väärtus, mis avaldub järglaste keskmises toodangus tema eakaaslastega võrreldes Mis asi see aretusprogramm üleüldse on (mis punktid/küsimused püütakse aretusprogrammis ära määratleda)? Aretusprogramm on teatava tõu kohta koostatud dokument, millest selguvad aretuse eesmärk, aretusmeetodid, aretusedu saavutamise abinõud ja aretusprogrammi täitmiseks vajalik aretusloomade arv. Aretusprogrammi osadeks on: 1) tõuraamatusse või aretusregistrisse kandmise alused ja tõuraamatu või aretusregistri pidamise kord; 2) aretuslooma põlvnemise registreerimise ning põlvnemise õigsuse kontrollimise kord; 3) aretuslooma jõudlusandmete ja geneetilise väärtuse hindamistulemuste kasutamise kord; 4) aretuslooma ja aretusmaterjali aretuseks sobivaks tunnistamise kord; 5) emaslooma seemendusandmete registreerimise kord; 6) põllumajanduslooma, keda soovitakse tõuraamatusse või aretusregistrisse kanda, identifitseerimise ja selle üle arvestuse pidamise kord;
aastani Venemaalt imporditud trakeeni tõugu märadest ja täkkudest ning nende järglastest. 05.08.1999. Eesti trakeenikasvatajad tulid Heimtali Hobusekasvanduse kutsel trakeeni haruseltsi moodustamiseks esmakordselt kokku Koosolijad otsustasid jätkata trakeeni tõugu hobuste puhasaretust ja korrastada dokumentatsioon selliselt, et see vastaks Saksa Trakeeni Liidu rahvusvahelistele nõuetele. 2004. aastal anti Eesti Hobusekasvatajate Seltsile (EHS) trakeeni tõugu hobuste aretusregistri pidamise ja tõudokumentide väljastamise õigus. Kuna Saksa Trakeeni Liit on trakeeni tõugu hobuste originaaltõuraamatu pidaja Euroopa Liidus ja tunnustatud ka kogu maailmas, siis trakeeni hobuste puhasaretusega tegelevad tõuaretusorganisatsioonid järgivad originaaltõuraamatu pidaja tõuaretusprogrammi oma tegevuste läbiviimisel. 21.september 2007 tunnustati Eestis 21 trakeeni märaperekonda ( EHS aastaraamat 2007)
aastast. Eesti trakeenikasvatajad tulid Heimtali Hobusekasvanduse kutsel trakeeni haruseltsi moodustamiseks esmakordselt kokku 05.08.1999. Koosolijad otsustasid jätkata trakeeni tõugu hobuste puhasaretust ja korrastada dokumentatsioon selliselt, et see vastaks Saksa Trakeeni Liidu rahvusvahelistele nõuetele. Juba üle 5 aasta on tehtud pingelist tööd oma trakeeni tõugu hobuste tõuraamatu avamiseks Eestis. 2004. aastal anti Eesti Hobusekasvatajate Seltsile (EHS) trakeeni tõugu hobuste aretusregistri pidamise ja tõudokumentide väljastamise õigus. Kuna Saksa Trakeeni Liit on trakeeni tõugu hobuste originaaltõuraamatu pidaja Euroopa Liidus ja tunnustatud ka kogu maailmas, siis selle tõuaretusprogrammi jälgimine on kohustuslik kõigile trakeeni hobuste puhasaretusega tegelevatele tõuaretusorganisatsioonidele. EHS trakeeni haruseltsi kehtiv põhimäärus kinnitati 12.02.2005 haruseltsi üldkoosolekul Heimtalis. Seni on Eesti trakeeni tõuhobuseid registreeritud Vene Riiklikus Trakeeni
saadud põllumajandusloom, kes on kantud aretusregistrisse või tõuraamatu lisasse. 1) Aretus käesoleva seaduse tähenduses on tegevus põllumajanduslooma jõudlusvõime ja geneetilise väärtuse sihipäraseks suurendamiseks ning tema majanduslikult kasulike omaduste säilitamiseks või täiustamiseks, mida tehakse järgmistes valdkondades: 1) tõuraamatu või aretusregistri pidamine; 2) põllumajanduslooma jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine; 3) ohustatud tõu säilitamine; 4) aretuslooma aretusmaterjali varumine, säilitamine, töötlemine ja turustamine (edaspidi käitlemine). 33. põllumajandusloomade märgistamine .Põllumajandusloomade identifitseerimiseks nad märgistatakse ning registreeritakse põllumajandusloomade registris. Loomade märgistamine on vajalik selleks, et:
Seega liiga lühikese kasutusea korral suurenevad kulutused noorkarja üleskasvatamisele, mistõttu väheneb kogukasum. 2) mida suurem on karja täienduseks valitud noorloomade osatähtsus kogupopulatsioonist, seda väiksem on selektsioonidiferents, mis omakorda vähendab valikuedu ning geneetilisest parenemisest saadavat enamtulu. 32. Pml aretuse seaduse põhiseisukohad tõuraamatusse või aretusregistrisse kandmise alused ja tõuraamatu või aretusregistri pidamise kord; aretuslooma põlvnemise registreemise ning põlvnemise õigsuse kontrollimise kord; aretuslooma jõudlusanmete ja geneetilise väärtuse hindamistulemuste kasutamise kord; aretuslooma ja aretusmaterjali aretuseks sobivaks tunnistamise kord; emaslooma seemendusandmete registeerimise kord; põllumajanduslooma, keda soovitakse tõuraamatusse või aretusregistrisse kanda, identifitseerimise ja sele üle arvestuse pidamise kord; seemendamise
annaabi.ee 
