piirnevus Eestiga, Niger on merepiirita riik Aafrikas, mis jagab maismaapiiri Mali, Liibüa, Alžeria, Tšaadi, Nigeeria, Benini ja Burkina Fasoga. Soome asub geograafiliselt soodsamas kohas kui Niger. Arenenud riigina on Soome spetsialiseerunud metsandusele, IT-le, masinatele ja elektroonikale ning põllumajanduse osatähtsus riigis on väga väike. Soomel on pikk rannajoon ja palju siseveekogusid, mis soodustavad ka kalapüüki ja vesiviljelust. Sisemaa- ja arenguriigina puuduvad Nigeril sellised võimalused, põllumajandus hõlmab üle poole riigi osatähtsusest. Nigerile on iseloomulik omatarbeline kasvatus, eksporditakse ja imporditakse vähe. Kalandus on seal samuti üsna algeline, kuna puuduvad rannikujoon ja ressursid. Püütakse kohalikest jõgedest ja Tšaadi järvest. Kõrbelise kliima tõttu on ka mullad vaesed ja maaharimine nõuab suurt vaeva. Aktiivselt tegeletakse karjakasvatusega. Peamised kariloomad on kaamel, lambad, kitsed ja veised.
soovita. Sellepärast on ka rahvusvahelised lepped CO2 piiramiseks väga visad tulema. Fossiilsete kütuste vähema kasutamise alaste kokkulepete vastu on näiteks mitmed suurriigid (nagu USA ja Hiina), aga ka naftamüügist elatuvad Pärsia lahe riigid. USA ei ole seni ühinenud, kuigi asepresident Al Gore allkirjastas protokolli. Barack Obama lubas emissioone järgmise aastakümne lõpuks võrreldes 2005 aastaga vähendada 17 % võrra. Hiina allkirjastas leppe, kuid arenguriigina ei pea võtma kohustusi kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks. Hiina energiatootmisest paiskub aastas atmosfääri 3,541 (million metric tons of CO2), USA- st 5,796 (million metric tons). Hiina on oma CO2 emissiooni suurendanud 1990-st aastast alates 153 %. Kyoto lepe jõustus 16 veebruarist 2005 aastal, pärast ratifitseerimist Venemaa poolt. 2005 aastaks oli leppe ratifitseerinud 158 riiki, millised annavad 65 % kogu kasvuhoonegaaside emissioonist ja 2009 187 riiki
annaabi.ee 
