Tallinna Linnaarhiiv. Põhiülesanded arhiivimoodustajate väljaselgitamine ja dokumentide hindamine; arhivaalide haldamise ja arhiivindust reguleerivate õigusaktide täitmise kontrollimine Tallinna linna asutustes; Tallinna asutuste, linna ja linnaosalusega äriühingute ja sihtasutuste nõustamine arhiivinduse ja dokumendihalduse valdkonnas; arhiivimoodustajate dokumentide liigitusskeemide kooskõlastamine; arhiivimoodustajate arhiiviskeemide ja arhiivikirjelduste kooskõlastamine; arhivaalide kogumine;
2. AVALIKUD ARHIIVID Avalike arhiivide liigid: Avalikud arhiivid on vastavalt riigi või kohaliku omavalitsuse üksuste poolt finantseeritavad riigi või kohaliku omavalitsuse arhiivid. Riigi arhiivid on Rahvusarhiiv, maa-arhiivid ja eriarhiivid. Kohaliku omavalitsuse arhiivid on linna- ja vallaarhiivid ning kohalike omavalitsuste ühisasutusena moodustatud arhiivid. Arhiveerimine arhivaalide korrastamine, kirjeldamine, nende üleandmine arhiivi Arhiivindust korraldab Eestis Rahvusarhiiv. Rahvusarhiiv koosneb kahest kesksest arhiivist: Riigiarhiiv ja Ajalooarhiiv. Riigi- ja Ajalooarhiivide tööd korraldavad maa-arhiivide tööd. Riigiarhiivile alluvad: · Harju maa-arhiiv · Lääne-Viru maa-arhiiv · Saare maa-arhiiv · Läänemaa maa-arhiiv Ajalooarhiivile alluvad: · Viljandi maa-arhiiv · Pärnu maa-arhiiv · Tartu maa-arhiiv · Valga maa-arhiiv · Jõgeva maa-arhiiv Kohaliku omavalitsuse arhiivid:
· enne istungi toimumist toimub materjalide elektrooniline arutelu, arvamuste avaldamine · loodussõbralik, aitab suurendada otsustamise läbipaistvust 15.03.2010 halduskorraldus 16 Riigikantselei · toetab valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel · toetab ministri, kes ei juhi ministeeriumi, tegevust · arendab Eesti avalikku teenistust · arendab dokumendihaldust ja korraldab arhiivindust · korraldab Riigi Teataja avaldamist 15.03.2010 halduskorraldus 17 Vabariigi Valitsuse liikmed 1) peaminister; 2) haridus- ja teadusminister; 3) justiitsminister; 4) kaitseminister; 5) keskkonnaminister; 6) kultuuriminister; 7) majandus- ja kommunikatsiooniminister; 8) põllumajandusminister; 9) rahandusminister; 91 ) regionaalminister; 10) siseminister;
kolm on täheldatavad kogu perioodi ulatuses ja üks piirnes 1940. ja 1950. aastatega (Kibal jt 2005): 1. Täitevvõimu absoluutne kontroll (üle)tsentraliseeritud arhiivinduse üle. 2. Ideoloogiasse lämbunud arhiiviteooria. 3. Arhiivi ja arhivaaride funktsionaalne rollivahetus 1940. ja 1950. aastatel. 4. Salastatud arhivaalide suur osatähtsus ja üldine juurdepääsu piiramine arhiiviainesele. Kogu arhiivindust Eesti NSVs ja loomulikult NSV Liidus kontrollis täielikult täitevvõim e valitsus, teisisõnu Rahvakomissaride Nõukogu, mis hiljem nimetati ümber Ministrite Nõukoguks ning kogu seda riigiaparaati reaalselt juhtis ja suunas kommunistliku partei. Üleliidulisel ega vabariiklikul tasandil ei eksisteerinud arhiiviseadust, seega rahval, kui kõrgema riigivõimu kandjal, ei olnud arhiiviasjades sõnaõigust.
nõustamine, nende üle järelevalve teostamine, arhivaalide hindamine. Järelevalveosakond annab arvamusi järelevalvealuste asutuste dokumentide loetelude kohta, viib läbi arhivaalide hindamist arhiiviväärtuse väljaselgitamiseks, peab arvestust riigiarhiivi arhiivijärelevalve alla kuuluvate asutuste üle, koordineerib arhiivijärelevalvet ja hindamist riigiarhiivis, annab arhiivijärelevalve käigus nõu asjaajamist ja arhiivindust reguleerivate õigusaktide täitmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamisel, korraldab järelevalvealustele asutustele infopäevi arhiivi- ja dokumendihalduse küsimustes. 3.2 Kogude osakond Kogude osakond tegeleb arhiiviväärtuslikuks hinnatud arhivaalide kogumise, vajadusel ka korrastamise ja kirjeldamisega. Enamus materjali jõuab arhiivi avalikke ülesandeid täitvate asutuste töö käigus tekkinud arhivaalidena, kuid arhiiviväärtuslikuks hinnatakse ka eraõiguslike
mille kohaselt linna- ja rajooniarhiivid pidid vastu võtma ning säilitama vaid nö Nõukogude- perioodi arhivaale. Selle põhimõtte rakendamine oleks tähendanud kõigi enne 1944./1945. aastat tekkinud dokumentide üleandmist Tallinna Linnaarhiivist Tartusse Riiklikku Ajaloo Keskarhiivi. Erinevalt Pärnust ja Narvast õnnestus aga Tallinna ajalooliste kogude terviklikkus siiski säilitada. 1950. - 60. aastate Eesti NSV arhiivindust käsitlevad õigusaktid aktsepteerisid edaspidi Tallinna Linna ja Harju Rajooni Riikliku Arhiivi kogude koosseisu erandlikkust teiste linna- ja rajooniarhiividega võrreldes. 1960. aastail hakati arhiivi vastu võtma ka tegutsevate asutuste arhivaale. Alates 1963. aastast, kui loodi eraldi Harju Rajooni Riiklik arhiiv, jäi Tallinna linnaarhiivi tööpiirkonnaks taas vaid Tallinna linn; aastail 1963 - 75 oli arhiivi ametlik nimi Tallinna Linna Riiklik Arhiiv. Osa Harjumaa
võõrkeelt, kiirkirja aluseid, õigusõpet, sekretäritööd, teeninduskultuuri, etiketti, organisatsiooni ja juhtimist, avalikkussuhete aluseid. Lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Õppeaeg kestab 1 aasta 10 kuud ja on päevaõppe vormis. Õppekava sisaldab sekretäritööd, asjaajamist ja dokumendihaldust, infotöötlust ja arvutikirja, arhiivindust, personalitööd, raamatupidamist, majanduse ja ettevõtluse aluseid, rahanduse ja panganduse aluseid, statistikat, turundust, suhtlemispsühholoogiat, klienditeenindust, etiketti, juhtimise aluseid, organisatsioonikultuuri. Lõpetamisel on võimalik sooritada riiklikud kutseeksamid sekretär I ja raamatupidaja assistendi tasemel. Lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus. Tartu Kutsehariduskeskus Õppeaeg kestab 2 aastat ja on päevaõppe vormis
ja korraldamise ning igale kasutajale vajalike dokumendihalduse ja dokumendisüsteemi operatsioonide õpetamise eest. 23. Millest koosneb dokumendisüsteem? Dokumendid jm teaberessurss Dokumentide (ja arhiivi) haldamise protsessid Inimesed, kes kasutavad dokumente Tehnoloogia ja süsteemid. 24. Nimeta olulisemaid dokumendihaldust reguleerivaid õigusakte. avalikku haldust korraldavad õigusaktid asjaajamist ja arhiivindust korraldavad õigusaktid info- ja teabehaldust korraldavad õigusaktid muud dokumenteerimist käsitlevad õigusaktid Kordamisküsimused dokumendihalduse aluste eksamiks 1. Mis on dokumendikäitlus? Dokumendikäitlus salvestiste pidev ja süstemaatiline kogumine ja töötlemine hoiu, liigitamise, otsingu, kasutamise või edastamise jaoks. 2. Kes oli Paul Otlet ja mis on tema tähtsus dokumentide organiseerimise ajaloos? Belgia visionäär, jurist ja rahuaktivist.
osa peale peaministri vähemalt pool valitsuse koosseisust *istungist võtab lisaks ministrile sõnaõigusega osa riigisekretär,sõnaõigusega võib osa võtta õiguskantsler ja oma ülesannetesse kuuluvaid asjus riigikontrolör Riigikantselei *toetab valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel *toetab ministri,kes ei juhi ministeeriumi,tegevust *arendab Eesti avalikku teenistust *arendab dokumendihaldust ja korraldab arhiivindust *korraldab Riigi Teataja avaldamist Vabariigi Valitsuse liikmed peaminister,haridus-ja teadusminister,justiitsminister,kaitseminister, keskkonnaminister,kultuuriminister, majandus- ja kommunikatsiooniminister, põllumjanadusminister,rahandusminister,regionaalminister,siseminister, sotsiaalminister, välisminister,ministrid Vabariigi Valitsuse õigusaktid *VV annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi
asjaomane minister ja riigisekretär. VV juhina 7) korraldab valitsusasutuste ja muude riigiasutuste peaminister: 1) juhatab Vabariigi Valitsuse istungeid 2) kirjutab asjaajamisalaste õigusaktide eelnõude alla Vabariigi Valitsuse õigusaktidele; 3) nõuab ministrilt seletust väljatöötamist; 8) korraldab arhiivindust; 10) korraldab tema tegevuse kohta; 4) annab korraldusi 5) teeb käesolevas Riigikantselei juures tegutsevas kõrgemate riigiametnike seaduses ettenähtud juhtudel Vabariigi Presidendile ettepaneku konkursi- ja atesteerimiskomisjonis atesteerimisele kuuluvate muuta Vabariigi Valitsuse koosseisu;5 1) esindab Vabariigi ametnike arendamist; 12) koordineerib Euroopa Liidu asjades
majandus ja sotsiaalkomitee liikme, Euroopa Liidu regioonide komitee liikme, Euroopa Kohtu kohtuniku, Euroopa Kohtu esimese astme kohtuniku, kohtujuristide ning Euroopa Kontrollikoja liikme ametikohtadele. Euroopa Liidu Nõukogus esindab Eestit vastava valdkonna minister. Valitsuse juures asub ka Riigikantselei, mis korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist ning tehnilist teenindamist, annab välja ,,Riigi Teatajat", korraldab arhiivindust ja ametnike reservi pidamist, korraldab Vabariigi Valitsuse ja peaministri suhtlemist Riigikogu ja teiste põhiseaduslike institutsioonidega, koordineerib Euroopa Liidu asjades Eesti seisukohtade kujundamist jne. Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister oma korraldusega. Vabariigi Valitsuse ülesanded on: · viia ellu riigi sise ja välispoliitikat; · suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust;
1) korraldab Vabariigi Valitsuse ja peaministri asjaajamist ning tehnilist teenindamist; 2) korraldab Vabariigi Valitsuse ja peaministri suhtlemist Riigikogu ja teiste põ hiseaduslike institutsioonidega; 3) annab vä lja Riigi Teatajat; 4) kontrollib Vabariigi Valitsuse õ igusaktide eelnõ ude vastavust põ hiseadusele ja seadustele; 5) peab Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja peaministri poolt ministritele antud ü lesannete tä itmise arvestust; 8) korraldab arhiivindust; 9) koordineerib riigi infosü steemide tö ö d; 10) koordineerib riigiametnike ja kohaliku omavalitsuse ametnike koolitust; Oma ülesannete täitmiseks on Riigikantseleil õigus saada ministeeriumidelt, teistelt valitsusasutustelt ja kohaliku omavalitsuse asutustelt asjasse puutuvaid dokumente ja selgitusi. LISAKS: KOV ühinemine? Kohaliku omavalitsuse ü ksuste ü hinemine on uue haldusü ksuse moodustamine kahe võ i enama senise
Valitsus asub ametisse ametivande andemisega Riigikogu ees. Eestis teostab täidesaatvat võimu Vabariigi Valitsus põhiseaduse ja seaduste alusel kas vahetult või ministeeriumite ja valitsusasutuste kaudu. Riigikantselei on Vabariigi Valitsuse juures olev valitsusasutus, mis o toetab valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel o toetab ministri, kes ei juhi ministeeriumi , tegevust o arendab Eesti avalikku teenistust o arendab dokumendihaldust ja korraldab arhiivindust o korraldab Riigi Teataja avaldamist Ministrid Andrus Ansip Helir-Valdor Seeder Peaminister Põllumajandusminister Tõnis Lukas Ivari Padar Haridus- ja teadusminister Rahandusminister Rein Lang Urve Palo Justiitsminister Minister Jaak Aaviksoo Siim Valmar Kiisler
annaabi.ee 
