T klass Hõbedast · Hõbe (Ag) paikneb perioodilisus süsteemis 1B rühmas, 5 perioodis. · Järjekorranumber 47 · Aatommasstuuma laengujärje number elektrone prootoneid neutroneid 108. · Hõbeda oksüdatsiooniaste on +2. · Aatomi skeem: +47 2)8)8)8)8)8)5) · Tihedus kg/m3: 10500 · Sulamistemperatuur: 961 kraadiA · Aatommass 107,88 Hõbeda ajalugu · Kuulub vanimate tuntud metallide hulka · Kasutusel kolmas metall Cu ja Au järel · Vanimad arheloogilised leiud pärinevad nüüdse Iraani alalt ja ulatuvad kuue-seitsme tuhande aasta kaugusele · Hõbedat seostatakse juba antiikajast kuuga · Teatud ajal oli hõbe kullast kallim Hõbeda ajalugu · Hõbeda ladinakeelne nimetus argentum · 16. sajandil, kui hispaanlased tungisid Argentiinasse, andsid nad avastatud maale nimeks La Plata, mis hispaania keeles tähendab hõbedat, sest pärismaalastel oli palju hõbeehteid. Hispaanlased arvasid, et La Plata madalik ja
Leviit templimuusik (naissoost) Burdoon muusikat pidev ühel toonil saatev saateheli. Vaid suuline (sõnadel vb ehk mingid rõhu- või pausimärgid). 3.6. Noodikiri oli olemas vaid antiik Vana-Kreekas. 3.7. Kõrgkultuurides olevad pillid olid sarnased, aga erineva nimetusega. 3.8. Sakraalmuusika püha (vaimulik) sellele rõhuti veidi rohkem. TV Vanaaeg: Inimeste teadmised kaugete aegade muusikast pärinevad: kõrgemast soost isikute üleskirjutised, arheloogilised leiud (pillid). Egiptus flööt Egiptus harf Egiptus salmei (aulos) Ninive - trompet · Vanad kultuurrahvad · Egiptus · Varasematel aastatel oli Egiptuse muusika piduliku ja väärtusliku mõjuga. · Aasia mõjudel (orjad) muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks. Muusika see oli eluga kaasas käiv rõõm. · Oluline oli ka templites ja templikoolides harrastatud muusika. Templimuusikud (leviidid) -> naised
selle rajajaks. Riiki võis võrrelda Karl Suure ja Bütsantsi riikidega, kuid tohutult suure territooriumi sees oli ka piirkondi mis olid väga hõredalt asustatud või hoopis elamiskõlbmatud. Kiievi-Vene riigis oli ka väga kirev keele ja rahva koosseis. Selles koosnes ainuüksi 22 mitteslaavi päritolu rahvast. Usk, tegevusalad, kaubandus, elukombed Slaavlaste peamine tegevus ala oli maaviljelus. Seda kinnitavad kaa arheloogilised leiud. Erinevatest piirkondadest sõltus ka maaviljeluseks kasutatav viis. Metsarikastes piirkondades raiuti mets maha, järgmisel aastal põletati kännud ja võsa maha ning siis sai alustada otsest maa ettevalmistamist külviks. Kahe-kolme aasta pärast jäeti see kornatud koht maha ja mindi uuele maatukile ettevalmistusi tegema. Metsarikastel kohtadel oli veel üks pluss. Nimelt sai seal ka jahipidamisega tegeleda. Piirkonniti kujunes välja jahipidamisest, eriti karusnahkade
annaabi.ee 
