Üheks levinuimaks võtteks on siin mõistete loogiline analüüs. Loogilise analüüsi abil saab eristada mõiste olulisi tunnuseid, näha mõiste mahtu jne. Loogilise tõlgenduse eesmärgiks on õigusakti või õigusnormi mõistliku eesmärgi (ratio legis) väljaselgitamine. Õigusnorme on 10 11 võimalik loogiliselt tõlgendada, kuna nad rajanevad süllogismidele. Loogilise tõlgenduse otsustus- ning argumenteerimisprotsessi raames tuginetakse suletud süsteemi ja seotud lahendi ideele, mis tähendab, et õiguslikku järelmit peab olema võimalik tuletada loogiliste mõtlemisoperatsioonide abil. Loogilise tõlgendamise puhul tehakse vahet lihtsal ehk analüütilisel ja keerulisel ehk sünteetilisel tõlgendusel. teleoloogiline. See on nagu ajalooline tahte tõlgendamine. Siin ei oma tähtsust ajaloolise seadusandja ettekujutused, vaid kehtiv õigus ja väärtussüsteem. Eesmärgid,
argumentatsiooni peamised jooned leiame väljaspoolt õigussüsteemi. Ameerika õigusrealistid Jerome Frank ja Karl Llewellyn leidsid, et kohtunikud ei lähene (õiguslikele) probleemidele teisiti kui teised avaliku sfääri otsustajad. Ameerika Ülemkohtu lahendeid uurinud teadlased on leidnud, et kohtunike ideoloogia, väärtushinnangud ja (poliitilised) eelistused mängivad olulisemat rolli kui juriidilise argumentatsiooni meetodid. Psühholoogid, kes on uurinud argumenteerimisprotsessi, leiavad, et kohtunikud ja muud juristid pööravad juriidilisele argumentatsioonile väiksemat tähelepanu kui näiteks ratsionaalsusele vms. Skeptistism juriidilise argumentatsiooni suhtes on kehtinud alates Jeremy Benthamist. *Kultuuriline manipulatsioon rorkin? Dworkin inimõigused ja kultuur, väärtused ja uskumused mida tänapäeval manipuleeritakse
X kuulub karistamisele --------- ehk: S on P M on S M on P } = keskajal kasutatud loogiline konstruktsioon figuur I, modus I (Barbara) 83 Loogilise tõlgenduse otsustus- ning argumenteerimisprotsessi raames tuginetakse suletud süsteemi ja seotud lahendi ideele, mis tähendab, et õiguslikku järelmit peab olema võimalik tuletada loogiliste mõtlemisoperatsioonide (nt süllogism ning deduktiivne otsustus; variaablus; induktsioon ning deduktsioon) abil. Ehkki suletud süsteemi ja seotud lahendi õpetuse suhtes on esitatud tugevat kriitikat, diskuteeritakse tänini ikkagi sellest, mil määral õiguslik mõtlemine sisaldab loogilis-deduktiivset alget. Loogilise tõlgenduse
annaabi.ee 
