· Suguluses olevatest tõugudest - nn sugulastõugudest tuuakse sisse aretusmaterjali ja populatsioon avatakse piiratult. · Sugulastõudeks loetakse tõud, kel on sarnane ajalooline areng ja kehaehitustüüp, ühine päritolu ja põlvnemine. · Sugulastõud on geneetiliselt sarnased. Nende ühised järglased loeti puhtatõulisteks. 61. liin- ja perekonnaaretus · Vene teadlaste eestvõttel tähtsustati aretusliine N. Liidus sedavõrd, et eraldi aretusmeetodina oli kasutusel liinaretus, mis tähendas eesmärki luua uusi ja arendada olemasolevaid aretusliine. · Neid pidi tõus olema vähemalt 5...15, kusjuures kõik isasloomad pidid kuuluma aretusliinidesse. · Genealoogilisse liini kuulusid kõik silmapaistva isaslooma e. liinialustaja isasjärglased mitme põlvkonna jooksul. · Aretusliini kuulusid ainult need isasjärglased, kes sarnanesid liinialustajaga. · Eriti vajalikud olid liinialustajal eripärased omadused.
Piimaveiste aretuse eesmärk on parandada tõu majanduslikult kasulikke omadusi: suurendada piimajõudlust, rasva- ja valgutoodangut, head tervist ja viljakust, sujuvat laktatsioonikõverat. Saada kvaliteetset ja stabiilset piimatoodangut, säilitada kiire kasvuintensiivsus. Parandada udara ja lüpsiomadusi. Aretusloomade valikul on põhitähelepanu jalgade, sõrgatsi ja sõrgade tugevusel. Loomad peavad olema tüübilt sarnased maailmas aretavatele sama tõugu loomadele. Aretusmeetodina kasutatakse puhasaretust. Pulliisade ja pulliemade valik. Valikutunnuste geneetiline ja majanduslik hindamine. Aretusmaterjalid. Eesti maakarja puhul on eesmärk säilitada: · eesti maakarja kui bioloogilist mitmekesisust · tõusisest geneetilist mitmekesisust · eesti maakarja kui kultuuripärandit · maakarjale omaseid tunnuseid 22. Aretussüsteem seoses genoomvalikuga