Õied või õisikud: Õied kreemikasvalged, väikesed koondunud kännastesse Liigi eritunnused: Sageli õitseb sügisel teistkordselt, Talub hästi linnade saastunud tingimusi, vana puit ei ole punane Kasvukoha nõuded: Mullastiku suhtes vähenõudlik, külmakindel.Poolvarjus või varjus on lehestik kirjum kui päikesepaistel Kasutamine haljastuses: haljastuses kasutatakse eelkõige hekitaimena Kasutatud kirjandus: http://www.seedripuukool.ee/toode-4-174-siberi-kontpuu-cornus-alba---- argenteomarginata---.html http://www.calmia.ee/Taimed/Kontpuu/cosibirica.htm http://www.haljassaare.ee/puukool/?mod=2&taim=199 3.4 Viirpuu (Crataegus) Konkreetne liik: harilik viirpuu (Crataegus rhipidophylla) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 5-12 m. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge põõsas või väike puu. Lehed: enamasti hõlmised, lõhised kuni jagused lihtlehed. Kinnituvad varrele vahelduvalt. Osadel liikidel pehmed ja tuhmid, teistel nahkjad ja läikivad.
liik perekonnas. Väga dekoratiivse võrsevärviga, ilusate viljadega, lehtede sügisvärvusega ja rikkaliku õitsemisega põõsad paeluvad imetlejate tähelepanu alati. Tihti õitseb soojadel sügistel veel teistkordselt. On külmakindel, varjutaluv, vähenõudlik ja linnatingimusi taluv liik. Tugevas varjus muutuvad siiski põõsad hõredaks. Lisaks haljasaladele kasutatakse nõlvade, veekogude kaldaalade jm. pinnase kinnistamiseks. Sordid:'Aurea'; 'Argenteomarginata'; 'Behnschii'; 'Elegantissima'; 'Gouchaultii'; 'Kesselringii'; 'Rosenthalii' Harilik astelpaju (Hippophae rhamnoides L.) Rhamnoides (Rhamnus türnpuu) türnpuutaoline. Madalam kuni 10 m kõrgune puu või tavaliselt tihedavõrseline ja laiuv kuni 6 m kõrgune tumepruuni pikirõmelise tüvekoorega põõsas on kasvamas Lääne-Euroopast (Skandinaavia ps. lõunaosast) üle Väike-Aasia, Himaalaja, Hiina loodeosa ja Mongoolia kuni
annaabi.ee 
