vahel. Eesti muinasvanema Lembitu linnuseks peetud Lõhavere on ühtlasi ka üks põhjalikumaid uuritud linnamägesid Eestis. Ka Läti Hendriku kroonikas mainitakse Sakala vanema Lembitu linnust "Castrum Leole" nime all. Lõhavere linnuse avastajaks oli 1880. aasta suvel kooliõpetaja, arheoloog Jaan Jung, kes teostas seal ka esimesed kaevamised. Tema oli ka esimene, kes pidas linnust Lembitule kuuluvaks, mida hilisemad uurimused ka kinnitasid. Põhjalikumalt on linnust arheoloogiliselt uuritud Harri Moora juhtimisel. Leiumaterjal kinnitab, et Lõhavere oli linnusena kasutusel 12.-13. saj. ja nimetatud ajavahemikus on see põlengutes kannatanud vähemalt kahel korral. Leiumaterjali hulgas on naaskel, nuga, tuleraud, hõbe- ja pronksehted, aga samuti noole- ja odaotsi, mõõgatükke ja isegi üks terve . Linnamäel avati 1969. aasta Madisepäeval (21. septembril) muistse vabadusvõitluse monument. Monument on valmistatud punase graniidi tahkudest. Kahele tahule on raiutud
Kreeta ja Mükeene kultuur Kreeta ja Mükeene periood oli umbes 2000-1100 e.Kr. Kreetal ning kohati ka Mükeene saartel oli minoiline tsivilisatsioon, kuid see polnud levinud kõikjale Mükeenes. Kreeta ja Mükeene ühisjooni on palju, sest Mükeene kultuur võttis üle üht-teist Kreeta kultuurist ning seda sellepärast, et nad jäid oma ühiskonna- ja kultuuritasemelt kreetalastest maha. Lisaks ühisjoontele Kreeta saartel ja Mükeenes on neil ka palju erinevusi. Arheoloogiliselt jääb Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon pronksiaega. Nii Kreetal kui ka Mükeenes oli lineaarkiri, mis oli savitahvlitele vajutatav silpkiri. Erinevus aga see, et tänapäeval ei osata lugeda lineaarkirja A, mis oli kasutusel Kreetal. Mükeenes kasutati lineaarkirja B ja on teadlastele tänapäeval arusaadav. See tähendab seda, et Kreeta toonasest ajaloost ei tea me ühtegi valitsejat ega sündmust ja ka kirjandusest pole meil ettekujutust. Kuigi lineaarkirja B osatakse
tegelemine neljakandilised hooned. (aletamine). 3. Vanem Endiselt valmistati töö- ja Küttimine, korilus, Vanimad esemed pronksiaeg (u tarberiistu kivist, sarvest, kalastamine, Võrtsjärve lähedalt 1800-1100 eKr). luust ja puust aga keraamika, Kivisaarest. *Pole arheoloogiliselt rohkem arenenud. loomakasvatus, põhjalikumalt uuritud. Puudusid vajalikud vase- tegeleti ja tinamaagid. Olid maaviljelusega. üksikud esemed uhkustamiseks. 4. Noorem Pronksi tooret toodi Peamine Jagunenud kaheks pronksiaeg (u Skandinaaviast. Pole elatusalaks regiooniks: sisemaaks
Seda aastat või pisut enne seda on peetud Oleviste kiriku ehitamise ajaks. Selle arvamuse kohaselt on kirik ehitatud alles pärast eestlaste linnuse vallutamist taanlaste poolt ja Tallinna-Taanilinna asutamist. Ent 1951. aastal ilmus endise Tallinna linnaarhiivi juhataja Paul Johanseni teos, kus püüti tõestada, et enne taanlaste tulekut oli siin eestlaste linnus ja asula, kuid ka skandinaavlaste kaubahoov koos kirikuga - Oleviste kirikuga. Seda fakti pole seni siiski veel arheoloogiliselt ega ürikuliselt tõestatud, kuid see on tõenäoline kui ümberlükkamatu hüpotees. Kiriku erinevad ehitusjärgud · Esialgne kirik Enne 1219.a. püstitatud kiriku ehitusviisi ja arhitektuuri kohta puuduvad andmed, samuti ei ole selle asukoht täpselt kindlaksmääratav. Oletatav asukoht võis olla: 1) praeguse kiriku käärkambri kohal, kus on endise ehituse jälgi, 2) kiriku vööruse alal, kus leiti 1958. a
pinna. Samuti tõid nad ka uued matmiskombed. Surnud sängitati asula territooriumile. 7. Nöörkeraamika kultuurile on omane õhuke kultuurkiht ja vähesed leiud. Millele see viitab? 2p Sellele on pakutud kaks seletust. Ühe oletuse järgi ei elatud pikemalt ühes kohas paigal, vaid otsiti uusi maid karjale ja põlluharimiseks. Teise arvamuse järgi võivad napid leiud hoopis näidata, et suuremad kogukonnad olid jaganenud omaette elavateks üksikperedeks, kes ei jätnud eriti palju arheoloogiliselt avastavaid jälgi. 8. Miks on leitud vanemast pronksiajast suhteliselt vähe pronksesemeid? 1p Eestis puudusid vask ja tina pronksi valmistamiseks, aga mujal olid pronksiesemed liiga kallid 9. Kas nooremal pronksiajastul elati enamasti paikselt või rändavat eluviisi? 1p Elati paikselt, et leitud kindlustatud asulad, põlde, kivikalmed, ohvrikive, eelkõige saartel ja rannikul. Arenes karjakasvatus ja maavilsus. 10. Võrdle noorema pronksiajastu sisemaad ja rannikualasid? 2p
neid arvukamalt hankida. Seetõttu pole imestada, et vanemal pronksiajal jätkus Eestis kivikirveste valmistamine. Paljud teisedki esemed tehti endiselt kivist, sarvest ja luust ning vastavad töötlemisoskused arenesid isegi edasi. Vahel püüti sarves või luus vähemalt väliselt jäljendada mujal levinud pronksesemeid, esmajoones ehteid. Vanemat pronksiaega tuntakse meil veel lünklikult, sest kinnismuistiseid teatakse vähe ja neid pole arheoloogiliselt põhjalikumalt uuritud. 2.1.ASULAD Nöörkeraamika ajal ja ka pronksiajal paiknes asustus paepealsetel või liivastel muldadel, mida oli kergem tollaste vahenditega üles harida. Hiljem jäeti need põllud sageli maha või kurnati välja ning kasutati edaspidi karja- ja heinamaana. Kõige sagedamini elati looduslikult hästi kaitstud siseveekogude kallastel. Arvatavasti just selle perioodi jooksul hääbusid lõplikult püügimajandusega seotud asulakohad. Noorema
Sest pole selgeid arheoloogilisi tõendeid, et kammkeraamika- ja nöörkeraamika kultuuride levikuga oleks kaasnenud ulatuslik uue rahva sisseränne. 12. Miks on varast pronksiaega raske kiviajast eristada? Sest pronksiaega eristatakse eelkõige kiviajast leitud pronksesemete järgi, aga algselt ei valmistatud Eestis pronksesemeid vaid toodi neid sisse Kagust ja lõunapoolt. Raske on eristada ka selletõttu, et kinnitusmuistendeid teatakse vähe ja neid pole arheoloogiliselt põhjalikumalt uuritud. 13. Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa pronksiaeg? Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunesid välja uued matmiskombed, tulid kasutusele uued ehte- ja savinõud, mehed hakkasid habet ajama. Kujunes välja sotsiaalne kihistumine.(olid rikkamad ja olid vaesemad). 14. Millised muutused ühiskonnas võisid põhjustada vajaduse kindlustatud asulate järele?
Seda aastat või pisut enne seda on peetud Oleviste kiriku ehitamise ajaks. Selle arvamuse kohaselt on kirik ehitatud alles pärast eestlaste linnuse vallutamist taanlaste poolt ja Tallinna-Taanilinna asutamist. Ent 1951. aastal ilmus endise Tallinna linnaarhiivi juhataja Paul Johanseni teos, kus püüti tõestada, et enne taanlaste tulekut oli siin eestlaste linnus ja asula, kuid ka skandinaavlaste kaubahoov koos kirikuga Oleviste kirikuga. Seda fakti pole seni siiski veel arheoloogiliselt ega ürikuliselt tõestatud, kuid see on tõenäoline kui ümberlükkamatu hüpotees. 3 Kertu Pellja Tõestusi kiriku olemasolu kasuks enne XIII sajandit Perioodi IX XI sajandi keskpaigani nimetatakse Skandinaavia viikingiajaks. Selle aja lõpul tekkis
maaviljelus ja karjakasvatus. Ühiskonna sotsiaalne ja kultuuriline areng kulges aga sisemaal teisiti kui rannikulähedases piirkonnas. See osutab muudatustele muinasühiskonnas, mida iseloomustavad valdavalt üksiktalulised ja põhiliselt viljelusmajandusega tegelevad asustusüksused koos suhteliselt teravalt esile tuleva sotsiaalse ja majandusliku diferentseeritusega. Leitud esemed Valdav osa leiuainesest pärineb kindlustatud asulatest, millest põhjalikumalt on arheoloogiliselt uuritud Asvat ja Ridalat Saaremaal ning Irut Põhja-Eestis. Vähem leide on kivikirstkalmetest (silmapaistev erand on Jõelähtme kalmistu); osade juhuslikult saadud esemete leiukontekst on ebaselge. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Töö- ja tarbeesemetest on leitud silmaga kivikirveid, pronksist õõskirveid, pronksnaaskleid, pronksist sirp, pronksist habemenuge ja pintsette, jahvekive ja -aluseid ning mitmesuguseid luu- ja sarvesemeid, millest
aastatel liitus K. Aluve; Tallinna linnamüüri restaureerimisega seotud töid V. Raami ja R. Zobeli eestvedamisel ning T. Böckleri raekoja ja Vene tänav 17 uuringuid. Vaid korra ja sedagi seoses uusehitusega vanalinna, õnnestus järelvalvet teostada arheoloog E. Tõnissonil. Seetõttu tulebki vanalinna uurimises kvalitatiivselt uue etapi alguseks lugeda aastat 1972, mil kutselised arheoloogid taas lülitusid vanalinnas tehtavaisse kaevetöödesse. Arheoloogiliselt on õnnestunud läbi uurida Tallinna vanalinnas ligi 10 000 ruutmeetrit. Tegelikult on ala mõnevõrra suurem, sest mitmetel vanalinnas tehtud mullatöödel on õnnestunud ka arheoloogidel kohal viibida, ning kuigi enamasti on nende osa piirdunud väljatulnud pinnaseprofiili fikseerimisega, on seegi andnud olulist lisateavet muistsest reljeefist ning kultuurkihtide iseloomust ja paksusest. Kultuurkihi paksus on all-linnas 0,5 kuni 3 meetrit, Toompeal aga 0,5 kuni 5 meetrit. Paraku aga
Tegeleti loomakasvandusega kitsed, lambad, veised ja sead. maaviljelus oder, nisu, kaer. Alepõllundus. Maad hariti kivi- ja puukõblastega. Kalastamine ja jaht. ASULAD Paiknesid kohtades, kus leidus rohumaad loomakasvanduseks ja mullakihti maaviljeluseks. Õhuke kultuurikiht ja vähesed leiud, 2 põhjust: 1)Ei elatud pikemat aega ühe koha peal paigal. Otsiti uusi maid karjale ja põlluharimiseks. 2)Suuremad kogukonnad jagunenud omaette elavateks üksikperedeks, kes ei jätnud eriti palju arheoloogiliselt avastatavaid jälgi. MATMISKOMBED Kalmistud asulatest väljapoole, veidi kõrgematele küngastele. Surnud asetati külili, kägarasendis ja üks või mõlemad käed pea all. Mõne tugevasti kägardatud luustiku puhul arvatakse, et surnu võis olla kinni seotud. Surnuid hakati kartma. VANEM PRONKSIAEG (1800-1100eKr) Vanimad pronksesemed: Muhust leitud odaots, võrtsjärve lähedalt kivisaarest sirp. +11 kirvest. TÖÖRIISTAD
laskekiirust. 2. Millal jõudsid esimesed kambersuurtükid Eestisse? ...aga valmistama hakati neid 15. sajandi esimese kolmandiku lõpul, kaudsete andmete põhjal. (Helsingisse telliti Tallinnast) 3. Millised elemendid võimaldavad Tallinna kambersuurtükki dateerida? Sepistatud raud ja sellele tugevduseks ümber tõmmatud vitsad, st. tünnilaadne üldehitus, lafett, kirp võib pärineda 15. sajandist. 4. Kambertulirelvade levik Eestis? Need olid Eestis väga levinud, leitud arheoloogiliselt on neid rohkem kui eestlaetavaid, üksikuid laengukambreid on leitud Tallinnast, Rakverest ja Paidest. Haapsalust leiti kaks kambersuurtüki rauda ja kuus laengukambrit. Haruldane haakpüss Tartust 1. Haakpüsside kujunemislugu Esimestel haakpüssidel oli vastav konks lihtsalt ümber raua kinnitatud või siis püssilaest läbi torgatud. Järgmisel on konks kinnitatud valamisel tühjaks jäänud püssirohukambri ja kinnitusputke vahelisse avausse
palju tavalisem kui raud. Hallstatti kultuuri (800-500eKr) valmistatud pronksmõõk sattus ka Eestisse. Seega oli väga oluline kultuur raua levikul. Johann Georg Ramsauer kaevas ühest kalmistust välja 17 aasta jooksul 993 matsut (Hallstati kalmistu). Kalmistute lähedusest avastati ka Hallstatti soolakaevandus. Soolakaevandused andsid ka selle piirkonna ülikutele head tulu, käigud võivad olla isegi mitmesaja meetri sügavusel. Neid käike on uuritud ka arheoloogiliselt ja sealt on saadud ka soolavaringu alla jäänud kaevureid. Hallstatti keskuses on kirik, mida nimetatakse Beinhausiks (luumajaks), kajastab palju hilisemat kultuuri. Nimelt on ta mähedevahelises orus, ja selle kiriku riiulitel palju kolpasid. Inimesed maetakse maha, 15 aasta pärast kaevatakse ta välja ja hoitakse päikese käes, et luud ära pleegikd. Seejärel pannakse kolmbad riiulitele (kaunistatakse ära, kirjutataks enimed ja sünni- ja surma-aastad).
oletama, et eestlased inimesi sagedamini ohverdasid kui vanad kirjad nimetavad. [3. lk 7-8] 9 2. Urvaste valla pühadpaigad 2.1 Ohvriallikas Silmaveeallikas Aadress: Võru maakond Urvaste vald Urvaste küla, Järve.(LISA 1.) Mälestise tunnus 1)Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu 2)Maastikuliselt eristatav 3) Kirjalikult fikseeritud pärimuse olemasolu Mälestise ajalugu Arheoloogiliselt allikat ega selle ümbrust uuritud ei ole. Esialgu võiks allika kasutamist dateerida II aastatuhandesse. Rahvapärimuses räägitakse allikavee kasutamisest silmade arstimisel. Mälestis on esmakordselt riikliku kaitse alla võetud 1964. aastal. Mälestise kirjeldus Allikas on enam-vähem ristkülikukujuline mõõtmetega u 1 x 1,5 m, vee äravool on lõuna poole kitsa madala nirena, mille laius on u 0,3-0,5 m. Allika lähedale puu otsa on üles riputatud tuulekell.
etümologiseerimine on siiski nõrkadel jälgedel ja kui arvestada. Eesti nime järjepidev traditsioon on saanud alguse muinas-skandinaavia kirjasõnast, 11. saj peale omandab konkreetse ja reaalse tähenduse ka ld k kirjanduses. 11. sajandist on pärit ka teated, mis on seoses Eestiga - esmajoones Vene vürstide sõjaretked - 1030. aastal vürist Jaroslav Tark rajas Jurjevi linnuse ja Vene linnuse ja asula olemasolu on arheoloogiliselt tõestatud. 1054. aastal leidub leetopissid lugu, kuidas Novgorodi tähtsaim mees läks tsuudide vastu sõtta, aga langes selles. Sündmuste daatumid on kindlasti hiljem juurde pandud - 1030. Tartu esmamainimine on umbkaudu dateeritud. Ei ole teada, kes need sossovid olid, seostatud Sakalaga, Harjumaaga. Samuti on keeruline otsustada, kui suures osas Eestist Jaroslavi ja tema järglaste ülemvõim kehtis. Hiljuti ka arheoloogilistele allikatele põhinevalt on Heiki Valk leidnud, et Jaroslavi
Püramiidid siis sama vanad kui Euroopa omad. Seega siis pidi Euroopas olema samal ajal ühiskond, mis sellised asju lõi, seeaga arvestatav koostöö, seega siis Euroopas ka chiefdom. Probleem see, et pole ju pealikku(templid on aga chiefdomi pole) seega leidis et võivad jaguneda kaheks e siis individualiseeriv chiefdom-selline mis põhineb eraviisilisetle hierarhiatel e varanduslikel erinevustel ja rõhutab pealikku aga ühisvärk pole nii oluline nt ehitus teisejärguline- arheoloogiliselt siis rikkad pealiku hauad mitte templid ja muud ehitiste leiud . Teine siis group e gruppi keskne chiefdom - pealik oli aga see polnud kõige olulisem ja esile tõstetud, hierarhia pole nii suur, olulised ühisehitused, rituaalid-koondasid seda ühte. Sellest siis jäid maha suured rituaalsed ehitised. 1970 lõpul jagati chiefdom ka teistel alustel. Lihtne e simle chiefdom. Üks keskne asula ja selle valitseja(keskne pealik) sellele alluvad väiksemad asulad oma väiksemate pealikutega
Neandertallased pidevalt kaklesid ega suutnud kollektiivis elada ning olid metsikud ja hirmsad. Neandertallase kolju teistsuguse kujuga – tingitud jääaja külmast õhust, ellu jäid need, kel oli aju paremini kaitstud külma eest. Sissehingatav õhk ei tohtinud ulatuda ajuni. Arheoloogiliste leidude põhjal on võimalik leida tõestust, et neandertallased olid hirmsad ja metsikud, kuid samal ajal on ka leide, mis vihjab neile, kui arenenutele. Arheoloogiliselt on uuritud Krapina koobast Horvaatias, kus on leitud jälgi neandertallaste üksteise söömise kohta. Neandertallaste muuseum Krapinas. Shanidari koobas Iraagis – neandertallased kui arenenud kombestikuga homoniidlased. Koopas avastati kaks naist ja üks mees. Kaevati 1990ndatel aastatel ja viidi läbi korrektselt ja detailselt kaevamised. Leiti varakevadiste lillede õietolmu ja tehti selgelt järeldus, et surnud kaaslaste jaoks oli auk kaevatud ja keha võis olla kaetud lilledega.
• Asustusmustri muutused ajaarvamise vahetuse paiku: rõhk metallitootmisele, domineeriva talu väljakujunemine • Kaubavahetus Roomaga, rõhutatud just karjakasvatuse, s.h loomanahkade rolli • Relvaohvrid, eelkõige märgaladel Rahvasterännuaeg Euroopas Eellugu nn makromanni sõjad (166–180 pKr) Järggneb mitmete germaani rahvaste surve Rooma piiridele (alemannid, gootid, vandaalid jpt), mis viib esmalt Limese langemiseni, hiljem impeeriumi kokkuvarisemiseni Arheoloogiliselt on nimetatud rahvarühmad aga raskesti jälgitavad – selgeid kultuuriareaale ei moodustu 4.-6. sajandil puudutavad rahvasteränded suurt osa Mandri-Euroopat, v.a Põhjamaad, kus jätkub suhteliselt stabiilne areng. Asustus ja majandus Euroopas 3.-7. saj Käsitöö täiustumine, eelkõige juveliiritöö Polükroomsed ehted poolvääriskivide ja kullaga – alates 5. saj-st Doonau keskjooksult Euroopa väljaspool Rooma võimuala üldiselt kirjaoskamatu, loodi ruunikiri
Elav kuningas=Horos. · Osiris- Surnute riigi kohtumõistja ja valitseja. Surnud kuningas=Osiris. (Osiris Horose isa) · Ra (tähtsus alates 5. dünastiast, Ra poeg). Selleks, et maat toimiks, pidi kuningas hoidma Alam-Egiptuse (sümbol mesilane) ja Ülem-Egiptuse (sümbol papüürus) koos. Jumalannade lemmik: Alam-E kobrakujuline ja Ülem-E raisakullikuju. Kaks krooni: Alam- E valge kroon ja Ülem-E punane kroon. Neid ei ole arheoloogiliselt leitud. Kuninga nimi kirjutati kartussi. Vaarao on heebreakeelne-> per.aa (suur koda egipt k) oli algselt tähis ja hilisperioodil tiitel, seega ei olnud ta enamik aega kuninga tiitel. Kõik kuningaga seoses oli ritualiseeritud. Ülikkonnaga suhtumises pole teada (v.a Sinuhe jutustus). Rituaalidel oli suur tähtsus, kuna nad tagasid kuninga jumalikkuse. Püramiidid tagasid ja kuninga jumalikkuse, aga ka tekstide ehk raidkirjade kaudu. Nendes teksides kajastati kuningat kui kaose võitjat.
Tema maalid olid peamiselt dekoratiivsetel eesmärkidel, mis pidid losse kaunistama. Saavutas monumentaalsuse paigutades figuurid maalipinnale lähedale. Figuurid hõlmasid seega suure osa maali pinnast. George de La Tour 1593-1652. Karavadzist flaami kunsti kaudu. Valgusallikas on paigutatud pildi sisse erinevalt Garavaggiost. Muudab sellega väga madalmaadepäraseks tema kunsti. Nicolas Poussin 1594-1665 (tähtsaim prantsuse kunstnik barokkajastul). Garacci + Garavaggio stiile miksis. Arheoloogiliselt täpsed detailid pakuvad talle huvi. Gaspard Dughet 1615-1675, Philippe de Champagne 1602-1674 Claude Lorrain 1600-1684. Maastikumaalija (hiljem Inglise aia kujundusele saab aluseks). Palju puid igal pildil. Sadamamotiiv. Vennad Le Nain'id. Keskendusid kontrastsetele valguse-varjule, figuuri helistlik käsitlus. Varasel perioodil mütoloogilised ja religioossed maalid, hiljem ainult prantsuse talupojad. Realistlik kujutusviis. Neist tuntuim Louis Le Nain (u
võtmata. Lõuna suunas kulgeb Jõhvi kõrgustikule tüüpiline viljakate muldade ala, millel on valdavaks leostunud liivsavimullad karbonaatsel liivsavil. Püsiasustuse tekkimine Põllumajanduslik püsiasustus Edise piirkonnas tekkis hiljemalt meie ajaarvamise esimestel sajanditel. Jõhvi aiandi territooriumil paikneb meie ajaarvamise I aastatuhande esimesse poolde kuuluv kivikalme, kust on saadud juhuleide. Kalmet pole arheoloogiliselt uuritud. Edise mõisakompleksi põhjaküljel asub teeäärses kivivares väikeselohuline kultusekivi. Sellised kultusekivid pärinevad arheoloogide hinnangul juba I aastatuhande teisest poolest enne meie aega. Mõned väikeselohulised kultusekivid leiduvad veel Edise küla lõunapoolses osas. Kuna arheoloogid ei ole selles piirkonnas inspekteerimist teostanud on kultusekivid esialgu arvele võtmata. Edise asundusest Veski talu põldudelt leiti 1938. aastal kümndmisel
Peamiselt geomeetriline ornament (kuuseoksamotiiv, meander), ka loomad. Mõnikord on geomeetrilisi ornamente peetud omaaegseteks kalendriteks. Luuesemeid värviti sageli ookriga. 35 Religioon Esimesed tunnused religioonist neandertallaste juurest matsid oma surnuid, panid neile kaasa asju, mida tõenäoliselt arvati teispoolsuses vaja minevat. Võimalik, et mingid samalaadsed kujutlused olid juba varemgi, ent arheoloogiliselt kindlaks tehtavaid jälgi neist ei ole. Ilmselt tekkis religioon algelise esivanematekultuse tagajärjel või koos sellega. Kindlasti olid initsiatsiooniriitused, st suguküpseks saanud noorte vastuvõtmine täiskasvanute hulka. Matused Matuseid nii kesk- kui ka hilispaleoliitikumist. Keskpaleoliitikumis oli panusteks tööriistu ja loomaluid, ent mitte kõikidel matustel. Hilispaleoliitikumis oli neid juba märksa sagedamini kaasa pandud.
5.saj suure lüüriku Pindarose loominust selgub, et tavainimesed võivad saada õndsate saarele. Persephone saadab igavese leina kannatajad 9a pärast tagasi päikese kätte ja neist saavad kuningad ja targad, keda nim kangelasteks. Need kes on 3 korda mõlemal pool olnud ja kes on oma hinge kõigest ebaõiglasest puhta hoidnud, need lähevad Zeusi teed mööda Kronose valda õndsate saartele. Nad lähevad seega muistsete kangelaste sekka. Alates 5.saj tulevad ka arheoloogiliselt leitud matusepaigad, mis on dionysoslikud. Sealt selgub, et Dionysos aitab surmajärgselt paremat elu saavutada. On leitud ka raamatuid, kuhu on kirjutatud kuidas käituda peale surma, et saada eeliseid. Mine Hadese kotta, seal on valge küpressi allikas, kus puhastatakse hingi- sealt ära joo. Mine mäletamise allika juude, seal küsitakse miks sa rändad- vasta, et olen maa ja taeva poeg ja küsi juua, ja nad annavad juua. Mine mööda pikka teed, mida
perioodiks. X sajandist pärineb tumeda ajajärgu teadaolevalt suurim ehitis: pealikumaja või pühamu Lefkandi asulast Euboia saarel, mis oli Kreeka arenenumaid piirkondi antud perioodil. IX sajandist alates näitavad rikkamad hauapanused ühiskonna senisest kiiremat arengut ja suhete taastumist idamaadega. Arhailine periood: VIII VI sajand VIII sajand tähistas kiiret arengut Egeusel: rikkad ülikuhauad, esimesed arheoloogiliselt jälgitavad pühamud (sealhulgas Olümpia ja Delfi), linnaliste asulate kujunemine (eelkõige Chalkis ja Eretreia Euboia saarel, Ateena, Korintos ja Argos), tihedad sidemed Vahemerel, suurejooneline hilisgeomeetriline keraamika. Hiljemalt VIII sajandi esimesel poolel võeti kasutusele alfabeet. Hilisema pärimuse järgi algasid 776 regulaarsed pidustused Olümpias. Kolonisatsioon Vahemerel Varaseim teadaolev kreeklaste kaubapunkt võõrsil oli Al Mina asula Süüria rannikul
Maksuloendid koostatud eri printsiipidest lähtudes, ei saa võrrelda! Paremini dokumenteeritud linnade elanikud, hiliskeskaja elanikkond. Linnade tekke - ja arengu eeldus on rahvaarvu kasv. Tavaliselt võetakse pere suuruseks viis inimest. 9. sajandi Pariisis olevas majandusloendis mainitud üle 8000 inimese, kirjas ka naised ja lapsed. Tüdrukuid vähem kas kui vähem tähtsaid ei pandud kirja? Või surid rohkem? Taani hindamisraamatus puuduvad mõned asulad, mille olemasolu on arheoloogiliselt kindel. Marginaalid on äärmusrühmadesse kuuluvad inimesed, kellelt pole makse võtta, nt pro 1 kerjused jm. /3 elanikkonnast elas almustest. 5 DEMOGRAAFIA Sündimus =abielu viljakus =abiellumise vanus (abielunaise noorus, tavaliselt 12.a) Abielu =majanduslik ja/või poliitiline tehing (tütar kapital) Talupoegade seas abielu eelduseks võime peret ülal pidada. Taludes naisevõtmine =võimalus hankida lisa tööjõudu
kodubaasist liiga kaugel, eriti et vilistide rünnakuoht oli suur ja Sauli armee oli halvasti organiseeritud. Seega on meil Sauli kohta vähe kindlaid andmeid. Ainus kindel asi on see, et Sauli tunnistati kuningana, et juhtida Iisrael sõtta vilistite vastu. Sauli ,,kuningriik" ei olnud eriti suur: sinna kuulusid Ephraim, Benjamin ja Gilead, samuti ka väike osa Juudast ja Jisreeli Orust. Pealinna või palee asemel hoidis Saul oma telki Gibeahi väljadel. Sauli valitsusaeg ei jätnud arheoloogiliselt eriti jälgi. Väljakaevamised paikades nagu Izber Sartah paljastavad farme, väikeseid külasid või kultuskohti. Tundub, et Iisraeli olulisim paik Shiloh hävitati 11. sajandi keskel. Arheoloogilised leiud kinnitavad, et u 1000 aastat e.m.a oli Iisraeli ühiskond peamiselt farmerite ja loomatalitajate ühiskond korraliku keskorganisatsiooni ja administratsioonita. Elanikke oli ilmselt 50 000 ringis. Sauli traagilise surmaga lõppes tema valitsusaeg täielikus ebaõnnestumises. Iisraeli
liiga palju ,ähvardas külasid.(Suur niilus kõige parem). Niiluse uleujutusi hakati 3 at peale registreerima, riikliku bürokraatia osa, riik pidi ette teadma milline saak tuleb , tulenesid maksu kohastused. Üleujutused on ka kujundanud arheoloogilise pildi ,asulad rajati normaalse üleujutuse piirialadele.See piir tõusis alatasa,asulad võisid alla jääda, nende asulaid hetkeks on ära uhutud või ligipääsmatud arheoloogiliselt.Asustusarheoloogia suhteliselt halvasti teada. Kipub jätma Egiptusest muljelt, kui vähe linnastunud maast. Säilinud on need asjad mis ehitati sinna kuhu üleujutus ei ulatunud, hauad ja templid,põllumaast eemale.Valdavalt läänekaldale, sinna kuhu päike loojub seal on surm, hauad säilinud, Egiptuse kliima on kuiv soodus , orgaanilise materjali säilimiseks, see nüüd omakorda loob muljet, surnukultus väga oluline. Egiptuse ajalugu
omaseid elemente, liites neid uue jätkusuutliku arengu kontseptsiooniga. Võimaliku veebirakenduse seisukohast on aines lai ja liigendatud. See hõlmab traditsioonilisi arheoloogiamälestisi, hooneid ja paikset ajaloolis-kunstilist pärandit ning sagedamini koduloomuuseumite ja kohalike raamatukogude ja arhiividega seostatavaid üksusi, millel on maa-ala kohta esitatavas andmestikus oluline koht. Siia kategooriasse kuuluvad ka kaitsealad ja arheoloogiliselt tähtsad paigad, mida hallatakse institutsionaalselt, enamasti avalik-õiguslikult või avalikkuse huvidest lähtuvalt, ning eriprojektid, näiteks maa-ala stratigraafilised ja temaatilised uuringud, mida peetakse kompleksseteks näideteks inimtegevusest ning loodus- ja maastikuväärtustest. Kultuuri- ja teaduslike väärtuste levitamine ja kultuuri areng antud maa-alal saab kõige laiemas mõttes otsustava tähenduse mitte ainult üldharival tasandil, mis toob kaasa
annaabi.ee 
