6.5. Saada tööandjalt oma töökohustuste täitmiseks vajalikke dokumente ja andmeid. 7. TÖÖVAHENDID 7.1. Arvutikomplekt koos tarkvara ja lisaseadmetega; 7.2. Dokumentide haldamise infosüsteem, paljundusmasin, paberipurustaja. telefon, faks, printer 8. KVALIFIKATSIOONI NÕUDED Eriala, haridus 8.1. Kutse-keskharidus; 8.2. Eri-, kutse- ja ametialane enesetäiendamine 8.3. Varasem sekretäritöö kogemus 2 aastat 8.4. Algteadmised arhiivindusest 8.5. Asjaajamise põhialuste tundmine 8.6. Etiketi nõuete tundmine 9. OSKUSED Keeled 9.1. Eesti keele oskus kõrgtasemel, 9.2. Vene keele oskus suhtlemise tasemel 9.3. Soome keele oskus kõrgtasemel Arvutikasutamise oskus: 9.4 Tabel- ja tekstitöötlusprogrammiga; 9.5 Oskus töötada internetis; 9.6 Kiire trüki- ja kujundusoskus; 9.7 Andmekogude ja bürootehnika kasutamine Koostaja: Tutvunud:
huve. Töö koosneb kolmest peatükist, millest ühel on omakorda üks alapeatükk, mis jaguneb veel kaheks. Käesoleva töö hüpoteesiks on, et dokumendihaldus on pidevalt arenev ala, kus tuleb alati hoida end uuemate võimalustega kursis. 3 1 DOKUMENDIHALDUSE AJALUGU Dokumendihaldus kui distsipliin arenes välja 20. sajandil kantselei töö tõhustamise programmidest ja arhiivindusest. Esimesed teadaolevad dokumentide registrid koostati aga 13. sajandil Itaalias, kus dokumente märgistati erinevate indeksitega. Algelised dokumentide nimistud tekkisid 1313. aastal Inglismaal. 16.-17. sajandil hakkas tekkima koloniaalsüsteem ja see tõi kaasa oma dokumendiloome koos spetsiaalsete arhiivide asutamisega. Venemaa tsaaririigis töötati asjaajamise ühtsed alused välja 1720. aastal. 20. sajandi keskpaigaks olid
Eestis on asjaajamine reglementeeritud alates 1924. aastast, kui kehtima hakkas registriraamat. Selles registreeriti sissetulnud ja väljaminevad kirjad. Samuti kasutati andmeraamatuid ehk tänapäevaselt nimetatuna andmekogusid. Ühe asja kohta käivad dokumendid registreeriti sama numbri all. (MTÜ Dokumendihaldurite Ühing, 2014) Dokumendihaldus kui distsipliin arenes välja 20. sajandil kantselei töö tõhustamise programmidest ja ühest vanemast distsipliinist – arhiivindusest. 20. sajandi keskpaigaks olid dokumendihaldurid palgatud avaliku sektori arhiiviinstitutsioonide poole, eesmärgiga kontrollida „kaasaegsete dokumentide“ sissevooluajaloolistesse arhiividesse. Dokumendihaldus hõlmab dokumentide haldamist vaatamata nende vanusele, rahuldamas avaliku- ja erasektori dokumentide organisatsioonilisi vajadusi ning teenides kodu ühiskonna huve. (MTÜ Dokumendihaldurite Ühing, 2014) 1.1 Dokumendihaldussüsteemid Eestis
1917. aasta oktoobripöörde järel oli uues võimu üheks eesmärgiks senise arhiivisüsteemi ülevõtmine ning nõukogulik arhiivindus hakkas lähtuma 1918. aastal vastuvõetud arhiivisüsteemi reorganiseerimise dekreedist. Nõukogude arhiivisüsteemi jäi iseloomustama juurdepääsmatus suurele osale arhiiviainesele ning see jäi püsima ka pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aasta. Teoses antakse ülevaade juurdepääsust NSV Liidu ja nüüdisaegse Venemaa arhiivindusest, tuginedes Venemaal viimastel aastatel ilmunud uuemale kirjandusele ning jõutakse üldistavale järeldusele. Kuigi jätkunud on arhiiviallikate publitseerimine ja arhiivide teatmestu täiustamine, on Venemaa arhiivsüsteemi areng kulgenud pigem juurdepääsupiirangute taaskehtestamise, mitte avatuse suunas (,,arhiivinduslik kontrrevolutsioon").7 6 ,,Juurdepääsupiirangud arhivaalidele Euroopas ja Venemaal". ,,Juurdepääsupiirangud arhivaalidele Eesti NSVs", 2005, lk 90
mitmete erinevate probleemidega. Aga nõuded tervisele? Füüsiline koormus on personalijuhi töös minimaalne, kimbutama kipuvad hoopis kõik istuvale tööle iseloomulikud tervisehädad. Palju tuleb töötada arvutiga, ja see võib mõjuda silmanägemisele. Milliseid teadmisi, oskusi ja iseloomuomadusi on selles ametis vaja? Personalijuhile on olulised teadmised raamatupidamisest, asjaajamisest, personalitöö alustest, arhiivindusest, kutse-eetikast, majandusest, organisatsiooni toimemehhanismidest, juhtimisest ja psühholoogiast. Ta peab väga hästi kursis olema oma valdkonda puudutava seadusandlusega. Intervjuudeks töölesoovijatega peab ta valdama intervjueerimismetoodikat ja suutma saadud vastuste põhjal õigeid valikuid langetada. Personalitöötaja peab olema meeldiva ja viisaka käitumise, salliva suhtumise, hea suhtlemis- ja väljendusoskuse ning korrektse välimusega
aastal. Eestis on asjaajamist korraldatud alates 1924. aastast, kui hakkas kehtima registriraamat. Selles registreeriti sissetulnud ja väljaminevad kirjad. Kasutati ka andmeraamatuid ehk tänapäevaselt nimetatuna andmekogusid. Ühe asja kohta käivad dokumendid registreeriti sama numbri all. (Dokumendihaldus, 2014) Dokumendihaldus kui distsipliin arenes välja 20. sajandil kantselei töö tõhustamise programmidest ja ühest vanemast distsipliinist – arhiivindusest. Dokumendihaldurid palgati avaliku sektori arhiiviinstitutsioonide poolt 20. sajandi keskpaigaks. Eesmärgiks oli kontrollida "kaasaegsete dokumentide" sissevoolu ajaloolistesse arhiividesse. (Dokumendihaldus, 2014) 1 Elektrooniline dokumendihaldus Elektrooniline dokumendihaldus sai alguse 1980ndatel aastatel. Esialgu moodustas dokumendihaldus väikese osa infotehnoloogias, nüüdseks on dokumendihaldus kaasatud mitmesse IT lahendusse
Vana-Egiptuses ja Babüloonias olid olemas valitsuse ametnikud, kelle ülesanne oli dokumente luua ja hallata Esimesed "raamatukogud" olid tänapäeva mõttes arhiivid, sisaldades maksude, laenude, inventuuride jne dokumente. 1574 Hispaanias esimene arhiivi jaoks ehitatud hoone Dokumendihalduse ajalugu Eestis Eesti vanim dokument 1237.a. paavsti saadiku Modena Wilhelmi ürik 1924 - Riigiasutuste asjaajamise juhtnöörid 1935 Esimene arhiiviseadus Dokumendihaldus arenes välja 20.saj. arhiivindusest 1990-ndate keskpaigast aastani 2000 elektroonilise dokumendihalduse arengu algus. Loodi RISO ja Informaatikakeskus ja Rahvusarhiiv. Järgnes valitsusasutuste dokumendihaldusprogrammi DHP loomine. 96-97 ametiasutustes võeti laialdaselt kasutusele arvutid, seeläbi algas kiire areng dokumendihalduses. 2003 loodi Riigikantselei dokumendihalduse osakond (ül. Avaliku halduse ja arhiivide planeerimine, dokumentide väljatöötamine)