lahendama elu lõpuni. (l) · Piirangu puhul peab lapsel alati olema võimalus teha psüühilisi kompromisse, nii et ta õpiks kohanema eneseväärikustunnet ohustamata. ( tuleb õpetada mis on hea, mis halb) · 7-12-aastased kujundavad arusaama iseendast, maailmast, kiiduväärsest ja laiduväärsest käitumisest, heast ja halvast. Sellel arengutasandil vajavad nad vanemate abi ja juhatust. Nad tunduvad olevat nn. kerged lapsed ja võivad seepärast jäädagi kasvama ilma vanemate küllaldase hoolduseta. · See, kuidas vanemad suhtuvad lapse pettumus-, viha- ja jonnipursetesse, annab tema käitumisele vormi · Tütred saavad enam valmidusi ning neid suunatakse ja õpetatakse rohkem kui poegi. Pojad seevastu jäetakse saatuse hoolde. Neid ei õpetata ega
Kuues aste on universaalne eetiline orientatsioon. Hea ja õige üle otsustab igaüks südametunnistusest lähtuvalt, pidades silmas teiste inimeste väärikuse austamist ning õiglust. Kuuenda arenguastme saavutavad vaid vähesed inimesed niisugusele järeldusele jõudis Kohlberg oma hilisemates töödes. Hilisematel aastatel taandas Kohlberg oma kuueastmelise arengutsükli kolmele tasandile. Esimene tasand (I ja II aste) on m o r a a l i e e l s e mõtlemise tasand. Sellel arengutasandil olev inimene on egotsentriline ning hea ja halva üle otsustab omaenda kogemusest lähtuvalt, olenevalt kiitusest ja laitusest, mis talle väljastpoolt antakse. Teine tasand (III ja IV aste) on k o n v e n t s i o n a a l s e, kokkuleppelise moraalse mõtlemise tasand. Sellel tasandil olev inimene on orienteeritud kas rühma (grupi, perekonna) või ühiskonna nõudmistele, ootustele ja seadustele. Moraalne ja seaduslik on siin kattuvad mõisted.