Kui venitamine ja kokkusurumine pole enam võimalik, siis on vajadus uue õiguse järgi. Tegemist on paragrahvi väänamisega, mis ongi juristide töö. Kuid seda ei tohi väänata igatepidi, vaid ikka õigeid reegleid kasutades. Õiglase lahenduse tegemiseks tuleb osata otsuseid argumenteerida ning teada teaduse reegleid. Juhul kui õiguslikku lahendust ei ole leitud ei lihtsa subsumeerimise ega ka tõlgendamisega, tuleb kasutada analoogiat. 1.4. Topik/topoi ja argumentatsiooniprotsess Kõigil õiguslikel reeglitel on oma kindel koht, kust me nad võime leida (kr k topos). Topoi on laialdaselt aktsepteeritav seisukoht, mis võimaldab käivitada probleemi arutelu, probleemi igakülgselt käsitleda ning jõuda probleemi lahenduseni. Topoid ehk juriidilised argumendid, mis on kindla juhuse lahendamiseks leitud ning millest on moodustatud topoikataloog, on erineva kaalu ehk kohaväärtusega. Abstraktset topoikataloogi ei ole
• vastavus ühiskonna õigustunnetusele • Andmekaitse Inspektsioon - sõltumatu järelvalve teostamine. Ariklis on kirjeldatud AKI funktsioonid. • IKSi rikkumise sanktsioonid, peamiselt rahatrahvid III Teema Tänapäevane diskussioon õiguse teooria üle 1. Väärtusjurisprudents kui XX saj. jurisprudents 1.1. Seadusest kõrgemal seisvad väärtusmastaabid 1.2 Normi sisu ja reaalne struktuur 1.3. Üksikjuhu õiglase lahenduse otsing 1.4. Topik ja argumentatsiooniprotsess 1.5. Seotus seadusega ja subsumeerimismudel 1.6. Süsteemi küsimusest 1.7. Õigusfilosoofiline diskussioon õigluse üle. 2. Juriidilise argumentatsiooni teooria 2.1. Juriidilise argumentatsiooni teooria piirid 2.2. Juriidilise argumentatsiooni teooria struktuur 3. Kommunitarism kui põhiseadusest arusaamise teooriaz 0. Õiguse teooria ja tänapäevane diskussioon selle üle Õiguse ja õiguslike nähtuste teoreetiline vaatlus
Tegemist on samm-sammulise protsessiga, mille käigus Õe rakendaja konkretiseerib ja spetsifitseerib St talle ette antud eluliste asjaolude suhtes, kuni jõuab Õele vastava lahenduseni – see on hermeneutiline ehk arusaamilisele suunatud protsess, mis lõppeb hermeneutilise pöördepunktiga, mis saavutatakse, kui edasine Õlik ja faktiline tihendamine ei võimalda enam normi spetsifitseerimist ja eluliste asjaolude mõttelist jaotamist. III. 1.4. Topik ja argumentatsiooniprotsess = vöörtusjurisprudents Kõigil Õlikku tähendust omavatel reeglitel on oma koht (kr k topos), kust saame teada reegli Õliku probl lähendamiseks. Topoi on laialdaselt aktsepteeritav seisukoht, mis võimaldab käivitada probl arutelu, probl igakülgselt käsitleda ning jõuda probl lahenduseni. Juhuslikud seisukohad ja suvaline valik on primitiivseks topoiks. Teiseks astmeks on kindla probl lahendamiseks sobiva nn topoikataloogi otsimine ja moodustamine. On oluline, et
annaabi.ee 
