peetud enesemõistetavaks ja normaalseks, muutusid sotsialistlikus argipäevas eriliseks. Läänelikud kombed ja läänelik elulaad said omamoodi kultuurilise eristumise vahendiks. Esteetilise maitse arengule avaldas tugevat mõju esimene Eesti disainiajakiri ,,Kunst ja Kodu", mis propageeris kodukujunduses lihtsust, asjalikkust ja kvaliteeti, kuid samas tutvustas ka läänemaailma kunsti- ja kultuuriteooriat. Seega oli katkestus argikultuuris küll tuntav, aga mitte täielik, sest järjepidevus kandus edaasi suuresti hääletul moel- ,,vanade" (Eesti Vabariigi aegsete) elamute ja käitumismallide kaudu (Viires 1998). Eraelus tähistati endiselt traditsioonilisi tähtpäevi ja jälgiti rahvuslikke tavasid. 1960. aastail asuti jõuliselt juurutama nõukogulikku kombestikku. Usuvastase võitluse ja läänemaailma kultuurilise moderniseerumise mõjul kaotas kirik oma senise osa eestlaste mentaliteedis ja käitumises
Piibliseltside ilmumine Eestisse. Püüti levitada ja propageerida vaimulikku elu ja piiblit, vagaduse põhimõtte levitamine. Tihti olid liikmeteks ka eesti talupojad. EESTI RAHVA KULTUUR 19. SAJANDIL Eesti kontekstis 19. sajandil rääkides eesti kultuurist räägime talurahva kultuur. Linnalik kultuur oli pigem marginaalse tähtsusega ja maaelu taustaga. Juttu tuleb talukultuurist argiolme kontekstis. 19. saj tulevad sisse muutused. 19. saj on suurte muudatuste aega ka talupoegade argikultuuris. Erika Azlauskaite 6 8.01.2013 Eesti kultuuri ajalugu Talupoja argielu oli tihedalt seotud taluga, talumajandusega. 19. saj I poolel oli talurahva kultuur staatilise ja traditsioonilise välimusega. Ta oli selline nagu oli juba sajandeid enne olnud, vaid väikeste muudatustega. Pärisorjuse kaotamine esialgu veel suuri muudatusi ei toonud. Seega 19
annaabi.ee 
