spermadoose. 87. aretusprogrammide põhialused · . Aretustöö eesmärgiks on produtseerida toodanguvõimelisem, tervem ja arvukam järglaskond. · Nende hulgast leida hindamise ja valiku abil parimad ning produtseerida veelgi võimekam järglaste põlvkond. · Eduka aretustöö eelduseks on suguloomade hea viljakus ja sigivus. Arvukas järglaskond võimaldab teha rangemat valikut ja soovitud geenide kiiret levikut tõus 88. aretusisasloomade saamine · . ioloogilise sigimisvõime ja sperma produktsiooni alusel järjestatakse isasloomad: jäär à pull à täkk à kult. · Jäär ja pull produtseerivad kontsentreeritud spermat - ejakulaadis 1-10 ml x 109 spermi, · täkk ja kult 100-300 ml x 105 spermi. · Viljastamiseks on vaja mõni miljon spermi oolemmi läbimiseks ja üks sperm ühineb munarakuga.
hilisematel etappidel tehtavaid valikuid. Kuid sageli ei ole võimalik ega ka soovitav teha otsustusi aretusprogrammi kohta eelnimetatud 8 etapi tulemuste alusel. Seepärast tuleks õigete otsuste ja valikute tegemiseks koostada ka alternatiivsed aretusprogrammid ning võrrelda neid omavahel. Lõplik otsus aretusprogrammi valikul tehakse prognoositava geneetilise edu, ennustatava inbriidingu taseme ja majanduslike kulutuste alusel. 88. Aretusisasloomade saamine Sugupullide saamiseks valitakse populatsiooni emasloomadest 1-1,5% pulliemadeks. Seoses sperma külmutamisega on võimalik valida isadeks parimaid ja kõrgelt kodeeritud pulle üle maailma. Noorpullid kasvatatakse üles sarnastes tingimustes, kus hinnates nende omajõudlust, sperma produktsiooni ja kvaliteeti. 14-15 kuu vanuselt kogutakse 1000 spermadoosi, millega tehakse katseseemendusi juhuslikkuse printsiibil. 89. Aretusisasloomade hindamise põhimõtted
annaabi.ee 
