õendusalast tegevust suunav üldine ja lai raamistik ehk globaalsete mõistete ja teemade kogum, mis määrab kindlaks valdkonna kesksed nähtused (Fawcett 1984, 1994) Õenduse metaparadigma · on identifitseeritud ja formuleeritud kui õendusteadusharu temaatikaga seonduvaid keskseid mõisteid · metaparadigma teooria arendamiseks vajalik suund illustreeritakse näidete abil ÕENDUSE kesksed mõisted õendusteooria arengusuunas valitseb üksmeel kesksete õendusharu puudutavate mõistete osas nagu inimene, keskkond, tervis ja õendustegevus/protsess (Fawcett, 1983; Flaskerud & Halloran 1980) Õendusterminid · indiviidid, kes osutavad hooldusteenust · terviseprobleemidega indiviidid, kes vajavad hooldusteenust · keskkond, milles hooldust pakutakse · lõppseisund tervistumine (Walker, 1971. lk.429) Neli kontseptuaalset õendusvaldkonda
uue tooraine kartuli kasutuselevõtt (oli hoopis odavam ja võimaldas suuremaid sissetulekuid). Lambakasvatuse sisseseadmine senisest suuremal (eriti Merino lambad/peenvillalambad) määral, eriit keskeesti alaldel. Nad nõudsid aga paremat sõõta ja hakati senisest rohkem ristikut kasvatama. Siis toimus ka löplik üleminek mitmeväljasüsteemile. Teoorjuse mõttes toimusid muudatused alates 1860nendatest aastatest, kui möisates sai laialdaseks palgatööjöu kasutamine. Põllumajnaduse arengusuunas 19 saj lõpupoolel- Üldisem areng teraviljakasvatuse osas, selle tähtsus hakkas langema ajapikku alates 1870nendatest. Eriti puudutas see rukist. Laienes linakasvatus ja kartulikasvatus. Samuti uute pöllumaade kasutuselevõtt ja ülesharimine, see siis eelküige alade kuivendamise/maaparanduse teel. Järjest laienes loomade pidamine, see omakorda tõi kaasa sõnniku hulga aksvamise ja väetise suurema hulga. 19 saj teisel poolel
(fossiilide dateering) piisava tõepärasusega teada (!?). Valitakse nende liikide kaks ortoloogset geeni (valku) ja määratakse nukleotiidne (AH) järjestus. Loetakse kokku erinevused ja arvutatakse kiirus. Olgu meil hiir ja inimene, kes lahknesid ~ 80 MA eest. Olgu meil 100 AH pikkune valk ja olgu leitud erinevuste arv 16. Esiteks - tuleb aru saada, et aeg tuleb arvestada topelt: lahknemine oli küll 80 MA eest, kuid selle ortoloogse geeni divergeerumine on toimunud mõlemas arengusuunas, seega 2 x 80 MA jooksul. Seega: kella kiiruse mõõt oleks: 16 / (100 x 160 x 109) = ~ 1 x 10-9 AH kohta aastas. Muidugi on reaalsuses komplikatsioone - mitmekordsed muutused samas positsioonis (mida tavaliselt ei näe ja mis seega loetakse vaid ühekordselt) jm., kuid need raskused on teada ja neid proovitakse võimalust pidi vältida. Kui võrrelda erinevaid valke, siis selgub, et nende evolutsiooniline kiirus on vägagi erinev.