kuid edasi peab ikka minema iga inimene ise. Tuleks hakata mõtlema pikaajalise lahenduse peale. Nagu me teame, on meil asi lihtne – käime tööl, teenime raha, ostame süüa vastavalt enda vajadustele ja millal iganes me seda soovime. Järelikult, on vaja lahendada tööpuuduse probleem, mis tingib madalaid sissetulekuid ja madalaid sääste. Ühe lahendusena tundub kõige kiirem ja loogilisem variant – toetame ettevõtete loomist arenguriikidesse, millega tekib juurde ka töökohti. Kuid siin kerkib esile suur probleem, mis on tekkinud seoses tehnoloogia arenguga. Tänapäeva ettevõtted kasutavad tootmiseks uusi tehnoloogiaid, mis võimaldavad tööd teha efektiivselt ja kasumlikult, aga arengumaade inimestel puuduks oskus nende tehnoloogiate käsitsemisel ja endiselt ei laheneks tööpuuduse probleem. Minu arvates üks parimatest lahendustest, mis oleks esmatähtis, oleks korraldada koolitused oskustööliste väljaõpetamiseks
toimub turu plahvatuslik kasv, toimub uue infrastruktuuri loomine, mis on ühtlasi sellele turul kõige suuremate kasumite võtmise ajaks. Kolmas faas - tootjate pakutavad lahendused ühtlustuvad. Turulosalejad suudavad pakkuda põhilistes funktsioonides sarnaseid lahendusi(standardiseerumine). Kuna esimesed turud on küllastumas, viiakse tootmine ja olemasolevate toodete edasiarendamine välja arenguriikidesse/teistesse madalatehnoloogilistesse tööstustesse. Neljas faas - tehnoloogia potentsiaal ammendub, uus tehnoloogia ja uued tooted. Kirjelda viimase 200 aasta peamist viite tehnoloogilis-majanduslikku paradigma Carlota Perezi järgi (alustades sisendist, peamisest infrastruktuurist, tuumiktööstusvaldkonnast, tuumikriigist ning lõpetades peamiste innovatsiooniprintsiipidega, sh organisatoorsed-institutsionaalsed muudatused). I Tööstusrevolutsioon
languse tõttu toimub turu plahvatuslik kasv, toimub uue infrastruktuuri loomine, mis on ühtlasi sellele turul kõige suuremate kasumite võtmise ajaks. Kolmas faas - tootjate pakutavad lahendused ühtlustuvad. Turulosalejad suudavad pakkuda põhilistes funktsioonides sarnaseid lahendusi(standardiseerumine). Kuna esimesed turud on küllastumas, viiakse tootmine ja olemasolevate toodete edasiarendamine välja arenguriikidesse/teistesse madalatehnoloogilistesse tööstustesse. Neljas faas - tehnoloogia potentsiaal ammendub, uus tehnoloogia ja uued tooted. 14.Kirjelda viimase 200 aasta peamist viite tehnoloogilis-majanduslikku paradigma Carlota Perezi järgi (alustades sisendist, peamisest infrastruktuurist, tuumiktööstusvaldkonnast, tuumikriigist ning lõpetades peamiste innovatsiooniprintsiipidega, sh organisatoorsed-institutsionaalsed muudatused). I Tööstusrevolutsioon
Modernne teooria, mis väidab, et rahvusvahelistel institutsioonidel, nagu NATO, EL, ÜRO, on võim suurendada ja juhtida riikide vahelist koostööd. 3. Marksism Konfliktile toetuv teooria. Viib konflikti klassivõitluse tasandile. Ebaõige tootmisvahendite jagunemine. Tänapäevasel kujul on see võrdlemisi kirev. Sõltuvuse teooria Väidab, et arenenud riigid, tuginedes oma võimule, tungivad arenguriikidesse läbi misjonäride, poliitiliste nõustajate, ekspertide ja multinatsionaalsete korporatsioonide (MNC), et neid integreerida kapitalistlikku süsteemi, selleks, et saada ligipääs nende loodusvaradele ja muuta nad arenenud riikidest sõltuvaks. Maailmasüsteemi teooria (Edasiarendus arenenud maailma teooriast) Maailma on võimalik jagada kolmeks: - Tuumiksüsteem (arenenud tööstusriigid)
Presidendi järgi sai nime ka Eisenhoweri doktriin, mis pidi aitama rahvaid kommunismi ohust. Vaenlased ähvardasid teineteist. Kuid need olid vaid sõnad. Ilmekas on Ungari kriis 1956, kus Eisenhoweri doktriini ei rakendatud ning VLO sekkus sõjaliselt. Siit saavad alguse USA jõuetuse sümbolid teatavates konfliktides doominoteooria Indo-Hiinas, mis laostab USA moraali. NSV Liit ei ründa läänemaid, vaid suunab agressiooni või riigipöörded arenguriikidesse. Kahest poolest saavad vaenlased, kes tahavad teineteist hävitada, kuid nad teavad, et seda tehes hävivad nad ka ise. Külma sõja kujunemine sai alguse lääneliitlaste järeleandmistest NSV Liidule II maailmasõja ajal. Kahe poole vahel algas võitlus mõjusfääride pärast. Külm sõda avaldus kõigis valdkondades, nii väljendus ka osapoolte vastastikune vihkamine kõigis valdkondades. Üks oli inimvaenulik totalitarism, teine austas inimõigusi
annaabi.ee 
