a-te skulptuurides (pronksreljeef Kurbus, 1924), sealhulgas portreedes (J. Vaher, 1923, graniit; P. Sepp, 1925, pronks). Samal ajal valmisid dünaamilised art deco'likud pronkskujudNaine kalaga (1925) ja Siiami tantsitar (1925) ning selge vormi ja kauni siluetiga puufiguurid Madonna (1925), Flora (1926), Kelp (1927), Andumus (1927) ja Leda (1930).1930. a-il kujunes Starkopfi isikupärane stiil, milles tundeelu ja intiimsust väljendavad üldistav vorm, kindel rütm ja kohati arhaiseeriv käsitluslaad. Kunstniku meelismaterjaliks sai graniit, lõi selles oma parimad teosed: Uppuja (1931), Naine linikuga (1935), Õhtu (1936-37), Põlvitaja (1938), Kandlemängija (1938). Marmorist kamina- ja väikefiguurid (Naisfiguur, u. 1932; Magav naine, u. 1935 ja istuv naine, 1938) on intiimsed. 1940-50 lõi Starkopf peamiselt puufiguure ja -reljeefe (Puhkav naine, 1942-43; reljeefid Muusikud, 1942-45, ja Õsuja, 1943) ning loomaplastikat (Karu, 1941-44, graniit, Valge karu, 1945, puu)
ka eksootiliselt vürtsitatud nüanssid. Gauguini peaeesmärgiks oli see, et maalid lummaks vaatajaid üksnes dekoratiivse – lopsakate ja kõlavate värviühendustega – külje pealt, süüvimata maaliteoste ideelisse poolde. Maalides valitseb harmooniline kompositsioon Tahiti saarel elades leidis Gauguin end lõplikult. Oma maalidel kujutab ta peamiselt Tahiti elanikke värviküllase eksootilise maastiku foonil. Kunstilaad, mille ta siin välja kujundas, on rikas ja pidulik, kuid arhaiseeriv ja primitiivne nagu keskaja skulptuur ja maal, nagu jaapani ja egiptuse kunst, nagu neegrite ja teiste loodusrahvaste looming. 5 Cezanne Cèzanne mõte oli looduses nähtavaid vorme lähendada tuntud geomeetrilistelekujunditele: pea on ju kera ja säär nagu silinder, mägi meenutab koonust jne. Cèzanne maalis sageli samale pildile ka mitmest vaatepunktist vaadatud objekti. Ta teadis, et inimese mõlemad silmad näevad pisut erinevat pilti, mis ajus ühinevad.
vanaaegset elulaadi. Gauguin`i ideeks oli lahti ütlemine impressionismist ja püüd lihtsustava laadi poole. Mõnda aega töötas ta koos van Goghiga Arles`is. 1891. aastal asus ta lõplikult elama Okeaaniasse Tahiti, hiljem Dominique`i saarele, kus sureb kõigist mahajäetuna ja unustatuna. Tahiti saarel elades leidis Gauguin end lõplikult. Kunstilaad, mille ta siin välja kujundas, on rikas ja pidulik, kuid arhaiseeriv ja primitiivne nagu keskaja skulptuur ja maal, nagu jaapani ja egiptuse kunst, nagu neegrite ja teiste loodusrahvaste looming. Oma maalidel kujutab ta peamiselt Tahiti elanikke värviküllase eksootilise maastiku foonil. Tema maalide peakangelane on Tahiti naine – ilusa kehaga, sale, meeleline olend, kelle võlu Gauguin on kirjeldanud ka oma autobiograafilises romaanis „Noa – Noa“. Gauguini loomingus domineerib stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Käsitlusviis on pinnaline ja
kus oli säilinud vanaaegset elulaadi. Gauguin`i ideeks oli lahtiütlemine impressionismist ja püüd lihtsustava laadi poole. Mõnda aega töötas ta koos van Goghiga Arles`is. 1891. aastal asus ta lõplikult elama Okeaaniasse Tahiti, hiljem Dominique`i saarele, kus sureb kõigist mahajäetuna ja unustatuna. Tahiti saarel elades leidis Gauguin end lõplikult. Kunstilaad, mille ta siin välja kujundas, on rikas ja pidulik, kuid arhaiseeriv ja primitiivne nagu keskaja skulptuur ja maal, nagu jaapani ja egiptuse kunst, nagu neegrite ja teiste loodusrahvaste looming. Oma maalidel kujutab ta peamiselt Tahiti elanikke värviküllase eksootilise maastiku foonil. Tema maalide peakangelane on Tahiti naine – ilusa kehaga, sale, meeleline olend, kelle võlu Gauguin on kirjeldanud ka oma autobiograafilises romaanis „Noa – Noa“. Gauguini loomingus domineerib stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus.
vanaaegset elulaadi. Gauguin`i ideeks oli lahtiütlemine impressionismist ja püüd lihtsustava laadi poole. Mõnda aega töötas ta koos van Goghiga Arles`is. 1891. aastal asus ta lõplikult elama Okeaaniasse Tahiti, hiljem Dominique`i saarele, kus sureb kõigist mahajäetuna ja unustatuna. Tahiti saarel elades leidis Gauguin end lõplikult. Kunstilaad, mille ta siin välja kujundas, on rikas ja pidulik, kuid arhaiseeriv ja primitiivne nagu keskaja skulptuur ja maal, nagu jaapani ja egiptuse kunst, nagu neegrite ja teiste loodusrahvaste looming. Oma maalidel kujutab ta peamiselt Tahiti elanikke värviküllase eksootilise maastiku foonil. Tema maalide peakangelane on Tahiti naine ilusa kehaga, sale, meeleline olend, kelle võlu Gauguin on kirjeldanud ka oma autobiograafilises romaanis ,,Noa Noa". Gauguini loomingus domineerib stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Käsitlusviis on pinnaline ja
poolsaare rannakülades, kus oli säilinud vanaaegset elulaadi. Gauguin`i ideeks oli lahtiütlemine impressionismist ja püüd lihtsustava laadi poole. Mõnda aega töötas ta koos van Goghiga Arles`is. 1891. aastal asus ta lõplikult elama Okeaaniasse Tahiti, hiljem Dominique`i saarele, kus sureb kõigist mahajäetuna ja unustatuna. Tahiti saarel elades leidis Gauguin end lõplikult. Kunstilaad, mille ta siin välja kujundas, on rikas ja pidulik, kuid arhaiseeriv ja primitiivne nagu keskaja skulptuur ja maal, nagu jaapani ja egiptuse kunst, nagu neegrite ja teiste loodusrahvaste looming. Oma maalidel kujutab ta peamiselt Tahiti elanikke värviküllase eksootilise maastiku foonil. Tema maalide peakangelane on Tahiti naine ilusa kehaga, sale, meeleline olend, kelle võlu Gauguin on kirjeldanud ka oma autobiograafilises romaanis ,,Noa Noa". Gauguini loomingus domineerib stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Käsitlusviis on pinnaline ja kontuure
annaabi.ee 
