kaubandust piiravad meetmed. EL siseturul kaupade viimisel ühest liikmesriigist teise tolliformaalsusi ei teostata. Väliskaubanduse edendamine toimub eelkõige läbi Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO), lisaks sellele kehtivad Eestis kõik EL-i poolt sõlmitud kaubandust soodustavad kahepoolsed või regionaalsed lepingud. Kaitsmaks EL-i liikmesriikide turge ebaausa konkurentsi eest kasutab EL WTO lepingutega kooskõlas olevaid turukaitsemeetmeid. Arendamaks kaubandussuhteid arenguriikidega pakub EL neile soodsamaid võimalusi EL turule ligipääsemiseks. Eesti väliskaubanduse maht (eksport ja import kokku) on aasta aastalt kasvanud. Näiteks 1999. aastal oli see 103,7 miljardit krooni, millest eksport moodustas 43,2 miljardit krooni ja import moodustas 60,5 miljardit krooni. Seega oli väliskaubanduse bilanss negatiivne. Eksportida saab ainult häid ja odavaid kaupu, nende valmistamiseks peab sisse tooma suurel hulgal kaasaegseid masinaid ja
Neis riikides on odav tööjõud ning vähe kapitali, kuid nad arenevad kiiresti. 5.Toorainemaad ressursirikkad arengumaad,mis ei suuda industrialiseeruda(Tsiili,Indoneesia) nelja vaesed riigid puudub kapital,loodusvarad,usin tööjõud. 6.Arenenud riikide hulka kuuluvad postindustriaalse majandusega riigid. Nendes riikides on teenindus-, ehk tertsiaarne sektor ülekaalus ja arenenum kuimajandus- ehk sekundaarne sektor. Arenenud riike vastandatakse arenguriikidega, mis on hetkel alles industrialiseerimise arengujärgus, ja arenemata riikidega, mis on pre-industriaalsed ja kus toimib peaaegu täielikult agraarühiskond. 7.Arengumaade majandus on sageli rajatud toorme ekspordile[1]. Arengumaade tööstustoodang on umbes 10% maailma üldtoodangust, rahvatulu ühe inimese kohta on 1050 korda väiksem arenenud maade omast. Enamik neist sõltub teiste riikide abist (välisabi) ja laenudest. Umbes miljard inimest kannatab
(s.h mahepõllumajanduslike) kasutamist ning aitavad muuta ELi põllumajandustooted maailmaturul konkurentsivõimelisteks; edendada innovatsiooni põllumajanduses ja toidu töötlemisel (ELi teadusuuringute projektide abil), et suurendada tootlikkust ja vähendada keskkonnamõju, näiteks kasutades kõrvalsaadusi ning jäätmeid energia tootmiseks; soodustada õiglasi kaubandussuhteid arenguriikidega, vähendades põllumajandustoodete eksporditoetusi ning lihtsustades arenguriikide jaoks oma toodete eksportimist ELi. Eesseisvad ülesanded 2050. aastaks tuleb toiduainete tootmist maailmas kahekordistada, et toita kasvavat elanikkonda ning jõukamaid tarbijaid, kes söövad rohkem loomseid tooteid, ning samas tegeleda kliimamuutuste mõjuga (bioloogilise mitmekesisuse kadu, halvenev pinnase ning vee kvaliteet).
kohal EL parlamendis), kõikide riikidega kokku on 766 liiget-liikmete arv oleneb kui palju parasjagu liikmesriike on. Liikmete koostöö on fraktsioonipõhine ja fraktsioon põhineb maailmavaatel. Fraktsioonid ( sotsiaaldem, ALD-liberalid, konservatiivid, rohelised jne) on poliitiline pool, reaalne töö toimub komisjonides, mis tegelevad ELi asjadega ja delegatsioonides, mis tegelevad Eli väliste asjadega nt. arenguriikidega . Delegatsioonides ja komisjonides käiakse koos arutatakse asju , valmistatakse dokumente ette. Tegelikult on Euroopa Parlamendil väga vähe õigusi, seoses Lissaboni leppega 2009 aastal need õigused laienesid. *EUROOPA KOMISJON 28 liikmega kogumik on nagu valitsuse ministrid- teevad otsuseid, Eestist on Siim Kallas ajavad ELi asja. On Euroopa Liidu valitsus ja otsustab kõike. Täidab täideviiva võimu osa. *!!
annaabi.ee 
