lülitatud rahvusarhiivi otsingumootorisse. Nende suuremate arhiivide kõrval on olemas ka ametkondlikud arhiivid - enamalt jaolt tegutsevad selleks, et jooksva asjaajamise käigus tekkinud dokumente hoida. Nii on endised siseministeeriumi dokumendid osaliselt ametkondlikus arhiivis, seal palju personalidokumente jne. Ametkondliku arhiivi alla läheb ka Tartu Ülikooli arhiiv - nt sõjaaegse perioodi õppejõudude isikudokumendid jne. Lisaks on väiksemate asutuste arhiivid ja muuseumide arhiivikogud, nt kirjandusmuuseumi arhiivikogu, eriti sõjajärgse perioodi uurimisele pakub lisa. Sinna kirjandusmuuseumi on üsna palju arhiivimaterjale väliseestist üle antud. Lõpetuseks nende Eesti arhiivide puhul võiks viidata ka isiklikele arhiividele, kõige olulisemaks isikuarhiiviks võiks pidada Lennart Meri arhiivi. Isikuarhiivide materjalide kasutamine on seotud omaniku tahtega. Eesti järel lähiajaloo seisukohalt on väga oluliseks riigiks Venemaa, kus paljudes erinevates arhiivides on
Dokumendid Rahvusarhiivis, mis ühendab endist Riigiarhiivi (ERA), Filmiarhiivi (EFA) ja Ajalooarhiivi (EAA). Olulisim dokumentatsioon just seal. Lisaks isikufondid, haridusasutuste fondid, pea kõik arhiiviainesed. Tallinna Linnarhiiv (TLA), seal ka palju nõukogudeaegset materjali, mis seotud Tallinna ja tolleaegsete ettevõtetega. Ametkondlikud arhiivid – ministeeriumide arhiivid, kus on mõnel pool tallel ka ajaloolist dokumentatsiooni. Asutuste arhiivid ja muuseumide arhiivikogud. Isiklikud arhiivid, kes mingil moel tollase võimustruktuuriga seotud olid. VENEMAAL: Suur osa väga olulist infot on laialipaisatud ja Venemaal. Tollase riigi võimusüsteem ja selle toimimine tingis selle. Paljude teemade puhul ei ole võimalik selgust saada, kui vene arhiivides asuvaid dokumente ei kasuta. Eriti parteilise tegevuse kohta. Föderaalarhiivid – kõige olulisemad, riiklikku arhiivisüsteemi kuuluvad