merekaabel, mis ühendab Balti riikide elektriturud Põhjamaade elektriturgudega. Rajamisel on mitmed uued taastuvelektri- ja koostootmisjaamad, mis suurendavad oluliselt Eesti energiasüsteemi efektiivsust (Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020. 2010). Eesmärk on praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevase põlvkonna huve kahjustamata. Ka see eesmärk ühtib säästva arengu ideega. Keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja sektorite arengustrateegiatesse ning nende arvestamine iga üksiku loodusvara kasutamisel ja kaitsel on säästva arengu ideede üks põhiprintsiipe (Eesti 21. Säästev areng). Loodust tuleb käsitleda kui ühtset tervikut. Kasutatud loodusvarade väärtus, kõik keskkonnakulutused ja keskkonnale tekitatud kahjud toote kogu olelustsükli (tootmise, jaotamise, kasutamise, lõpliku kõrvaldamise) vältel peavad kajastuma toote hinnas. Täna see kahjuks nii ei ole.
muid poliitikaid, mis kõik avaldavad mõju maakasutusele, arengule ja keskkonnale. · Pärnumaa omavalitsus korraldab planeeringute koostamist ning mõjutab seeläbi otsuseid arendustegevuste ja maakasutuse kohta, mis omakorda võivad avaldada mõju liikidele ja nende elupaikadele. · Omavalitsus saab elustiku säilitamist soodustavaid meetmeid integreerida ka valdkondlikesse arengustrateegiatesse. · Omavalitsuse poolt uute infrastruktuuriobjektide (hooned, teed, tammid jm) rajamine võib mõjutada nii liike kui nende elupaiku. · Omavalitsuse omanduses võib olla palju avaliku ruumi, arvukalt hooneid, infrastruktuuriobjekte, rohealasid, isegi kaitsealasid. Nende objektide haldajal on ulatuslikud võimalused mõjutada ala keskkonnaseisundit nii paremuse suunas (elusloodusele elupaiku luues) kui ka halvemuse suunas, tekitades
keskkonda säästvas suunas ning kehtestada keskkonnapiiranguid · ennetuspõhimõte- eelistada profülaktilis-ennetuslikke meetmeid, mis on tagajärgede likvideerimisest vähem kulukas, kuid tulemusrikkam · ettevaatuspõhimõte- mitte lubada tegevusi, kuni kavandatava tegevuse võimalik kahjulik keskkonnamõju pole selge · strateegilise integreerituse põhimõte- lülitada keskkonnaaspektid kõigi eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiatesse · õigusliku läbivuse põhimõte- arvestada keskkonnaaspekte kõigis majandus- ja sotsiaalsfääri reguleerivates õigusaktides · terviklikkuse põhimõte- rakendada keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid tööstuses, põllumajanduses, energeetikas ja transpordis · ühisrikkuse ja -hoole põhimõte- kujundada elanikkonna kõigi sotsiaalsete kihtide ühisarusaamist keskkonnast kui rahvuslikust rikkusest
põhimõte:Mõjutada majanduse arengut ja inimeste tegutsemismotiivekeskkonda säästvas suunas ning kehtestada keskkonnapiiranguid Ennetuspõhimõte: Eelistada profülaktilis- ennetuslikke meetmeid, mis on tagajärgedelikvideerimisest vähem kulukas, kuid tulemusrikkam Ettevaatuspõhimõte: Mitte lubada tegevusi, kuni kavandatava tegevuse võimalikkahjulik keskkonnamõju pole selge. Strateegilise integreerituse põhimõte:Lülitada keskkonnaaspektid kõigi eluvaldkondade jamajandussektorite arengustrateegiatesse Õigusliku läbivusepõhimõte:Arvestada keskkonnaaspekte kõigis majandus- ja sotsiaalsfäärireguleerivates õigusaktides Terviklikkuse põhimõte: Rakendada keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid tööstuses,põllumajanduses, energeetikas ja transpordis ühisrikkuse ja hoole põhimõte:Kujundada elanikkonna kõigi sotsiaalsete kihtide ühisarusaamist keskkonnast kui rahvuslikust rikkusest "saastaja maksab" põhimõte:Kohustada keskkonna kasutajaid ja
Keskkonnakaitse ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks tuleb taotleda elanikkonna kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust Säästva arengu printsiipe arvestatakse strateegilise planeerimise igal tasandil ja valdkonnas. Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine Ettevaatlikkus otsuste tegemisel Keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja sektorite arengustrateegiatesse ning nende arvestamine iga üksiku loodusvara kasutamisel ja kaitsel Keskkonnanõuete järgimise saavutamine majandustegevuses põhimõttel, et saastaja/tarbija maksab. (väljendub toote hinnas) Koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel Keskkonnameetmete rakendamine niisugusel poliitilisel ja haldustasandil, kus osalejad annavad parima tulemuse. Traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine
Ennetav printsiip ettevaatusprintsiip Odavam on keskkonnamõjude - reostuse ennetamine ja võimalike probleemide vältimine reostuse tekkekohas. Saastust tuleks vältida juba tootmisprotsessides, mitte hajutada reostust keskkonda ja alles siis meetmete rakendamine. Tagajärgede likvideerimine on tunduvalt kallim või isegi võimatu. Ennetamine , mitte ainult reostuskontroll. Keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiatesse. Saastaja /Tarbija /Kasutaja maksab Keskkonna kasutajatel ja reostajatel lasub täielik vastutus oma tegevuse eest. ,,Saastaja maksab" põhimõtte kohaselt katab kõik kulud, mis tehakse saaste vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks, saastaja ehk kahju tekitaja ning üldiselt tuleb vältida keskkonna kahjustamisega kaasnenud kulutuste panemist ühiskonnale. Kui keegi näiteks hävitab väärtusliku koosluse, siis lisaks trahvi maksmisele on ta kohustatud taastama endise olukorra.
arengukavade, plaanide ja projektide väljatöötamisse; - majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas. Vajadusel tuleb riigil sekkuda vabaturumajandusse, piirata ja suunata ettevõtlust; - keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine. Peatähelepanu tuleb pöörata kahjustuste tekkimise põhjustele, sest tagajärgede likvideerimine on tunduvalt kallim ja mõnikord isegi võimatu; keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja sektorite arengustrateegiatesse ning nende arvestamine iga üksiku loodusvara kasutamisel ja kaitsel.. Keskkonnanõudeid tuleb kajastada ka majandust ja sotsiaalelu käsitlevates seadustes. - keskkonnanõuete järgimise saavutamine majandustegevuses põhimõttel, et saastaja/tarbija maksab. Kõigil keskkonna kasutajatel ja kahjustajatel peab lasuma täielik vastutus oma tegevuse eest. - koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonna-probleemide lahendamisel ning
kulud kajastuvad toote hinnas ning seega maksab need lõpuks kinni tarbija 4) et keskkonnakaitse peab olema iga inimese hool, siis on oluline rahva haritus 5) keskkonna-abinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades reostuse liiki ning selle vältimise (piiramise) meetmeid 6) looduskasutust, mis oluliselt kahjustab ökoloogilist tasakaalu tuleb vältida 7) keskkonnanõuded tuleb lülitada teiste eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiatesse 8) mõjutada kogu majanduse arengut keskkonda säästvas suunas, kusjuures eesmärk on rahuldada praeguse põlvkonna vajadused tulevaste põlvkondade huve kahjustamata. Keskkonnastrateegias tuuakse ära Eesti olulisimad keskkonnaprobleemid: 1) välisõhu saastamine ja linnade õhu saastatus, mis kahjustab inimese tervist, ökosüsteeme ja ehitisi; 2) tööstus-, põllumajandus- ning sõjaväeobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett; rikutud maastikud;
annaabi.ee 
