Säilitamise põhimõisted Säilitamine - tegevused, mis aeglustavad säilikute vananemist, takistavad nende lagunemist ja pikendavad seeläbi kogude kasutusaega. Säilitamises eristatakse kahte põhilist tegevussuunda: ennetav säilitamine - eesmärk maksimaalselt aeglustada kogude vananemist, kusjuures säilikuid otseselt ei töödelda korrektiivne säilitamine - säilikute seisundi parandamine Konserveerimine - eesmärgiks on materjalide stabiliseerimine originaalsel kujul nende keemilise ja füüsikalise töötlemisega (parandatakse, pestakse, dubleeritakse kaart riidele või mõnele muule alusmaterjalile jms). Konserveerimistöötlusi viiakse läbi järgmistel eesmärkidel: kahjustatud ja lagunenud objektide viimine stabiilsesse ja kasutatavasse seisundisse; muuta nad kahjustusteta kopeeritavateks; eelnevate töötluste, mis on osutunud aja möödudes ebasobivateks või mis kahjustavad objekte, eemaldamine Restaureerimine (ennistamine) - eesmärgiks on taasta...
hävitamiseks eraldamine, arhiivi üleandmiseks korrastamine ja kirjeldamine (tegevusala, mis käsitleb dokumentide säilitamist, kogumist, juurdepääsu tagamist.) Arhiivindus - Teadusharu, mis töötab välja tegevusala uurimise, korraldamise jne. Ajaloo abiteadus, mis käsitleb dokumentide kogumist, säilitamist, kasutamist ja trükis avaldamist. Arhiivindus hõlmab arhiivinduse teooria ja praktika, arhiivinduse ajaloo, arhiivinduse organisatsiooni jm. 2. Dokumentide hindamine ja hävitamine (eesmärk; hindamise kriteeriumid; protsesside kirjeldus) HINDAMINE( Asutuse vaates arhiivipidamise alla) Tähendab dokumentida arhiiviväärtuse kindlaks tegemist. Väärtus ühiskonna jaoks, teabe ja tõestusväärtus. Hindamine on arhiivi tegevus, mille eesmärk on välja selgitada dokumentide arhiiviväärtus. Hindamisega otsustatakse, millised dokumendid on osa kultuuripärandist ja mida
Archivare und Registratoren Noerdlingen, 1800). Z arendas pertinentsiprintsiibi täiuslikkuseni. Temale tuginesid saksa arhiivid ja arhivaarid (sh Tallinna Linnaarhiiv). Zinkernageli kohaselt tuli dokumendid jagada 5 pealiigiks: 1. valitseja ja tema perekonnaliikmete isiklikud dokumendid; 2. maaasjad; 3. riigiasjad; 4. kiriku ja usuasjad; 5. välisasjad; Need tuli omakorda jagada alaliikideks, peatükkideks, paragrahvideks. Prantsuse revolutsiooni mõju ja tagajärjed arhiivinduse süsteemi väljakujunemisel. Suured mõjutused olid tingitud Suurest Prantsuse revolutsioonist, mis tähistab uut epohhi arhiivinduses ning tõi kaasa kaasaegse arhiivindussüsteemi tekke. Revolutsiooni ajal ka kõigi hilisemate revolutsioonide ajal olid korduvaks probleemiks peremeheta arhiivid. 1794. a 25. juunil võeti vastu arhiiviseadus, mis sai hiljem oluliseks eeskujuks paljudele riikidele. Selle dekreediga loodi Rahvusarhiiv, mis allus rahvuskogule (seadusandlikule võimule).
Arhiivinduse lõpparvestuse kordamisküsimused 1. Rahvusarhiiv, selle struktuur, põhilised ülesanded. Rahvusarhiiv on Eesti arhiivinduse keskus. Rahvusarhiivi põhiülesanne on tagada ühiskonna kirjaliku mälu – dokumentaalse kultuuripärandi – säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Teisalt kindlustab arhiiv autentsete dokumentide hoidmise kaudu kodanike põhiõiguste ja -kohustuste kaitse ning demokraatliku riigi läbipaistvuse. 2. Õigusaktid, mis reguleerivad arhiivihaldust. Asutuste ja organisatsioonide dokumendi- ja arhiivihaldust ning teabega ümberkäimist
Kordamisküsimused: Dokumendihaldus 1. Mis tagab nõuetekohase asjaajamise asutuses Dokumendihaldussüsteem, asjamiskord 2. Dokumendi mõiste (Arhiiviseadus ) Mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. 3. Kuidas jaguneb dokumendiplangi pind Veerised ja täidetav pind 4. Dokumendiplangi veeriste laiused: Vasak- 3 cm Parem- 1,5 cm Ülevalt- 1,2 cm Alt- 1,2 cm 5. Kuidas nimetatakse dokumendi väljade ja elementide vaadet arvuti või seadme ekraanil või paberkandjal? Esitlusvorm 6. Nimeta tõendusväärtusega dokumentide omadused (EVS-ISO 15489-1:2017) Autentsus, usaldusväärsus, kasutatavus, terviklikus 7. Nimeta dokumendihalduse olulisemad normdokumendid (seadus, määrus, juhis, standard) AÜA, Arhiiviseadu...
olemasolul allarhiivi nimetus, arhiivi piirdaatumid; koostamise aasta), sisukord (mille peamine osa on arhiivi-skeem), arhiivimoodustaja kirjeldus, arhiivi, sarjade ja nende allüksuste kirjeldused, ning säilikute loetelu. ARHIIVISEADUS Kehtiv arhiiviseadus alates 1998. aasta maist. Selle olulisemad eesmärgid: ,,segadusteaja" likvideerimine arhiivinduses ja Rahvusarhiivi loomine. Põhilised lähtekohad: tingimuste loomine digitaalse dokumendi-halduse ja arhiivinduse edenda-miseks, hindamine dokumendi elukäigu alguses, digiarhivaalide üleandmise tähtaeg arhiivi, arhiivin-duse efektiivsuse tõstmine, rahvusarhiivi nõustamis- ja kontrollifunktsioonide ülevaatamine ning juurdepääsutingimuste korrastamine. Arhiiviasutuse klassikalised funktsioonid: KOGUMINE, SÄILITAMINE, JUURDEPÄÄSu võimaldamine. Üleandmise tähtaeg. Hetkel 20 aastat, mis pole sobiv digitaaldokumentide jaoks - liialt suured
Raamatus käsitlevad autorid erinevatel perioodidel ja põhjustel rakendatud ja rakendatavaid juurdepääsupiiranguid, tegevust reguleerivaid õigusakte. Samuti vaadeldakse juurdepääsupiirangute vajalikkust, kuid ka neist tingitud probleeme. Raamatu autorid on peamise küsimusena vaatluse alla võtnud juurdepääsupiirangute seotuse ühiskonna üldiste hoiakute, riigi keskvõimuga ning ajalooteaduse metoodika ja arhiivinduse arenguga. Juurdepääsupiirangute kategooriad ja põhjused. Juurdepääsupiirangute kategooriad ei ole erinevates riikides sarnased ning ebademokraatlikes riikides on kitsamad kui demokraatlikes riikides. Regulatsioon on selgemalt, aga määratud just demokraatlikes riikides. Demokraatlikud riigid lähtuvad juurdepääsupiirangute seadmisel rohkem üksikisiku huvidest. Kategooriaid on raske võrrelda, kuid autorid on laias laastus jaganud need neljaks kategooriaks: 1. Isiku privaatsuse kaitse
liigutud selles suunas, et töötada välja ühtsed standardid arhiivinduses. Samas on Euroopa Liidu arhiivides märgata teabe piirangute kasvu, mis eelkõige on tingitud andmete salastamise seadustest, originaaldokumentide säilitamise nõuetest ja ametkondlikest määrustest. Kuigi arhiiviseaduste ja eriseadustega kaetud piirangud kui ka piirangute kestvusajad lähtuvad sarnastelt alustelt, saab piiranguid mitmeti tõlgendada. Erandite tegemine oleneb palju ka iga riigi arhiivinduse traditsioonidest, arhivaaride õigustest ja pädevusest, piiratud andmetele juurdepääsuloa andmisel. Kuigi kaasaegsed õigusaktid püüavad eelkõige tagada inimõiguste kaitset, silmas pidades nii teabe vaba kättesaadavust kui ka kaitsemeetmete rakendamist, jääb kontroll juurdepääsu tingimuste täitmise üle arhiivis siiski arhivaarile. Sest, kasutades Erik Ketelaari sõnu, on just arhivaar see, kes peab tagama isikute privaatsuse arhivaalide kasutamisel. (Kibal jt 2005)
Samal aastal ka likvideeriti EAÜ nagu ka enamus teisi Eesti Vabariigis tegutsenud ühinguid ja seltse Nõukogude Liidu poolt. 1989. aastal 14. märtsil taasavati EAÜ, mille uus põhikiri lähtus 1939. aastal kinnitatud põhikirjast. Aastal 1997 hakati rääkima arhiiviseaduse vastu võtmisest ja koostamisest ja 1998. aasta märtsis sai see valmis ja kinnitatud. Aastal 1938 oli ühingu eesmärgiks arhiivi alal tegutsejate tutvustamine arhiivinduse hetkeseisuga, tulevikuplaanide väljatöötamine ja isiklike kontaktide loomine arhivaaride vahel. Arvati, et see aitab kaasa ühiste seisukohtade väljakujunemisele. Praegused eesmärgid on aga sellised: · arhiivinduse alal tegutsevate isikute kutsealaste, õiguslike, majanduslike ja teiste huvide kaitse · kutseoskuste arendamine · dokumentide kogumisele, korrastamisele ja kasutamisele kaasa aitamine · ajaloo ja arhiivinduse propageerimine
Samal aastal ka likvideeriti EAÜ nagu ka enamus teisi Eesti Vabariigis tegutsenud ühinguid ja seltse Nõukogude Liidu poolt. 1989. aastal 14. märtsil taasavati EAÜ, mille uus põhikiri lähtus 1939. aastal kinnitatud põhikirjast. Aastal 1997 hakati rääkima arhiiviseaduse vastu võtmisest ja koostamisest ja 1998. aasta märtsis sai see valmis ja kinnitatud. Aastal 1938 oli ühingu eesmärgiks arhiivi alal tegutsejate tutvustamine arhiivinduse hetkeseisuga, tulevikuplaanide väljatöötamine ja isiklike kontaktide loomine arhivaaride vahel. Arvati, et see aitab kaasa ühiste seisukohtade väljakujunemisele. Praegused eesmärgid on aga sellised: · arhiivinduse alal tegutsevate isikute kutsealaste, õiguslike, majanduslike ja teiste huvide kaitse · kutseoskuste arendamine · dokumentide kogumisele, korrastamisele ja kasutamisele kaasa aitamine · ajaloo ja arhiivinduse propageerimine
Telefon 654 4040 Hr. Sander Karu AS Eesti Pank Tiigi 5 10150 Tallinn 20. sept. 2004 AVALDUS Austatud härra juhataja 11. augusti Sõnumilehe numbrist lugesin, et otsite juhiabi. Kuna AS Eesti Pank on tuntud eduka firmana, soovin kandideerida juhiabi ametikohale. Oman keskeriharidust asjaajamise ja arhiivinduse alal, olen läbinud juhiabi kutsenõuetele vastava täienduskoolituse ning oman erialast töökogemust (5 aastat). Mulle meeldib oma erialane töö, mistõttu arvan, et olen sobiv kandidaat osalemaks konkursil. Lugupidamisega nimi+perekonnanimi
Rahvusarhiivi struktuuriüksusteks on Ajalooarhiiv, Riigiarhiiv, maa-arhiivid, Filmiarhiiv, arendusbüroo, haldusbüroo ja digitaalarhiivi büroo. Rahvusarhiivi põhiülesanne on seadusest või seaduse alusel antud õigusaktidest tulenevalt riigivõimu teostamine oma pädevuse piires, talle üleantud rahvusliku kultuuripärandi säilitamine ja kaitse ning sellele juurdepääsu korraldamine. Rahvusarhiiv täidab järgmisi «Arhiiviseaduses» sätestatud ülesandeid: 1. osaleb arhiivinduse arengu kavandamises; 2. osaleb arhiivindust ja asjaajamist reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamises ja nende kooskõlastamises; 3. korraldab arhiivijärelevalvet; 4. on «Arhiiviregistri» volitatud töötleja; 5. vaatab läbi riigi arhiivide aastaeelarve eelnõud ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud ning esitab nende alusel koostatud Rahvusarhiivi aastaeelarve eelnõu koos seletuskirjaga Riigikantseleile; 6
· Asutatud 1909 · Muuseum pühendati Jakob Hurda mälestusele, et säilitada tema pärand. · Nimeks pandi Eesti Rahva muuseum, mis tänapäeval kõlaks küll nagu Eesti Rahvusmuuseum · Põhirõhk pandi esemelisele vanavarale · Väärtustati kultuuriloolisi ja muinasteaduslikke esemeid NT: maa seest leitud kivimid (pronks) · Asustuse eesmärk oli saada Eesti kultuuri kõige täielikum varamu RAHVUSARHIIV · Arhiivinduse keskus · Põhiülesanne tagada ühiskonna kirjaliku mälu dokumentaalse kultuuripärandi säilimine ja kasutamine tänastele ja tulevastele põlvkondadele · Rahvusarhiivi kuuluvad ajalooarhiiv, riigiarhiiv ja filmiarhiiv. · Avatud 3.märts 1920 Tartus Rahvusarhiivi ülesanded on: · Koguda ühsikonnale olulist dokumenteeritud teavet · Pakkuda kogude võimalikult laia kasutamist · Hoida kogusid heades säilitustingimustes ·
liikmeid üle kogu maailma. Hääleõigusega liikmeid on kahte sorti: ühingu liikmed ja institutsionaalsed liikmed. Nemad saavad oma arvamust avaldada valimistel ja kohtumistel. Lisaks on organisatsioonil ka president. 5. EBLIDA - http://www.eblida.org/ EBLIDA ehk the European Bureau of Library, Information and Documentation Associations. Organisatsioon on iseseisev raamatukogude, informatsiooni, dokumentatsiooni ja arhiivinduse ühingute ja instituutide katusorganisatsioon Euroopas. EBLIDA keskendub Euroopa infoühiskonna probleemidele, kaasa arvatud autoriõigustele ja litsentsidele, kultuurile ja haridusele. Organisatsioon toetab takistusteta juurdepääsu informatsioonile digiajastul ja raamatukogude ning arhiivide rolli selle eesmärgi saavutamisel. EBLIDA tööd juhib organisatsiooni nõukogu. Täitevkomitee kohtub kolm korda aastas. Organisatsioon loodi 1992. aastal Hollandis
TÜ Ühiskonnateaduste Instituut Gaythel Kukk Rahvusarhiiv Kaartide infosüsteem Referaat Juhendaja: Anneli Sepp Tartu 2014 Rahvusarhiiv Rahvusarhiiv on Eesti arhiivinduse keskus. Rahvusarhiivi põhiülesanne on tagada ühiskonna kirjaliku mälu dokumentaalse kultuuripärandi säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Teisalt kindlustab arhiiv autentsete dokumentide hoidmise kaudu kodanike põhiõiguste ja -kohustuste kaitse ning demokraatliku riigi läbipaistvuse. Rahvusarhiiv on valitsusasutus Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas, kuhu kuuluvad ajalooarhiiv, riigiarhiiv, filmiarhiiv
· riikliku julgeoleku kaitse, · avaliku korra kaitse, · riigipiiri kaitse ja valvamine, · eriti tähtsate tööstusettevõtete ja · raudteerajatiste sõjaväeline valve, · piirkondlik õhukaitse, · maanteede haldamine, · süüdimõistetute laagrites kinnipidamine ja nende töölerakendamine, · ulatuslike majandustööde teostamine, kinnipeetute tööjõuga · uute NSVL kaug-põhja piirkondade hõlvamine, · arhiivinduse juhtimine ja perekonnaseisuaktide teostamine. Kamikaze (jumalik tuul) - Üldtuntud tähenduse (enesetapupiloot) sai sõna kamikaze 1944. aasta oktoobris, kui Filipiinidel loodi Jaapani viitseadmiral Takijiro Onishi juhtimisel erirünnaku (tokko) üksused, et hävitada liitlaste laevastik ida pool Filipiine. Nende täielik nimetus oli "Jumaliku tuule eriründeväed". Kamikazede eesmärgiks oli rammida lennukitega vastase sõjalaevu, eesmärgiga need hävitada
(7) Rahvusarhiivi põhimääruse kehtestab haridus- ja teadusminister. § 4. Riigiarhivaar Rahvusarhiivi juhib riigiarhivaar, kelle haridus- ja teadusminister nimetab kooskõlas avaliku teenistuse seadusega ametisse viieks aastaks, kuulanud ära arhiivinõukogu arvamuse. § 5. Arhiivinõukogu (1) Haridus- ja Teadusministeeriumi juures tegutseb nõuandva õigusega arhiivinõukogu, kelle ülesandeks on vaadata läbi arhiivinduse arengu põhisuunad ja teha ettepanekuid arhiivinduse arendamiseks. § 6. Dokumentide ja arhivaalide haldamine enne Rahvusarhiivile üleandmist (1) Avalikke ülesandeid täitev asutus või isik peab tagama avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud dokumentide või arhivaalide säilimise ja kasutatavuse seadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud tähtaja jooksul või Rahvusarhiivile üleandmiseni. (2) Vabariigi Valitsus võib kehtestada määrusega avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja isikute
Asjaajamine Organisatsioonis Mis on asjaamise eesmärk Mis on asjaamine Mis on põhinõuded asjaajamise korraldamisele Eesmärgid ettevõttes Asjaajamise ja arhiivinduse eesmärk Tagada väärtusliku teabe talletamine ja säilime tulevastele põlvedele Iga asutus ja ettevõte on kohustatud jäädvustama oma tegevuse käigus tekkinud teabe Dokumendid peavad säiluma nii kaua, kui neid vajatakse Informatsioon peab olema hõlpsasti leitav Asjaajamise eesmärgiks ongi dokumentides sisalduva teabe haldamine Asjaajamine toetab ettevõtte eesmärkide saavutamist ning tagama informatsiooni kiire kättesaadavuse
| Sille | Siil | Andmebaaside projekteerimine | 5 | Jnes | | Lilli | Lill | Andmebaaside projekteerimine ja haldus | 5 | Koer | | Luisa | Tuul | Andmeturbe alused | 3 | Kass | | Sandra | Saar | Andmeturve | 3 | Rebane | | Kadri | Kade | Andmettlus ja statistika | 3 | Mnd | | Vaiko | Kook | Arhiivinduse alused | 3 | Saar | | Veiko | Vesi | Arvutipetus | 5 | Kuusik | | Hannes | Hein | Asjaajamine | 5 | Tamm | | Leo | Loots | Asjaajamisse alused | 5 | Tammik | | Liia | Lips | Avalik esinemine | 3 | Lilleaed |
Tallinna Linnaarhiiv. Põhiülesanded arhiivimoodustajate väljaselgitamine ja dokumentide hindamine; arhivaalide haldamise ja arhiivindust reguleerivate õigusaktide täitmise kontrollimine Tallinna linna asutustes; Tallinna asutuste, linna ja linnaosalusega äriühingute ja sihtasutuste nõustamine arhiivinduse ja dokumendihalduse valdkonnas; arhiivimoodustajate dokumentide liigitusskeemide kooskõlastamine; arhiivimoodustajate arhiiviskeemide ja arhiivikirjelduste kooskõlastamine; arhivaalide kogumine; linnaarhiivile üleantud arhivaalide säilitamine vastavalt arhiiviseadusele ja selle alusel kehtestatud nõuetele; arhivaalide konserveerimine, kasutus- ja tagatiskoopiate tegemine; arhivaalidele juurdepääsu tagamine linnaarhiivi uurimissaalis ja veebikeskkonnas;
Kas ja mida leiate? Hinnake kasutatud teemabaasi (kasutamismugavus, otsinguvõimalused, ülesehituse loogilisus jne). Uurisin lähemalt vajaduspõhise toetuse kohta. Leidsin kergelt, sest oli teada, et see on haridusega seotud. Ülesehitus paistab loogiline ja kerge. Lisaks ise sirvimisele proovisin ka otsigut kasutada, ning sealt tuli ka kohe otsitav tulemus välja. Avaleht: E-teenused: Kodanikule: Haridus ja teadus: Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus Proovisin uurida midagi arhiivinduse teemal ja leidsin arhiiviteatise taotluse kohta infot. Avaleht: E-teenused: Ettevõtjale: Töökeskkond ja personal: Arhiiviteatise taotlus – Biograafiline Euroopa Raamatukogu portaal - http://www.theeuropeanlibrary.org/portal/ 7) Mis on portaali eesmärk? Mida portaalist leiab? Eesmärgiks on ühendada erinevaid Euroopa raamatukogusid. Euroopa Raamatukogu portaal tagab kiire ja lihtsa ligipääsu 48 Euroopa rahvusraamatukogu ja juhtivate ülikoolide raamatukogude kollektsioonidele
Metaandmed on struktureeritud informatsioon dokumendi sisu, konteksti, vormistuse ja kasutamise kohta. Need andmed võimaldavad kasutajal hinnata ja kontrollida dokumendi sisu, väärtust ning usaldusväärsust, lihtsustades samas dokumendi taasleidmist ja hõlbustades ligipääsu dokumentidele kogu nende elutsükli vältel. 1 Probleem on aga selles, et erinevates asutustes võivad olla kasutusel erinevad, just nende vajadustest lähtuvad metaandmed, mis ei pruugi täita arhiivinduse nõudeid ning tagada metaandmeskeemide omavahelist ühildumist. Elektroonilise dokumendi puhul on aga halduse ning säilitamise seisukohalt metaandmed lausa kriitilise tähtsusega, seega, et dokumentide autentsus oleks tagatud ja kontrollitav läbi aja, on oluline välja töötada kontrollitud keel, mis standardiseerib terminoloogia lubatud terminitest ja metaandmete elementidest. 2 Kuna dokumente tekitavaid asutusi on seinast seina, on ka nende endi nõudmised ja vajadused dokumendi
Telefon 654 4040 Hr. Gabriel Päike AS Sajandivahetus Tiigi 5 10150 Tallinn 15. juuli 2004 AVALDUS Austatud härra juhataja 11. juuli Sõnumilehe numbrist lugesin, et otsite juhiabi. Kuna AS Sajandivahetus on tuntud eduka firmana, soovin kandideerida juhiabi ametikohale. Oman keskeriharidust asjaajamise ja arhiivinduse alal, olen läbinud juhiabi kutsenõuetele vastava täienduskoolituse ning oman erialast töökogemust (4 aastat). Mulle meeldib oma erialane töö, mistõttu arvan, et olen sobiv kandidaat osalemaks konkursil. Lugupidamisega (allkiri) Lisad: 1. elulookirjeldus 1 lehel 2. koopia diplomist. 8 Tiitellehe vormistamine. Sõna tiitelleht tähendab otseses tõlkes pealkirja lehte
tagamine ning arhiivijärelevalve teostamine. Oma põhiülesande täitmiseks Filmiarhiiv: 1. kogub arhiiviväärtusega arhivaale kehtestatud pädevuse piires; 5 2. säilitab arhivaale, tagab nende kaitse ja juurdepääsu neile, töötab välja eelistusjärjekorra arhivaalide tagatis-kasutusfondi loomiseks; 3. tegeleb arhiivinduse teaduslike ja metoodiliste küsimustega ning osaleb oma pädevuse piires säilitustähtaegade määramise, arhivaalide korrastamise, kirjeldamise, arhiivi üleandmise, säilitamise, kaitse ja kasutamise kohta soovituslike juhendite väljatöötamises; 4. teostab arhiivijärelevalvet seaduses sätestatud korras; 5. hindab arhivaale ja teeb riigiarhivaarile ettepaneku avalikelt arhivaalidelt arhiiviväärtuse
Pärast sõda laiendati pädevust taas: aastail 1945 - 63 toimis arhiiv Tallinna linna ja Harjumaa arhiivina. Neil aegadel võeti Nõukogude võimu poolt likvideeritud Tallinna asutuste arhiivide kõrval üle ka Harjumaa omavalitsuste asutuste (maakonna-, linna- ja vallavalitsuste, kohtute, koolide jt.) ja teiste institutsioonide dokumente, alates 18. sajandist kuni 1944. aastani. 1951. aastal tõusis päevakorda Tallinna arhiivi reorganiseerimine Nõukogude Liidus kehtiva arhiivinduse korralduse vaimus, mille kohaselt linna- ja rajooniarhiivid pidid vastu võtma ning säilitama vaid nö Nõukogude- perioodi arhivaale. Selle põhimõtte rakendamine oleks tähendanud kõigi enne 1944./1945. aastat tekkinud dokumentide üleandmist Tallinna Linnaarhiivist Tartusse Riiklikku Ajaloo Keskarhiivi. Erinevalt Pärnust ja Narvast õnnestus aga Tallinna ajalooliste kogude terviklikkus siiski säilitada. 1950. - 60
Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledz maastikuarhitektuuri õppetool Liina T. MAASTIKUARHITEKTUUR JA PÄRANDKULTUUR Arhiivinduse ja inveteerimise essee 2 Tartu 2010 Sissejuhatus Essees on uuritud ja vaadeldut maastikuarhitektuuri ja pärandkultuuri seoseid üksteisega. Kuidas üks on teist mõjutanud ja mõjutab.Uuritud on kuidas kaasaeg mõjutab minevikku. Samuti on kirjeldatud pärandkultuuride elemente põjalikumalt ning on toodud välja tänapäevani säilinuid.
Rahvusarhiiv Riigikantselei halduses olev valitsusasutus ehk arhiivinduse keskus Eestis. Põhiülesandeks on tagada ühiskonna kirjaliku mälu dokumentaalse kuluuripärandi säilimine ja kasutamine tänastele ja tulevastele põlvkonda. 4 Valgas, Rakveres, Kuressaares, Haapsalus. Eesmärk on luua õiguslikud tingimused üleminekul paberivabale asjaajamisele digitaalsele dokumendi- ja arhiivihaldusele. Arhiiviseadus Seadusega sätestatud õigusakt, mis sätestab arhivaalide kogumise, hindamise,
Loodi RISO ja Informaatikakeskus ja Rahvusarhiiv. Järgnes valitsusasutuste dokumendihaldusprogrammi DHP loomine. 96-97 ametiasutustes võeti laialdaselt kasutusele arvutid, seeläbi algas kiire areng dokumendihalduses. 2003 loodi Riigikantselei dokumendihalduse osakond (ül. Avaliku halduse ja arhiivide planeerimine, dokumentide väljatöötamine) 2012 - koordineerib avaliku sektori dokumendihalduse arengut Majandus ja kommunikatsiooniministeerium. 2012 arhiivinduse korraldamine Haridus ja Teadusministeeriumi ülesanne. Koordineerimispüramiid 2012 - ... MKMDokumendihaldusnõukoguMinisteeriumid, maavalitsusedMinisteeriumite haldusala,KOV-id Avalik teenus Avaliku halduse asutuse poolt osutatav teenus. Riik (avalik, era- ja kolmas sektor) pakub oma avalikke teenuseid portaali eesti.ee kaudu vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Majandus - ja kommunikatsiooniministeerium
Anname ülevaate Rahvusarhiivist kui organisatsioonist ning selle kogudest, mis sisaldab endas ka audiovisuaalsete teavikute kogu. Uurime kogude korraldust ja optimaalseks säilitamiseks vajalike keskkonnatingimusi, anname ülevaate uute teavikute hankimisest ning vanade esemete konserveerimisest ja restaureerimisest. 3 RAHVUSARHIIVI ÜLEVAADE Rahvusarhiiv, mis loodi 1. jaanuaril 1999. aastal, on arhiivinduse keskuseks Eestis ning asub Tartus. Põhiülesandeks on tagada ühiskonna kirjaliku mälu (dokumentaalse kultuuripärandi) säilimine ja selle kasutamise võimalus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Rahvusarhiiv kogub ning säilitab Eesti kultuuri, ajalugu, riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivaid arhivaale olenemata nende loomise ajast või kohast. (Rahvusarhiiv1, 2015). Rahvusarhiiv kui valitsusasutus kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse.
või väljasaatmiseni) on operatiivne; · dokumendid lahendatakse tähtaegselt, on loodud töökindel tähtaegse lahendamise kontrolli süsteem; · lahendatud dokumendid paigutatakse toimikusse süsteemikindlalt; · dokumente säilitatakse nõuetekohaselt. 2. Millised institutsioonid koordineerivad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja avalik- õiguslike juriidiliste isikute asjaajamise ja arhiivinduse alast tegevust EV-s? Vastus: Riigikantselei, Rahvusarhiiv, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 3. Kirjeldage diferentseeritud asjaajamist. Asjaajamise korralduse organisatsioonilise vormi valik sõltub asutuse suurusest, struktuurist, territoriaalsest paiknemisest, dokumendiringluse mahust, juhi juhtimispõhimõtete valikust, tehnilisest varustatusest jm. Tsentraliseeritud asjaajamine Kõik asjaajamistoimingud (dokumentide vastuvõtt, registreerimine, lahendamine, lahendamise
Võimalus on sooritada Sekretär I kutseeksam. Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Õppeaeg kestab 2 aastat ja on päevaõppe vormis. Õppekava sisaldab sissejuhatust sekretäritöö erialasse, majandusõpet ja ettevõtlust, majandusmatemaatikat, turundust, raamatupidamist, rahandust ja pangandust, politoloogiat, kultuuriligu, kommunikatsiooni, infotöötlust, statistikat, eesti-, inglise-, saksa- ja vene keelt, töökeskkonda ja ohutusõpetust, asjaajamist, arhiivinduse aluseid, arvutikirja, kontori- ja sidetehnikat, õiguse aluseid, suhtlemispsühholoogiat, klienditeenindust, reklaami, sekretäritööd, organisatsiooni käitumist ja juhtimise aluseid, protokolli ja etiketti, kutse-eetikat. Erioskusena lisaks personaliarvestust, tööõigust, töö analüüsi ja töökohtade hindamist, personali planeerimist, personali koolitust ja arendamist, personali värbamist ja valikut. Lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus
Viisid, kuidas inimesed loovad, kasutavad ja otsivad informatsiooni Infoteaduse peamised tegevussuunad Klassika, millega tegeletakse: juurdepääs informatsioonile infoarhitektuur infokorraldus infootsing infoühiskond teadmiste/teadmuse esitus ja seletused. Valdkonnad: arvutiteaduse kognitiivteaduse kommunikatsiooni juhtimise äri õiguse raamatukogunduse arhiivinduse museoloogia matemaatika filosoofia poliitika jt sotsiaalteadusi 4. Mis aastat ja millist sündmust peetakse infoteaduse alguseks? Miks? Infoteadus on noor teadus (1958), mis uurib informatsiooni iseloomulikke tunnuseid ja infovahetuse protsessi põhiolemust. Alguseks peetakse internet- ajastu teket. 5. Mis on andmed, informatsioon, teadmised, teadmus?
Esialgu koondati arhiivi vanemat ajalugu puudutav pärand 1899. aastani. Hiljem laiendati kuni 1917. Tallinna Riigi arhiivis uuemat materjali - toimivate asutuste materjal. Eriline, et materjalid olid kergesti kättesaadavad ja võimalik väga pika aja jooksul kasutada. Tartus oli omal ajal pikemaid kasutusaegu 9-19 ja see ka Nõukogude ajal. Allikatele ka hea ligipääs ja võimalus soodsatel tingimustel töötada. Korrastustööd, koolitatud arhivaaride kaadri loomine. 1930. aastateks TÜ-s ka arhiivinduse kursused tulevastele arhivaaridele ja ajaloolastele. Rahvastikuajaloo uurimise jaoks olulised perekonnaseisu dokumenteerivad allikad. Perekonnaseisu aktide arhiiv Kohtu- ja Siseministeeriumi juures. Vabadussõja Ajaloo Komitee arhiiv Kaitseministeeriumi juures. Eesti Kultuurilooline Arhiiv 1929 ERMi juures. Samuti linnaarhiivide korrastamine Tallinnas, Tartus Pärnus ja Narvas. 1935 Eesti Arhiivinduse seadus, määras kuidas arhiivimaterjalid arhiividesse koondada ja
Loomulikult hoiti seal ka kirjavahetuse ja muid dokumente ja tänasel päeval on need dokumendid teatud teemade puhul väga oluliseks allikaks. 1960.-70. aastatel loodi juurde Eesto NSv Teaduste Akadeemia arhiiv ning loodi ka eraldi Eesti NSV Filmi, foto ja fonodokumentide riiklik keskarhiiv. Eksisteeris nõukogude lõpeperioodil ka Teadusliku Dokumentatsiooni Riiklik Keskarhiiv - hoiti erinevaid projektdokumentatsiooni. Esiteks tuleb meeles pidada milline oli arhiivinduse koht nõukogude ühiskonnas, ühelt poolt on arhiivi ülesanne säilitada arhiivi ainest, luua tingimused, et see arhiivi aines säiliks vastavalt nendele tähtaegadele, mis paika on pandud, aga demokraatliku ühiskonna puhul on arhiiv seotud juurdepääsega - see oli aga nõukogude ühiskonnas teistsugune, selle taga oli riigi suhtumine, al 1930. aastatel allutati arhiivisüsteem julgeoleku organitele, esmatähtsaks sai selle materjali säilitamine,
Parandatakse ilmsed kirjavead ja mõtte selgemaks väljatoomiseks pannakse kirjavahemärke. Täiesti lubamatu on akadeemilistes väljaannetes algteksti suvaline muutmine, tänapäevastamine ja ümbertegemine parema loetavuse huvides. 21 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 121 22 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 121 23 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 118 24 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 124 25 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 133 Eesti arhiividest ja estica välismaa arhiivides Eesti arhiivinduse juured ulatuvad 13. sajandisse kui Tallinnas hakkas kujunema raearhiiv. Riiklik arhiivide süsteem rajati esimesel iseseisvusajal. 1996-1998 loodi Eesti arhiivisüsteemi õiguslikud alused ja 25. märtsil 1998. aastal võttis Riigikogu vastu arhiiviseaduse. Samal aastal kinnitas valitsus oma määrusega arhiivieeskirja. Arhiiviseaduse arhiivijärelvalve osa jõustus 1. Juunil 1999.26 Tänapäeva arhiivikorralduse alusmõte on provenientsiprintsiip (päritolupõhimõte), mille
15.saj esimesed dokumendiregistrid. 19-20 saj asutati palju arhiive üle maailma ja hakati valdkonda koordineerima. Eestis on asjaajamine reglementeeritud alates 1924. aastast, kui kehtima hakkas registriraamat. 1935 esimene arhiiviseadus. 1990-ndate keskpaigast 2000ni elektroonilise dh arengu algus. Loodi RISO ja Informaatikakeskus ja Rahvusarhiiv. 2003 loodi Riigikantselei dok.halduse osakond. 2012 koordineerib avaliku sektori dh arengut Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM). 2012 arhiivinduse korraldamine Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesanne. RIIKLIK KOORDINEERIMINE- DH arengu koordineerimispüramiid2012... MKM> Dokumndihaldusnõukogu> Ministeeriumid, maavalitsused >Ministeeriumite haldusala, KOV-id. MKM valitsemisalas on riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine; sellega tegelevad osakonnad Riigi infosüsteemide osakond- koordineerib riigi infosüsteemide arendamist ja riigi infopoliitika ja strateegia kujundamist informaatika
VV materjalide poliitiline kontroll esindab PM töörühmades, komisjonides ja nõupidamistes materjalide ja töökava ettevalmistamine ja täitmine kogub, analüüsib infot ja teeb poliitilisi, majanduslikke ülevaateid korraldab PM suhteid teiste institutsioonidega 43. Riigikantselei funktsioonid. teenindab Valitsust tervikuna ja formaalselt ühendab kõiki Valitsuse tugistruktuure PÕHIFUNKTS: VV ja PM toetamine Ministrite tegevuse toetamine Dokumendihalduse ja arhiivinduse arendamine Riigi Teataja avaldamine 44. Riigisekretäri funktsioonid ja volitused. teatab Valitsuse istungi aja ja päevakorra JÄLGIB, et VV õigusaktide eelnõud oleksid vastavuses PS-ga ja muude seadustega teeb PM-le ettepanekuid õigusaktide peatamise ja tühistamise küsimustes annab kaasallkirja VV määrustele, korraldustele ja istungi protokollidele keeldub kaasallkirja andmast, kui viimane ei vasta PS-le või seadustele
VV materjalide poliitiline kontroll. Esindab PM töörühmades, komisjonides ja nõupidamistes. Materjalide ja töökava ettevalmistamine ja täitmine. Kogub, analüüsib infot ja teeb poliitilisi, majanduslikke ülevaateid. Korraldab PM suhteid teiste institutsioonidega 37. Riigikantselei funktsioonid. Teenindab Valitsust tervikuna ja formaalselt ühendab kõiki Valitsuse tugistruktuure. Põhifunktsioonid: VV ja PM toetamine; Ministrite tegevuse toetamine. Dokumendihalduse ja arhiivinduse arendamine. Riigi Teataja avaldamine 38. Riigisekretäri funktsioonid ja volitused. Teatab Valitsuse istungi aja ja päevakorra. Jälgib, et VV õigusaktide eelnõud oleksid vastavuses PS-ga ja muude seadustega. Teeb PM-le ettepanekuid õigusaktide peatamise ja tühistamise küsimustes. Annab kaasallkirja VV määrustele, korraldustele ja istungi protokollidele. Keeldub kaasallkirja andmast, kui viimane ei vasta PS-le või seadustele. annab arvamuse ministeeriumi
elanikele kroonideks kuni 1500 rbl. Sularaha, kurss 10:1. Krooni vahetuskurss seoti saksa margaga (1 Saksa mark = 8 Eesti krooni). 01.2011 mindi üle eurole. 25. Paleograafia ja stenograafia mõiste. Paleograafia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb vanade kirjaviiside iseärasuste uurimisega pöörates tähelepanu nii tähekujudele kui kirjutusmaterjalidele kui ka kirjutusviisi (kirjaliike, tähtkujusid, ligatuure, lühendeid, kirjavahemärgistust) Paleograafia on ajaloo- ja arhiivinduse abiteadus, mis tegeleb vanade käsikirjaliste dokumentide desifreerimisega. Ligatuur liittäht, kahe kirjatähe ühendamisel saadud tähemärk. (Saksa pikk s ) Gooti kiri XI XIII sajandil väljakujunenud, ladina tähestikul põhinev kirjalaad. Olnud kasutusel Põhja-Euroopas, eriti saksa kultuuripiirkondades. Enamus 11-13 sajandist pärinevad materjalid, mis on säilinud, sh Eestimaalt ja Liivimaalt, on gooti kirjas. Eesti keele kirjutamisel taandus 18.saj jooksul
Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis: Ülemineku periood- Periood 1980ndate keskpaigast kuni 90ndate aasta keskpaigani. Gorbatsovi perestroika muutused hakkasid esile ilmuma. Muudatused ajaloouurimise organisatsioonilises struktuuris ja uurijaskonnas: kogu partei ajaloo likvideerub, partei ajaloo instituut saadetakse laiali, taastatakse eemaldatud kateedrid NSVL ajal (arheoloogia, etnoloogia, eesti ajalugu, lähiajalugu), luuakse eraldi arhiivinduse kateeder. Publitseerimisvõimaluste avardumine: aeg, kus on võimalik paljudel ajaloo teemadel kirjutada, 80ndate ajakiri Looming (ajaloo ajakiri), ajakiri Akadeemia, 80ndate II poolel hakkab ilmuma ajaloo almanahh Kleios. Likvideeriti teaduste akadeemia toimetiste väljaandmine, hakkas ilmuma ajakiri Drames. Arhiiviallikate publitseerimine. Arhiivinduse teisenemine (Eesti arhiivid on kõige avatuvamad arhiivid). Uurimisteemade muutumine: Nõukogude repressiooni uurimine, Eesti
Eesti krooni konventeeritavus. Krooni vahetuskurss seoti saksa margaga (1 Saksa mark = 8 Eesti krooni). Pärast rahareformi inflatsioon Eestis suhteliselt kõrge 25. Paleograafia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb vanade kirjaviiside iseärasuste uurimisega pöörates tähelepanu nii tähekujudele kui kirjutusmaterjalidele kui ka kirjutusviisi (kirjaliike, tähtkujusid, ligatuure, lühendeid, kirjavahemärgistust) Paleograafia on ajaloo ja arhiivinduse abiteadus, mis tegeleb vanade käsikirjaliste dokumentide desifreerimisega.Ligatuur liittäht, kahe kirjatähe ühendamisel saadud tähemärk. (Saksa pikk s ) Gooti kiri XI XIII sajandil väljakujunenud, ladina tähestikul põhinev kirjalaad, mille tähed muutusid kitsaks ja nende ümarused murtuks. Olnud kasutusel PõhjaEuroopas, eriti saksa kultuuripiirkondades. Enamus 1113
nende elukäigu jooksul. · Arhivaal - Dokument, millele on kehtestatud säilitustähtaeg või mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule. · Arhiiv - Asutuse või isiku tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide terviklik kogum. 2. Millised institutsioonid koordineerivad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja avalik- õiguslike juriidiliste isikute asjaajamise ja arhiivinduse alast tegevust EV-s? Vastus: Riigikantselei, Rahvusarhiiv, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 3. Kirjeldage diferentseeritud asjaajamist. Diferentseeritud osa asjaajamist toimub tsentraliseeritud ja osa struktuuriüksustes. Diferentseeritud asjaajamine- võetakse dok vastu, saadetakse välja, tulevad tagasi algsesse struktuuriüksusesse edasitoimetamiseks Diferentseeritud asjaajamine
krooni konventeeritavus. Krooni vahetuskurss seoti saksa margaga (1 Saksa mark = 8 Eesti krooni). Pärast rahareformi inflatsioon Eestis suhteliselt kõrge 25. Paleograafia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb vanade kirjaviiside iseärasuste uurimisega pöörates tähelepanu nii tähekujudele kui kirjutusmaterjalidele kui ka kirjutusviisi (kirjaliike, tähtkujusid, ligatuure, lühendeid, kirjavahemärgistust) Paleograafia on ajaloo ja arhiivinduse abiteadus, mis tegeleb vanade käsikirjaliste dokumentide desifreerimisega.Ligatuur liittäht, kahe kirjatähe ühendamisel saadud tähemärk. (Saksa pikk s ) Gooti kiri XI XIII sajandil väljakujunenud, ladina tähestikul põhinev kirjalaad, mille tähed muutusid kitsaks ja nende ümarused murtuks. Olnud kasutusel PõhjaEuroopas, eriti saksa kultuuripiirkondades. Enamus 1113 sajandist pärinevad
kahetsedes aga ehitanud ta nüüd kavatsetud lossi asemele kiriku, venna mälestuseks. Kohale aga, kus vend langes, olla ta asetanud kivist risti, mis praegugi veel sääl." Lugu on küllalt sarnane põhiversiooniga, välja arvatud haamri viskamise motiiv. Vasara üksteisele viskamine suure maa taha on tüüpiline hiiumuistendite motiiv ja lubab veelkord oletada, et ka Jõhvi kiriku puhul võis algselt tegemist olla Kalevi vägilaspere liikmetega. Huvitavaid seoseid hiiumuistenditega avab Eesti arhiivinduse rajaja O. Liivi poolt 1924. aastal noore ajaloohuvilisena Lüganuse kihelkonnast kirja pandud pärimus: "Kaks venda ehitavad linna, üks praeguse Alulinna, teine Edise mõisavälja varemete juurest. Vennad saanud esialgu hästi läbi. Nüüd läks üks vend välismaale naist kosima. Palus teist ka tema osa edasi ehitada. Teine mõtelnud: «Enne ehitan enda osa, siis venna oma.» Kui vend tagasi tulles nägi oma osa edasi viimata seisvat, lõi ta siiajäänud venna Mihkli maha. Oma tegu kohe
alusel antud ülesandeid. Ministeerium on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ. 1) Haridus- ja Teadusministeerium: Riigi haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, arhiivinduse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on Keeleinspektsioon ja Rahvusarhiiv. 2) Justiitsministeerium: Õigusloome koordineerimine, õigusaktide süstematiseerimine ja Riigi Teataja väljaandmine, esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri, kohtuekspertiisi, vanglate,
See tähendas, et paljud, kes olid sotsialismiperioodi uurijad, ei leidnud enam sisulist teaduslikku väljendust. Sisulised muutused ka TÜ ajaloo-osakonnas, kui 1989. likvideeriti NSVLi kateeder ja taastati Eesti ajaloo, etnoloogia ja arheoloogia kateedrite tegevus. Taastati ajaloo uurimise struktuur, mis oli EV lõpuperioodil. Tegutsema hakkas ka lähiajaloo kateeder, hiljem muudeti kateedrid õppetoolideks, veelgi hiljem kujunesid neist osakonnad. Loodi juurde arhiivinduse õppetool. Teisenesid ka uurijate uurimisteemad – suurem tähelepanu lähiajaloole, fookus siiski veel Eesti vabariigi ajalool (repressioonid, julgeoleku organite tegevus jms). Lähiajaloo uurimisega hakkavad tegelema ka need ajaloolased, kes varem tegelesid vanema perioodiga (üldajaloo kateedri juhataja prof Herbert Ligi, varasemalt uurinud rahvastikuajalugu, talurahva koormisi jms; üleminekuperioodi puhul hakkab ühena esimestest uurima nõukogudeaegseid küüditamisi).
süsteemi kaasajastamine ning selle kasutajate väljaõpe. Dokumendihalduse personali hulka võivad kuuluda erineva rolli ja ametinimetusega kasutajad, NÄITEKS: dokumendihaldur; arhivaar; süsteemihaldur; sekretär-asjaajaja. Dokumendihalduri elukutse10 ühendab infoteaduse, juhtimisteaduse, infotehnoloo- gia, õigusteaduse, arhiivinduse, diplomaatika jt erialade teadmisi ja oskusi. Dokumendihalduse personal peab oma ülesannete täitmisel tegema tihedat koostööd juhtkonnaga ning teiste dokumendisüsteemi kasutajatega. 10 Dokumendihalduri kutset omistav organ Eestis on MTÜ Dokumendihaldurite Ühing. 24 Dokumendi- ja arhiivihaldus 5.4.4 Dokumendisüsteemi kasutajad Dokumendisüsteemi ülejäänud kasutajad vastutavad dokumentide haldamise eest
a, 31.10.1940). Raamat, monograafia: Toomas Karjahärm, Väino Sirk. Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 19171940. Tallinn 2001, lk 285 286. Ajakiri: Ivar Leimus. Maidla aare. Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused 1979, nr 1, lk 47. Ajaleht: Andrus Nilk. Korvapalliliiga jätkab uue meeskonnaga. Postimees 1999, 16. juuni. Käsikiri: Indrek Paavle. RAKA 1940-1970. Peaseminaritöö. Juhendaja Aadu Must. Tartu 1995, lk 17 (käsikiri TÜ arhiivinduse õppetoolis). Seaduste kogud: Riigi Teataja (RT) I 1998, 36/37, 552 (§ 4, p 2) Internet: 55 Akadeemiake 2007. Õpilaste ajakiri Akadeemiake. http://www.metsaylikool.ee/akadeemiake/viitamine.html (7.10.2007). Suuline allikas: Intervjuu Joosep Tootsiga. (11.10.2006). Vormistamine Uurimistööl peab olema ühtne kujundus (ääred, lõigud, leheküljenumbrid, pealkirjad, esiletõstmised)
Eve Alender, Kairit Henno, Annika Hussar, Peeter Päll, Evar Saar NIMEKORRALDUSE ANALÜÜS Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2 Nimekorraldusest üldiselt ......................................................................... 4 3 Isikunimed ................................................................................................. 6 3.1 Isikunimede kujunemine ........................................................................... 6 3.2 Isikunimekorralduse areng ........................................................................ 7 3.2.1 Isikunimekorraldus 1917. aastani .........
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
