"arheoloogiliseld" - 1 õppematerjal

Keskaeg

soovitusel võttis selle kasutusele Karl Suur (8-9 sajand). . Kuni hiliskeskajani puudus ühtne ajaarvamine, mis oleks haaranud kogu Euroopat. RAHVASTIK Rahvastikuajaloo   uurimise   võimalused   on   napid,   sest   konkreetset   materjali   napid.   Kirjalikud allikad   on   lokaalsed   (näiteks   maksuloendused),   linnad   on   paremini   dokumenteeritud.   Võib vaadelda ka arheoloogilisi allikaid, nt asulate arvu, inimeste arvu saab näiteks arheoloogiliseld vaadata kiriku või linna müüriga piiratud ala järgi, kuigi kuipalju need võisid näidata mahutuvust suurena ka prestiizi pärast. Kui palju oli rahvaarv, seda me tegelikult ei tea. Rahvaarvu muutumist mõjutasid: kliima ja selle muutumine, epideemiad. Sõjad, abieluline käitumine.  Varakeskajal rahvaarv püsis või Euroopa hõredalt asutatud aladel oli kahanev. 10­13   sajand,   rahvaarv   kasvas   2­3   korda  13