rahvakoosolekul. · Rousseau leidis aga ka , et ei ole · Tema tunnuslause on: ,,Tagasi võimalik tagasi pöörduda inimkonna loodusesse!" lapsepõlve juurde. · Rousseau pooldab pigem seisukohta, · Väga oluliseks pidas Rousseau et inimkond ongi loodud selleks, et kasvatuse ja koolihariduse olla mõõdukas arenguprotsessis reformimist. Kasvatus ja õpetus pidid metsluse ning tsivilisatsiooni vahel. olema looduslähedased: mängude ja spordiga pidid kaasnema õpetlikud kõnelused.
· Seetõttu andis ta 1864. aastani oma teoseid ise välja. · Tema värssidest võib välja lugeda rahulolematust sellega, mida 1855 aastani on tõeks peetud või raamatuteks laotud. · Tal oli tarvis öelda maailmale hoopis midagi uut, mis oleks üldisem ja kõikehõlmavam ning ühtlasi täpsem ning aja nõuetele vastavam kui ahtraks jäänud usutunnistused ja koolkonnad. See pidi mäitama inimestele uuesti kätte tema õige koha looduse arenguprotsessis. · Walt Whitman on üks esimesi moodsa aja homoseksuaalseid autoreid. · Eraelust on teada, et Whitmanil oli üle kümne aasta kestnud suhe laiale üldsusele tundmatu trammikonduktori Peter Doyle'iga. · Tema luules esineb ka selgelt oma sugupoole eelistamine. Sellegipoolest jäi see mõnelegi kaasaegsel märkamata. · Sotsiaalne hirm sundis Whitmani toimima ebajärjekindlalt ja mõnikord ebaausaltki.
nimetada indiviidi kõigi isiksuseomaduste kogumit. Siiski mõistetakse isiksuse all enamasti nende omaduste struktuuri, kus näiteks ühtesid omadusi peetakse teistest kesksemateks. Aluseks, et lapse isiksus kujuneb välja peamiselt koduse mõjutamise tulemusena on oluline ka rollide omandamine ja suhtlus tähtsate teistega. Iga inimene on isiksus, olenemata ajahetkest või olukorrast. Igal ühel on oma tunnus, millega ta erineb teistest. Inimese isiksus kujuneb kasvatus- ning arenguprotsessis, mis allub psühholoogiliste töömeetodite korrektsioonile. Väga tähtis on mõista, et ei kasvatuse ega tööga enese kallal ei saa muuta üht algse isiksusetüübi struktuuri teiseks. Füüsiliselt erinevad kõik inimesed samuti üksteisest, kuid me suudame klassifitseerida neid kui mehi ja naisi, pikki ja lühikesi jne. Erinev isiksus kujuneb sündides.. Isiksuse olemus on peamiselt pärilik ja püsiv, keskkond mõjutab seda suhteliselt vähe
Ettevõtte kasvukontseptsiooni variatsioone Ettevõtte kasvukontseptsiooni variatsioonid Ettevõtte kasvu erinevad võimalused metafooridena: Ø elutsükkel Ø evolutsioon Ø dialektika Ø trialektika Ø teleoloogia Ø kaos Ettevõtte elutsükkel Organisatsioon läbib kasvu ja arenguprotsessis erinevad arenguetapid nii nagu elavorganism: Ø sünd selles faasis on iseloomulik kindla nägemusega ettevõtja, kellel on idee: oluline on piisava omakapitali kaasamine; kasumit ja positiivset rahavoogu pole esialgu loota; raha kulub investeeringuteks ja esmasteks kuludeks; Ø kasv äritegevus on plaanipäraselt käivitunud: eesmärgiks on võita ja kindlustada turg; Ettevõtte elutsükkel
suunata.Suudab ennast väljendada.Peame arendama alumisi meeli,et areneksid ülemised meeled. Kompimismeele organiks on naha pind.Sünd on kompimiselamus.Kompimismeel vahendab piiri,kus algan mina ja kus lõpeb maailm.Vaatamata tugevale kogemusele,algab ärkamine.Lapsele on vaja puudutusi.See annab lapsele tunde,et ta on olemas,et ta on siin.Ühendused vajavad õnnehormoone ja need hormoonid tekitavad tunde,et lapsel on hea olla.Et ehitada organeid,on vaja tugevat rahulolu tunnet.Laps on arenguprotsessis ja haarab kogu aeg uut.Laps õpib matkides ja katsetades. Väga oluline on kompimismeel lasteaias-mänguasjade valik ja mitmekesisus;looduslik materjal,kombib maailma seaduspärasustesse;jõulised mängud omavahel;õues olek-tutvumine aktiivselt liiva,vihma,vee jne.loodusega meie ümber;sõrmesalmid,teadlikult juhitud puudutused;maalimine,joonistamine,voolimine,küpsetamine,meisterdamine jne.;masseerimine,silitused,õlitamine.
vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks karistas); see oli ühiskonnast eraldunud tekkis avalik võim; Riigisuveräänsus võime teostasega seotud riigiaparaadi algkuju riik Rahvusesuveräänsus enda oma õiguse määramine · Arenguprotsessis on kadunud veresugukonnad; olulisemaks sai territoorium, peresugukonnad segasid sassi. Formaalne suv. riik ei saa kasutada oma suv. Teiste riikide Võimuteatajaks sai rahvas, kes annab territooriumile võimu mõju tõttu · Riigitunnused: 1. avalik võim Piiratud suv. sõja kaotanud riigil või vabatahtlikult 2. territoorium 3
Tujutõstja Kolmas müüt: alkohol tekitab alati hea tuju. Kui esialgu tekitab alkohol eufoorilist meeleolu, mis on ka põhjuseks, miks paljud joovad, siis haiguse kulgu on sisse kirjutatud, et lõpuks muutub inimene igal juhul pahuraks ja agressiivseks. Ka kainena. Sõltuvuse süvenedes kaovad positiivsed emotsioonid inimesest täielikult. Piirangud noortele Neljas müüt: alkoholipiirangud noorukitele võiksid olla leebemad. Kuni 21. eluaastani on inimese aju arenguprotsessis ja ajurakud alles moodustuvad. Kui selles etapis alkoholi juua, jääb paratamatult mingi hulk ajurakke kujunemata, sest alkohol lihtsalt hävitab need juba enne küpsemist. Seega alkoholi joomine enne 21. eluaastat tähendab noore jaoks sisuliselt oma ajupotentsiaali hävitamist. See aga jätab inimesele sügavad jäljed kogu eluks. Alkoholipiirang kuni 21. eluaastani pole juhuslikult kehtestatud. Pealejoomine
alates 19. sajandi keskpaigast – institutsionaliseerus ja professionaliseerus. Sellesse kuulus nii kodu toetamine tema kasvatusülesannete täitmisel (vanemate nõustamine, kasvatuskonsultandid) kui ka puuduliku kodukasvatuse täiendamine (lasteaiad, rahvakoolid, klubi- ja ringitegevus) ning kompenseerimine (lastekodud) (Hämäläinen, 2001). Perekond ja kool on kaks peamist faktorit lapse arenguprotsessis (Constable, 2009). Kodu oma inimsuhetega loob selle baasi, millele rajanevad iga kasvava lapse eeldused kas integreeruda ühiskonda või kujuneda sotsiaalselt tõrjutuks (Kraav, Kõiv 2001). Ühiskond peaks suhtuma lastesse ja noortesse kui indiviididesse, kes on vanemaks saades võimelised 4 enda eest otsustama ja neid puudutavates küsimustes kaasa rääkima. Seetõttu on oluline teada
Kasvu ja arengu mõiste. Absoluutne ja suhteline juurdekasv. Arengu all mõistetakse organismi diferentseerumist ja kujunemist lihtsamatelt keerukamate struktuuride ja funktsioonide suunas. Seega on areng organismi kvalitatiivne ümberkujunemine. Diferentseeruminse all tuleb mõista organismi morfoloogiliste,füsioloogiliste ja biokeemiliste erinevuste teket arenguprotsessis. Arengu käigus rakud, koed ja organid diferentseeruvad ning neil tekivad uude funkt-id. Arengu intensiivsus on ontogeneesi erinevatel perioodidel väga erinev. Kasv on looma organismi kvantitatiivne muutumine, mis avaldub massi, kudede ja organite suurenemises. Selle aluskes on rakkude pidev pooldumine ja rakkudevahelise massi suurenemine. Kasvu määratakse organismi massi ja mahu mõõtmete järgi
käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide sisaldumine õigusaktis ongi normatiivakti mittenormatiivsest eristamise esmane kriteerium. Õigusnormermide olemasolu anab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi, mistõttu teda nimetakse ka õiguse üldaktiks. Normatiivakt õigusnormina tekkis koos riigiga ning tema osa õiguse arenguprotsessis on pidevalt kasvanud. Mittenormatiivne õigusakt (ehk üksikakt) on selline akt, annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Seetõttu nimetakse neid ka individuaalseteks õigusaktideks. Sellised õigusaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks, mistõttu nad on oma iseloomult õiguse rakendamise aktid. 4. (l
Ka terminid zargoon ja argoo tähistavad mõistet "släng " Släng on eesmärgipärane mittenormatiivsus keeles. Tavaliselt ei ole slängikõneleja rahul kirjakeele võimalustega. Kui rääkida puhtalt kirjakeele sõnadega, neid täpselt ja korrektselt hääldades ning kasutada vaid tavalist lauseehitust, tundub jutt igav ja ebatäpne, kui mitte öelda, et lausa veider. (8) Släng on ainus, mis keelt värskena hoiab ja mis uuendab seda selle orgaanilises arenguprotsessis. Meile omane ja loogilisena tunduv släng kinnistub keeles ja on ajapikku saanud traditsioonilise sõnavara osaks palju suurema kiirusega kui meie leksikoni lisatavad uudissõnad. (9) 4. SLÄNGI POPULAARSUS TARTU KIVILINNA 10.B KLASSIS Küsitlus jaotati laiali 26-le õpilasele, millest tagasi saadi 21. Uurimusest selgus, et slängi kasutatavus Tartu Kivilinna Gümaaniumi 10.b klassi õpilaste hulgas on suhteliselt suur.
Elundi mahu ja mõõtmete vähenemine põhikoe rakkude mahu või arvu vähenemise teel. Aluseks või tagajärjeks funktsiooni langus. Atroofia on taaspöörduv, kui muutused pole liialt suured. morfoloogilised tunnused: ● elundi mahu ja ka massi vähenemine ● rakkude mahu vähenemine ● rakkude hulga langus ● mõnikord ka pigmendi teke atroofia vormid: 1. Füsioloogiline atroofia: rakkude ja elundite taandareng normaalses arenguprotsessis, kui antud elundi funktsioon ei ole enam vajalik. Nt: nabaarter, taandareneb tüümus, elatunud inimesel taandarenevad sugunäärmed 2. Patoloogiline atroofia: jaguneb üldiseks ja kohalikuks vormiks. a. Üldine patololoogiline ehk kahheksia i. alimentaarne nälgus.tekib toitainete vähesuse või puuduse tõttu ii. vähkkahheksia
laps on õpivõimeline ning arenemisvõimeline. Sellega tuleb aga algust teha juba varakult, et mitte õiget aega mööda lasta. Osade lasteaias käivate laste arengusse sekkumine on jäänud hiliseks – lapse valed asendid, käitumismustrid on kinnistunud, puuduvad iseteeninduse harjumused. Seega on lapse arendamise ja õpetamise seisukohast väga oluline leida sobiv koolieelne lasteasutus – erilasteaed või tavalasteaed. (samas, 3.) Iga laps, sealhulgas ka vaimupuudega laps, teeb oma arenguprotsessis läbi samm-sammult kogu inimsoo ajaloolise arenemise tee, tema kehalise ja vaimse arengu, aga selle tee läbimise kiirused on erinevad. Iga laps on kordumatu, täiesti omanäoline. (Rästas, 2000.) Oluline on meeles pidada, et vaimupuudega lapsesse suhtutagu alati mitte vanuse, vaid arenguastmele vastavalt. Puudega laste õpetamisel on oluline arvestada lapse vanust ja arengutaset. Kooliealine vaimupuudega laps on tavaliselt oma arengulise vanuse poolest
Lühema kestusega tsüklid kujutavad endast järkjärgulisi oskuste või arusaamise konstrueerimise perioode, kus toimub liikumine eraldi seisvatelt informatsiooni või vaimse toimingu ühikutelt nende kaardistamisele ja seostamisele teiste ühikutega ning sealt uut liiki ühiku moodustamisele, mis reorganiseerib ja lihtsustab olemasolevaid süsteeme. Kirjeldatud reorganiseerimise ja lihtsustamise tsüklid on osaks pikaajalises arenguprotsessis, kus läbitakse neli tegevus- ja mõtlemisvormi: refleksid, toimingud, kujutlused ja abstraktsioonid. 18. Milliseid astmeid eristavad Fischer ja Rose (1999) kognitiivse neuroloogia positsioonidelt kognitiivses arengus? 19. Kognitiivse psühholoogia positsioonidelt toimub lapse sünnipäraste eelduste areng vaimseks võimekuseks sisemise aktiivsuse mõjul välistele ärritajatele reageerimisena. 20
Suur osa Willmanni lugusid läksid rahvajuttudena käibele. Hindas talurahvast, kõrvuti talurahva klassivõitluse vastu suunatud paladega jutud, mis puudutavad võimsate ahnust ja rumalust, edevust, tühja loba. Samuti kuuluvad jutukirjanduse alguse ja arnegu perioodi kalendris sisalduvad lood. 10. Eestikeelne värsilooming 18. sajandi keskpaigas ja teisel poolel (J. G. Schwabe jt). Eestikeelseid ilmalikke värsikatsetusi antud perioodist vähe, originaalsus küsitav. Arenguprotsessis kerkivad esile Joachim Gottlieb Schwabe kalendrivärsid. Pärit Harjumaalt, pastorina Põhja-Eestis, 1796. aastast ,,Eesti-Ma Rahwa Kalendri" lisa koostaja. 1797. aasta kalendris ,,Lapse uinutamise Laul" on varaseimaid hällilaule ning ,,Kewwade laulda" (1798) esimesi loodusluueltusi. Lüürika arenguprotsessis tähtis koht tundmatuks jäänud luuletaja värssidel ,,Tomas ja Liso", varaseim armastusluule.
Lapse väärkohtlemine võib kärpida mälu eest vastutava ajupiirkonna hipokampuse kasvu, mis võib olla selgitus, kuidas lapsepõlves kogetud stress suurendab riski kannatada täiskasvanuna erinevate psüühikahäirete all, alates depressioonist, skisofreeniast ja traumajärgsest ärevushäirest kuni isiksusehäirete, narkosõltuvuse ja suitsiidikalduvusteni välja. Samuti võivad lapseeas kogetud vaesuse ja väärkohtlemise tagajärjel vahetuda geenid, mis on aktiivsed aju arenguprotsessis. Õpilaste psüühikahäireid põhjustavad: *Koolimured – kasvav vaimne pinge, võistlev õhkkond, suured klassid, ületöötanud õpetajad, koolivägivald, nõrgad õpivõimed. *Pereprobleemid: -ebastabiilsus, vanemate lahkuminek -vaesus, vanemate töötus või hirm töötuks jääda -tööga ülekoormatud vanemad -töömigratsioon- perest eemal töötav(ad) vanem(ad) *Varases eas põetud kroonilised haigused Lapse heaolu
See võib olla seotud väga erineva usu, kultuurilise grupi inimestega. Lapsel tekib nagu pettumus maailmas, ebakindlustunne. Tal tekib ka see kogemus, et kodus õpitu väljaspool ei sobi. Sageli tekivad sellisel juhul hüsteerilise ja skisoidse segatüübid. Hüsteerilise inimese põhiprobleemiks on see, et nad ei leia teed iseendaga samastumiseks. Nad jäävad kas lapsepõlveeeskujudesse samastumises kinni või võtavad mingi juhusliku rolli, millega nad samastuvad. Nad ei leia selles arenguprotsessis iseennast. Hüsteeriliste joontega tüüpi võib tekitada veel reaktiivne hüsteeria. See on nagu vastureaktsioon tugevale sundustega joontele kasvatusstiilile. See on nagu protest sellele rangele, autoritaarsele kasvatusstiilile.
või joonte ilmnemiseks, vaid ühtlasi asetavad nad ka piirangud selle käitumise või selliste joonte ilmnemisele. KOKKUVÕTE- arengupsühhologid võtavad reeglina loomuse-kasvatuse küsimuses interaktsionistliku positsiooni, viidates sellele, et arengu tekitab eelsoodumuse ja keskkonnamõjutuste kombinatsioon. 2. Pidev või hüppeline areng? 3. Organism või mehhanism? · Kas lapsed on arenguprotsessis aktiivsed või passiivsed? · Kas laps on subjekt või objekt? Mehhanism?- inimene reageerib passiivselt keskkonna ärritustele: Areng toimub väliste tegurite mõjul Muutused on pidevad ( gradueeritud, kvantitatiivsed ilma astmeteta) Põhiliselt õppimisteooriad Organism?- organism on aktiivne Areng tuleb organismi seest Muutused ei ole pidevad (katkendlikud, kvalitatiivsed, eksisteerivad teatud tasemed) 4
See võib olla seotud väga erineva usu, kultuurilise grupi inimestega. Lapsel tekib nagu pettumus maailmas, ebakindlustunne. Tal tekib ka see kogemus, et kodus õpitu väljaspool ei sobi. Sageli tekivad sellisel juhul hüsteerilise ja skisoidse segatüübid. Hüsteerilise inimese põhiprobleemiks on see, et nad ei leia teed iseendaga samastumiseks. Nad jäävad kas lapsepõlveeeskujudesse samastumises kinni või võtavad mingi juhusliku rolli, millega nad samastuvad. Nad ei leia selles arenguprotsessis iseennast. Hüsteeriliste joontega tüüpi võib tekitada veel reaktiivne hüsteeria. See on nagu vastureaktsioon tugevale sundustega joontele kasvatusstiilile. See on nagu protest sellele rangele, autoritaarsele kasvatusstiilile.
o Lai osalejate ring Algatusrühma ülesandeks on korraldada arengukava koostamine algusest lõpuni tervikuna. Koostamiskava loomine: 1) Peamised ideed, eesmärgid, väärtused 2) Soovitav tulemus 3) Edukuse mõõtmise tegurid 4) Informatsiooni liikumise korraldamine 5) Kaasamise korraldamine 6) Huvirühmade selgitamine 7) Ajakava ja vahekokkuvõtted 8) Ekspertide ja välispartnerite vajalikkus 9) Organiseerimine ja koordineerimine 10) Järelevalve protsessile Võimalikud etapid arenguprotsessis: Ühtse platvormi loomine, ühtse visiooni loomine, strateegiliste eesmärkide, ülesannete ja eelistatud tegevusvaldkonnad (kirjeldus), tegevuste kirjeldamine, hindamine ja valimine, sidumine rahaliste vahenditega, vormistamine ja esitlemine. Liidrite kaasamine tegevusse: Liidrite määratlemine Liidrite rollide määratlemine Liidrite "ärarääkimine" Liidrite enda kasuks tööle panek 64
kasv, s.t. enamus sinna "mahtuvaid" liike on kohal. · Kuivanud ja kõduneva puidu mahu arvutamisel on oluline alles jämedam kui 10 cm diameetriga puit, paljudele liikidele sobib alles >20 cm läbimõõduga puit. Kui räägitakse põlismetsade looduskaitsest, siis... · Puu sureb, aga mets ei sure. · Surnud puu on metsa loomulik koostisosa, teiste liikide toit ning substraat. · Mets on ökosüsteem, maastikul pidevas arenguprotsessis olev nähtus. · Metsa looduskaitse algab enamasti sealt, kus metsamajandus lõpetada tahab: alles maksimaalse kasvukiiruse minetanud vananevad puud on väärtuseks. Seega mets on maastik, kus laiguti erinevad .... · ... keskkonnatingimused mullastik, reljeef, veestik, ekspositsioon; · ... kasutusajalugu põletamine, karjatamine, raiete liik ja sagedus, eelistatud puuliigid; · ... toimunud looduslikud häiringud - nende liik, ulatus, sagedus. Igal laigul on unikaalne kujunemislugu ja
kodu on. Lapsel tekib nagu pettumus maailmas, ebakindlustunne. Tal tekib ka see kogemus, et kodus õpitu väljaspool ei sobi. Sageli tekivad sellisel juhul hüsteerilise ja skisoidse segatüübid. Hüsteerilise inimese põhiprobleemiks on see, et nad ei leia teed iseendaga samastumiseks. Nad jäävad kas lapsepõlveeeskujudesse samastumises kinni või võtavad mingi juhusliku rolli, millega nad samastuvad. Nad ei leia selles arenguprotsessis iseennast. Hüsteeriliste joontega tüüpi võib tekitada veel reaktiivne hüsteeria. See on nagu vastureaktsioon tugevale sundustega joontele kasvatusstiilile.
7) KASVU JA ARENGU MÕISTE. ABSOLUUTNE JA SUHTELINE JUURDEKASV Arengu all mõistetakse organismi diferentseerumist ja kujunemist lihtsamatelt keerukamate struktuuride ja funktsioonide suunas (diferentseerumine ja morfogenees). Areng on organismi kvalitatiivne ümberkujunemine. Diferentseerumise all tuleb mõista organusmi morfoloogiliste, füsioloogiliste ja biokeemiliste erinevuste teket arenguprotsessis. Arengu käigus rakud, koed ja organud diferentseeruvad ning neil tekivad uued funktsioonid. Arengu intensiivsus on ontogeneesi erinevatel perioodidel väga erinev. Kasv on looma organismi kvantitatiivne muutumine, mis avaldub massi, kudede ja organite suurenemises. Selle alusel on rakkude pidev pooldumine ja rakkudevahelise massi suurenemine. Kasvu määratakse organismi massi ja mahu mõõtmete järgi. Absoluutne massi-iive e. juurdekasv on looma kehamassi või mõõtmete suurenemine mingis
kavatsuse teostamisega? Õiguskord, mis ühendab vabadust ja sundi. Kodanliku ühiskonna saavutamine. Milles seisneb Kanti hinnangul looduse kõrgeima ülesande raskus inimese jaoks? Vajalikkus ja raske teostatavus ebakõlas. Vajalik, sest selle abiga Kuidas on kodanliku õiguskorra rajamise probleem Kanti silmis sõltuv riikide seaduspärastest välistest suhetest? Mis võiks Kanti arusaama kohaselt olla looduse kavatsuseks riikidevaheliste suhete arenguprotsessis? Millises vahekorras on Kanti käsitluse kohaselt tsiviliseeritus moraalsusega? Kas filosoofiline idee maailmaajaloo käigust leiab Kanti hinnangul ka kogemuslikku kinnitust? Millises vahekorras looduse maailmaajaloolise sihiga on tema sõnul valgustus? Mis õigustab Kanti järgi maailmaajaloo käsitlemist idee-vormis? Kuidas iseloomustab Kant maailmaajaloo filosoofia vahekorda empiirilise ajalookäsitlusega? KODUTÖÖD(mõistete seletamised): Kodutöö 1
keha absoluutsele temperatuurile 2,8 K. Sellise temperatuurini on paisumise käigus jahtunud Univer- sum. Universumi algsele (nn. singulaarsele) olekule oli üldtunnustatult omane vastastikmõjude erista- matus, mateeria esinemine bosonkujul ja (energia ülikõrgest kontsentreeritusest tingitud) aegruumi ülim kõverus (sõlmseisund). Süsteemi sümmeetria iseeneslik (spontaannne) vähenemine ilmneb mistahes füüsikalise süsteemi (sh. Universumi) arenguprotsessis. Areng tähendab süsteemi mitmekesisuse suurenemist. Selle käigus ilmnevad süsteemi uued omadused ja väheneb süsteemi sümmeetria. Universumiga toimuvaid muutusi kirjeldab selles aspektis globaalsete faasisiirete teooria, mille kohaselt Universumi jahtumisel tekkisid osakeste energia või temperatuuri mingil kindlal väärtusel Universumile uued omadused (toimus glo- baalne faasisiire).
Sellise temperatuurini on paisumise käigus jahtunud Univer- sum. Universumi algsele (nn. singulaarsele) olekule oli üldtunnustatult omane vastastikmõjude erista- 29 matus, mateeria esinemine bosonkujul ja (energia ülikõrgest kontsentreeritusest tingitud) aegruumi ülim kõverus (sõlmseisund). Süsteemi sümmeetria iseeneslik (spontaannne) vähenemine ilmneb mistahes füüsikalise süsteemi (sh. Universumi) arenguprotsessis. Areng tähendab süsteemi mitmekesisuse suurenemist. Selle käigus ilmnevad süsteemi uued omadused ja väheneb süsteemi sümmeetria. Universumiga toimuvaid muutusi kirjeldab selles aspektis globaalsete faasisiirete teooria, mille kohaselt Universumi jahtumisel tekkisid osakeste energia või temperatuuri mingil kindlal väärtusel Universumile uued omadused (toimus glo- baalne faasisiire).
Need arenguprotsessid on omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad ning toimuvad tihti üheaegselt. Arengu all mõistetakse organismi diferentseerumist ja kujunemist lihtsamatelt keerukamate struktuuride ja funktsioonide suunas (diferentseerumine ja morfogenees). Seega on areng organismi kvalitatiivne ümberkujunemine. Diferentseerumise all tuleb mõista organismi morfoloogiliste, füsioloogiliste ja biokeemiliste erinevuste teket arenguprotsessis. Arengu käigus rakud, koed ja organid diferentseeruvad ning neil tekivad uued funktsioonid. Arengu intensiivsus on ontogeneesi erinevatel perioodidel väga erinev. Kasv on looma organismi kvantitatiivne muutumine, mis avaldub massi, kudede ja organite suurenemises. Selle aluseks on rakkude pidev pooldumine ja rakkudevahelise massi suurenemine. Kasvu määratakse organismi massi ja mahu mõõtmete järgi.
Ruum, vaadatuna subjekti positsioonilt, pakub huvi ja ärgitab kommunikeeruma peamiselt (subjektse) kohandumise ja (ruumi) kohandamise vaatevinklist. Oleks kummaline eeldada, et kommunikeeriv subjekt loob märgisüsteemi, subjektselt mõtestatud informatsioonilise seose ruumiga (või teise subjektiga) n-ö absoluutselt subjektiivses iseolemises. Ühise aluskeele märgisüsteem, loogika ja struktuur on kujunenud kultuuriruumi kui niisuguse arenguprotsessis, dialektid aga vaadeldava ruumi suhteliselt autonoomsetele allsüsteemidele (subkultuurid, sotsiaalsed kihid ja grupid jne) eriomaste tingimuste kontekstis. Sellepärast sotsiaalses kommunikatsioonis niivõrd, kui see ei välja ühe kultuuriruumi (ühiskonna) piirest, ei saa tekkida põhimõttelist mittemõistmist ka sotsiaalselt asendilt väga erinevate subjektide vahel. Küll aga on siin
See võib olla seotud väga erineva usu, kultuurilise grupi inimestega. Lapsel tekib nagu pettumus maailmas, ebakindlustunne. Tal tekib ka see kogemus, et kodus õpitu väljaspool ei sobi. Sageli tekivad sellisel juhul hüsteerilise ja skisoidse segatüübid. Hüsteerilise inimese põhiprobleemiks on see, et nad ei leia teed iseendaga samastumiseks. Nad jäävad kas lapsepõlveeeskujudesse samastumises kinni või võtavad mingi juhusliku rolli, millega nad samastuvad. Nad ei leia selles arenguprotsessis iseennast. Hüsteeriliste joontega tüüpi võib tekitada veel reaktiivne hüsteeria. See on nagu vastureaktsioon tugevale sundustega joontele kasvatusstiilile. See on nagu protest sellele rangele, autoritaarsele kasvatusstiilile.
Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile 45 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile Motivatsiooni üheks olulisemaks komponendiks on eesmärk, mis on nii tegutsemise impulsiks kui ka tegutsemisele suuna andjaks. Eesmärk ei tarvitse olla täpselt formuleeritud ja see võib kogemuste mõjul muutuda, kuid on selge, et igas tegevuses peab olema mingi kavatsus, mida püütak- se saavutada (või vältida). Arenguprotsessis avardub indiviidi maailmapilt pidevalt. Tegevuse uute vormide areng nõuab lapselt üha suuremat määrat- letud aktiivsuse realiseerimist, s.t tegevuse motiivi tuleb suhestada elulise- malt laiema tegevuse motiiviga. Vajalikuks tingimuseks, et motiivist saaks eesmärk, on tunnetuslik areng. Isiksuslikust-motivatsioonilisest aspektist tähendab see progressiivse motivatsioonistruktuuri ülekaalu saavutamist. Õpi- ja saavutusmotivatsiooni valdkonnas eristatakse kaht eesmärkide
inimestes selline üldistamisele (nn arenguringi pool) toetuv õppimine, kus adekvaatne info kesk- huvi, mis viib konnast on aluseks tegevustele, mis omakorda tagavad arengu kaudu kohanemise nendes endapool- järjest muutuva keskkonnaga. se sisedialoogi tekkimiseni. Teiste Seega on coaching juhtimisstiil, mis ei tähenda õpetamist ega instrueerimist tradit- sõnadega tähen- sioonilises tähenduses, vaid on osalemine teise inimese arenguprotsessis. dab see oskust käivitada nn sise- COACHING'u PERTSEPTIIVNE POOL mise motiveerituse Coaching'u pertseptiivsest poolest tulenev positiivse lahenduse leidmise või- mehhanism malus seisneb järgnevas. Kui teravdatakse oma tähelepanu hetkel olulistele keskkonnateguritele, kaasneb sellega ka suurem kehaline ja vaimne valmisolek kohandada oma tegevust vastavatele teguritele sobivate vastusreaktsioonide leid-
Jung distantseerib ennast taolisest arusaamast 39 selgelt. Ta ütleb, et nõustamist vajav isik ei muutu kuidagi tervemaks seeläbi, et muutub individualistiks. Sellisel juhul oleks ta enda sotsiaalsest grupist endiselt võõrandunud. (JUNG 1977:301) Inimene peab enese sisemaailma ning tõdesid võrdlema ühiskonnas kehtivatega ning sellisel moel veenduma universaalsete tõdede kehtivuses. (JUNG 1977:302) Jung leiab, et keerukas arenguprotsessis on tingimata tarvis kõiki osapooli. Ta toob mitmeid näiteid müütidest ja lugudest, kus kangelane läheb teele ning läbi mitmete raskuste, katsumuste ja võitlemise kurjade vastalistega saavutab terviklikkuse oma maale või iseenesele. Seega on tõsi, et elus ja lugudes on kohtumine Kurjaga karm tõsiasi. ,,Teisest küljest teeb muinasjutt meile selgeks, et inimesele on võimalik saavutada täiust,
tunnetava (kommunikeeriva) subjekti. Ruum, vaadatuna subjekti positsioonilt, pakub huvi ja ärgitab kommunikeeruma peamiselt (subjektse) kohandumise ja (ruumi) kohandamise vaatevinklist. Oleks kummaline eeldada, et kommunikeeriv subjekt loob märgisüsteemi, subjektselt mõtestatud informatsioonilise seose ruumiga (või teise subjektiga) n-ö absoluutselt subjektiivses iseolemises. Ühise aluskeele märgisüsteem, loogika ja struktuur on kujunenud kultuuriruumi kui niisuguse arenguprotsessis, dialektid aga vaadeldava ruumi suhteliselt autonoomsetele allsüsteemidele (subkultuurid, sotsiaalsed kihid ja grupid jne) eriomaste tingimuste kontekstis. Sellepärast sotsiaalses kommunikatsioonis niivõrd, kui see ei välja ühe kultuuriruumi (ühiskonna) piirest, ei saa tekkida põhimõttelist mittemõistmist ka sotsiaalselt asendilt väga erinevate subjektide vahel
annaabi.ee 
