellel seljas kuldakuube? (kuusel); Kellel seljas leinasärki? (lepal); loomade tsükkel: Kes on haaviku emanda? (jänes ~ rebane); Kes on kuusiku kuningas? (orav ~ hunt ~ karu); Kes on nõmme neitsikene? (uss ~ jänes ~ rebane ~ orav); Kes on kõrve karjapoissi? (karu); mesilase-küsimus: Kesse kõnnib kõrta mööda, / astub aia äärta mööda, / piirab pilliroogu mööda? Kus ja millal mõistatati? Mõistatuste seosest uskumuste ja kommetega Arhiiviteated lasevad arvata, et 19. saj. lõpul ja 20. sajandil oli mõistatamisel Eestis valdavalt ajaviiteline, meelelahutuslik funktsioon. Mõistatatud, nagu ka jutte räägitud, on kõige sagedamini sügis- ja talveperioodil videvikku pidades või õhtul tubastel ühistöödel (kedrates, kududes). Mõistatamine on olnud tavaline ka talgutel, rehepeksul, õitsil jm. ühistel välistöödel, eriti nende juurde kuuluvail söögitundidel ja puhkepausidel. Karjalapsed on üksteiselt ajaviiteks mõistatusi
annaabi.ee 
