jooksul pole ametlikult kinnitatud ühegi lõuna-hiina tiigri nägemist.Hiina spetsialistid usuvad küll, et u. 20 tiigrit võib veel elus olla ja Hiina Metsamajandusministeerium on registreerinud kaitsealasid lõuna-hiina tiigri oletatavas tegevuspiirkonnas.Hiljem on Hiina teinud ka pingutusi, et peatada liigi lõplikku hävimist. 1979. keelustati täielikult tiigrite küttimine, 1988.a. võeti vastu metsloomade kaitse seadus (Wild Animal Protection Law). On rajatud mitmeid kaitsealasid ja aretuskeskus Fujiani provintsis. Plaanitakse konverteerida mitu miljaonit hektarit haritud maad tagasi metsaks ja laiendada kaitsealasid. Kuid kõik faktid osutavad sellele, et lõuna-hiina tiiger on teistest alamliikidest haruldasem ja on tõenäoliselt oma eksisteerimise lõpul. 2001. a. kutsus Hiina valitsus USA bioloogi ja "The Tiger Foundation" esimehe Ron Tilsoni koos USA ja Hiina teadlastega läbi viima loendust, kuna usuti siiski paarikümmne vabalt looduses elava lõuna-hiina tiigri eksisteerimisse
*Kogu tootmistsükkel kestab kolm suve. (kasvuperiood umbes pool aastat (aprillist oktoobrini) *Tsükli vältel kalad sorteeritakse vastavalt juurdekasvule *Sumbakasvanduses asustatakse kevadel 500-700 g, mis müüakse sügisel kaubakalana Paljundamine *1990 a teisest poolest Eestis forelli peaaegu paljundatud ei ole *Kogu kasvatatav kala on ostetud Taanist ja Soomest silmtäpp-marjan või maimudena *Pidev sõltuvus on piduriks arengus *Vaja luua tõupuhast forelli asustusmaterjali tootev aretuskeskus Lõhelaste sugukalad- see kehtib nii lõhele kui forellile Kudemisajal on sugukalade sugu väliselt eristatav - isaste nahk tumeneb, punast värvi on rohkem, pea on suurem ja lõuad konksus. Emastel on marja küpsedes kõht ümar ja pehme, lõpuks liigub marjakogus kõhuõõnes vabalt Sugukalad *Sugukari. Paljundamisiga on 4-6 aastat. *Asenduskalad, sest kari tahab uuendamist 25% aastas *Emaste viljakus on 5000 -8000 marjatera
(Kadziolka, Wojciechowski 2004: 11) Paljud loomad, kes on mujal Euroopas välja surnud elavad Poolas. Näiteks iidsetes Bialowieza ja Podlaskie metsades elavad piisonid. Pruune karusid leidub Bialowiezaz Tatras. Hallid hundid ja ilvesed elutsevad paljudes erinevates metsades. Põdrad ja 8 koprad pesitsevad Põhja-Poolas ning metsades kohtab ka metskitsesid ja sigasid. Poola on samuti kõige olulisem aretuskeskus Euroopa rändlindudele. Peaaegu kõik rändlinnud, kes tulevad suveks Euroopasse, nendest veerand sigivad Poolas järvede piirkonnas ja märgalades nagu Biebrza, Narew ja Warta, mis on rahvusparkide osad. (Wikipedia 2011) 1.4 Poola Vabariigi rahvastik, tavad ja kombed Poola rahvaarv oli aastal 2010 Poola Statistikaameti andmetele 38,186 miljonit inimest (Size and structure...). Rahvastiku keskmine tihedus on 122 in./km2. Tihedaimalt on asustatud Sileesia ja Väike-Poola vojevoodkond
a. looma riigi subsiidiumide abil töötavaid tõuaretuse keskusi. 1890. aastal oli Taanis juba 88 landrassi ja 15 suure valge sea aretuse keskust, mille eesmärgiks oli kõrgekvaliteediliste suguloomade tootmine. Landrassi tõugu sigade populaarsuse kasvuga suurenes selle tõu aretusega tegelevate aretuskeskuste arv ja vähenes suure valge sea puhasaretusest huvitatute arv. 1959. aastal oli Taanis juba 256 landrassi tõu aretuse keskust ja ainult üks suure valge tõuga tegelev aretuskeskus. 1961. a. suletigi viimane suure valge sea aretuskeskus. Hiljem otsustati siiski, et ristandsigade tootmiseks on vaja puhtalt aretada ka suuri valgeid sigu, mistõttu 1970. a. organiseeriti 2 riiklikku suure valge sea aretuskeskust. Nii landrassi kui ka teiste Taanis kasvatatavate seatõugude aretuses mängis olulist osa sigade kontrollnuuma meetod, mille rakendamiseks loodi juba 1907. a. esimesed kontrollkatsejaamad. 1950. a. oli Taanis juba 5 kontrollkatsejaama. Need olid ehitatud
annaabi.ee 
