Muutused Maailmamajanduses. · Toimub pidev teaduse tehnika areng.Tänu sellele tekivad uued tehnoloogiad ja üha vähem kasutatakse inimtööjõudu, masin teeb asjad odavalt ja paremini. Tootmist püütakse Automatiseerida , tootmine kolib kas arengumaadesse (odav tööjõud) või tarbijale lähemale eesmärgiks tootmiskulude vähendamine. · Suured firmad (nokia) need kelle tootmine on mitmes erinevas riigis. Kui firmas on erinevad rahvused kõik koos. · Turismitööstus on üks kiiremaid arenevaid tööstusi.Kõik areneb (tehnika jne) Üha rohkem on inimestel võimalusi Liikuda igalepoole. Seosed on mida rohkem turiste, seda rohkem raha toob sisse loob infrastruktuuri ehk taristu. Mida aktraktiivsem on
............................................................................................................2 1Arvuti kasutamise negatiivne mõju õpilaste tervisele..................................................3 1.1Uuring õpilaste arvuti kasutamise kohta...............................................................3 2Arvutite mõju keskkonnale..........................................................................................4 2.1Jäätmete transportimine arenenud maadest arengumaadesse................................4 2.2Käitlusest tekkiv mõju tervisele............................................................................4 Kokkuvõte......................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus........................................................................................................6 SISSEJUHATUS
kosmoseuuringud) · Transpordi mitmekesistumine ja kiirenemine · Inimeste haridustaseme tõus · Hõives on ülekaalus teenindav sector Infoühiskond on põhjariikides. Infoühiskonnas tekkivad probleemid: · Energiakriisid · Looduskeskkonna e. ökoloogilised probleemid · Loodusvarade ammendumine Globaliseerumise plussid ja miinused Plussid: · Riikidevaheliste kaubandussuhete juures on vähenenud tollipiirangud või üldse kadunud · Arengumaadesse on rajatud importiasendavaid harusid · Konkurents paljude eririikidest firmade vahel sunnib tõstma kvaliteeti ja toodangu mitmekesisust · Inimeste vaba liikumine Miinused: · Arenenud riikide firmad ja riigid saavad suurema kasumi, kui arengumaad. · On suurenenud surved riikide valitsustele · Rahvusvaheline ränna on suunatud valdavalt arenenud riikidesse, kuhu sisserännet eriti ei vajata
mõjud optimeerida. Arenenud riigid saavad odavalt toota ja ressursse osta, samas oma toodangut kallilt müüa Nakkushaiguste levik, tollimaksud, aga ka muud maksud alanevad ja ohustavad seega riigikassast Negatiivsed Immigrandid tekitavad ebaturvalist ühiskonda mõjud ja konflikte Kuna tootmine liigub arengumaadesse, siis tekib siin tööpuudus Arengumaadele Välisinvesteeringud annavad arengutõuke: koolitus, raha sissevool, tehnoloogilised uuendused, töökohad, maksud riigikassasse Hinnatõusud, loodusressursside vähenemine seoses intensiivse ekspordiga
töötajate palkadega. -: töötingimused on halvad, tööpäevad pikad, kasutatakse lapstööjõudu; konkurents kohalike ettevõtetele; reostatakse keskkonda kuna sihtriigi keskkonnanõuded on liiga leebed. 14. Millised oleksid kaasaegse tööjaotuse etapid, millega tegelevad liiderfirmad/allhankefirmad? Uurimis- ja arendustegevus, detailide valmistamine, monteerimine, müük ja hooldus. 15. Miks REV eelistavad paigutada oma tütarfirmad arengumaadesse?(3-4 põhjust) Odav tööjõud, uued töökohad, odav tootmine. 16. Millest oleneb välisinvesteeringute maht riigis? Kui odav on tööjõud, kui madalad on ettevõtte maksud, kui kallis on maavalduste omandamine, kui stabiilne on majanduskeskkond, kui suur on siseturg, milline tööjõud. 17. Miks suureneb majanduses tööjaotus ja toimub järjest kitsam spetsialiseerumine? Suurema efektiivsuse nimel. 18. Selgita, mis on teadus- ja tehnoloogiapark.
3. näljahädad (Sudaanis, Etioopias, üldse paljudes Aafrika riikides; 4. looduse- või inimese põhjustatud katastroofid (Haiiti maavärin, Tšernobõli aatomielektrijaama plahvatus); VÕÕRSIL TEENITUD RAHA SAADETAKSE KODUMAALE • Majanduslikel põhjustel elukoha vahetajad on kõige kiiremini kasvav rändajate grupp. • Globaliseerumine muudab tööjõu veelgi liikuvamaks. • 2009. aastal tegid võõrtöölised rahaülekandeid kodumaale 414 miljardi $ mahus. Arengumaadesse saadeti sellest 307 miljardit dollarit. • Tegelikult on need summad veel palju suuremad, kõik ülekanded ei toimu ametlikult. • Rahaülekanded moodustavad umbes 2/3 välisinvesteeringutest arengumaadesse. • 2009.a. tehti kõige enam rahaülekandeid Indiasse, Hiinasse, Mehhikosse, Filipiinidele ja Poolasse. • Kõige enam tehakse ülekandeid USA-st 46 miljardit dollarit, Venemaalt, Šveitsist, Saudi Araabiast. VÄLISMAALASTE OSATÄHTSUS MÕNEDES EUROOPA RIIKIDES
· Õiglase kaubanduse abil on suurenenud väiketalunike sissetulekud Malis 70% · Õiglase kaubanduse lisatasude abil saab katta kas 10 lapse koolitasud, 2 lapse toiduvarud, 4-10 inimese tervishoiukulud AASTAKS. Julgustavad tulemused · Õiglase kaubanduse toodete pääs turule · Hästi toimivad tootjaühistud · Tegevuse läbipaistvus Kohvioad Fairtrade märgiga Kakao Fairtrade märgiga Mida tehakse lisatasuga? lisatasuga · Rajatakse arengumaadesse koolid, haiglaid, elekter, kaevud, viljaveskid, viljahoiuruumid, transpordivahendid Miks toetada õiglast kaubandust? · Väärtustab tööd ja töötegijat · Aitab väiketalunikel ehitada tulevikku · Annab lastele hariduse · Keelab lapstööjõu kasutuse · Hoolib keskkonnast ja inimeste tervisest · Toetab demokraatlikku iseotsustamist · Vähendab vaesust · Eetilise ettevõtluse lipulaev Küsimusi? AITÄH!
· Metallurgia · Tunnused · Tehnoloogia on muutumatu · Tööhõive langeb · Riikide valitsused tetavad · Hääbumine (toote vähenemine) 1 · Arenenud riikides keskkonnanõuded karmid mis sunnib vanu tööstusharusid emigreeruma arengumaadesse · Uued harud · 20.saj. · Autotööstus · Keemiatööstus · Naftakeemia · Väetiste tootmine · Kunstkiud · Põllumasinate tootmine · Raudtee vedurite/vagunite tootmine · Energia tootmine · Tunnused · Hetkel on õitsenguperiood
5)transpordi kiire areng 6)veokulude langus - rahvastiku hõive muutus. Globaliseerumine maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostamine tervikuks Innovatsioon kasulik arendus, mis mõjutab tootmist ja elukvaliteeti. Liiderfirmad ettevõtete vahelisi koopratsioone korraldav ja kooskõlastav firma. Alltöövõtjad allhanke korras tellijale? toodet või detaili. Glob. + 1)suurem turg kaupadele 2)konkurents nõuab kvaliteeti 3)odav tööjõud 4)reostav tööstus viiakse arengumaadesse Glob. 1)kaubanduslik konverents 2)suur sisseränne: tööpuudus kultuurikonfliktid 3)usulised rassilised konfliktid, kuritegevuse levik, haiguste levik. Rahvusvaheliste ettevõtete põlvkonnad RNE II tootsid kolooniates põllumajandussaadusi, tegeleesid tootme esmase töötlemise ja sissveoga päritolumaale III Soovisid juurdepääsu strateegilistele ressurssidele. Välisotseinvesteering välismaise ettevõtte raha paigutus meie ettevõtetesse Kalev, Rakvere
Arengulõhede tasandamise probleem Üha enam ja enam on hakatud maailmas teadvustama endale arengulõhede probleemi. Peamiselt puudutab see arengumaid, kus mahajäämus võrreldes arenenud on riikidega on meeletult suur ja omavahel neid riike võrrelda ei annagi. Siinkohal võiks tuua ka näite: kui Eestis loetakse absoluutse vaesuse piiriks 174 eurost kuusissetulekut inimese kohta, siis arengumaades on see 30 eurot – põhivajaduste jaoks nagu toit, peavari, haridus ja tervishoid - ehk umbes üks euro päevas. Kõige suuremaks probleemiks ja arengulõhe näitajaks on arengumaades valitsev toidukriis. Lihtne oleks sellele leida lahendust – saadame toiduabi. Seda lahendust ka kasutataks mingil määral, kuid seejuures tuleb siiski endale teadvustada, et tegu on kõigest lühiajalise abinõuga, sest inimesed saavad süüa täpselt nii palju ja nii kaua kuniks jätkub saadetud toiduvarusid, kuid edasi peab ikka minema iga inimene ise. Tule...
siinkohal saavad inimesed ise kaitsta ennast terviseprobleemide eest, mis kaasnevad arvutis töötamisega. Selleks oleks siin piisav füüsiline koormus, õige istumisasend, õige tool ja valgustus ja kõige tähtsam puhkepauside tegemine selleks ettenähtud aegadel. Keskkonna kaitseks tavainimene väga palju teha ei saa, muidugi saavad kõik viia katkise või mitte vajamineva arvuti jäätmete kogumispunkti või otse jäätmejaama, aga see ei garanteeri, et need jäätmed ei leia tee arengumaadesse, sest illegaalset prügivedu toimub palju. On teada, et e-jäätmete käitlemine on kallis ja me ei tea iial, kus meie viidud vanad ja katkised arvutid lõpetavad........................7 Kasutataud kirjandus.................................................................................................... 8 2 3 Sissejuhatus Arvutite kasutamine tänapäeval on massiivselt kasvanud, arvutid on muutunud meie
Greenpeace), relvastatud konfliktide rahumeelne lahendamine, arenguabi vähemarenenud riikidele keskkonnamõjude globaliseerumine: kliimamuutus, loodusressursside ammendumine, toiduprobleemid, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, maailmamere reostumine 10.Selgita globaliseerumise mõju ühte positiivset ja ühte negatiivset külge vähemarenenud riikidel. + luuakse uusi töökohti (kuna nt rahvusvahelised ettevõtted laienevad ka arengumaadesse, nii tekivad ka uued töökohad) majanduse kiirem areng investeeritakse majandusse - arengumaad ei jõua osta kallist tehnoloogiat ja nende konkurentsivõime väheneb vaesed ja ebastabiilsed piirkonnad jäävad investeeringutest eemale luuakse keskkonnaohtlike ettevõtteid makstakse vähem – odav tööjõud (Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse – tekib ja süveneb lõhe vaesemate ja rikkamate riikide vahel) 11
õiguskeeles vale tõlgendamisvõimalust, mis võiks piirata elanike põhiõigusi ja -vabadusi või ka ettevõtlusvabadust." Lisaks peavad ka veebiteenuste pakkujad (Google, YouTube, Neti.ee, Rate.ee, Postimees jne) hakkama kontrollima inimeste tegevust. ACTA puudutab ka vaesemaid nn kolmanda maailma riike. Tooksin siinkohal näite- kui hiinas toodetakse odavat HIV vastast ravimit, mida viiakse läbi Euroopa Aafrikasse ning teistesse arengumaadesse, siis ACTA jõustumise korral ei pruugi enam läbi Euroopa seda teha. Selle tagajärjel muutuvad ravimi hinnad veel kallimaks- mõeldes vaesel järjel olevatele inimestele, oleks taoline olukord hukatuslik neile. Antud näide on ühest kindlast tootest, aga taoline olukord võib juhtuda paljude riikide vahel. Kindlasti import ning eksport väheneb ning sellega seoses ka inimeste majanduslik olukord. Tõin hetkel välja endale kõige rohkem muret tekitavad punktid paljude muret
Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO (ingl. World Trade Organization) ühiste reeglite raames on võetud arengumaadelt võimalus oma toidutootjaid soosida või imporditolle kehtestada. Samal ajal toetatakse Euroopa Liidus, USA-s ja Jaapanis põllumajandussektorit ja toiduainetööstusi aastas kokku enam kui 100 miljardi Euro ulatuses. Dotatsioonide tõttu toodetakse palju rohkem, kui rikkad riigid ise vajavad ning osa toiduainetest paisatakse maailmaturule (sh arengumaadesse), surudes seal hinnad alla. Arenenud riikide kunstlikult madala hinnaga toiduainetega pole arengumaade tootjatel võimalik võistelda ning ebaaus konkurents suretab välja arenenud riikide farmereid. Mikk Pavlov 12
Rahvaarv muudkui kasvab Maailma rahvaarv suureneb järgneva 50 aasta jooksul 6,5 miljardilt 9,3 miljardile, ennustas ÜRO raport. 50 aasta pärast on maailma rahvastik märkimisväärselt suurem, oluliselt vanem, rohkem koondunud arengumaadesse, rohkem linnastunud ning etniliselt ja kultuuriliselt mitmekesisem kui praegu. Selline rahvastikukasv toob paratamatult kaasa ülitugeva surve looduskeskkonnale ja -varadele. Arvutused põhinevad laste suremusnäitajail, keskmisel elueal, sündimusnäitajail ja praeguseil vanuselistel struktuuridel. Arvesse on võetud ka rasedusvastaste vahendite kättesaadavust ning AIDS-i levikut. Arvestatud ei ole migratsiooni mõju rahvaarvule.
insulate isoleerima, eraldama Injuit innuiit, eskimo (Kanadas ja Gröönimaal) knob nupp (kepi vm) lack puudus layer kith, paigaldaja lizard sisalik logger parvepoiss, palgiparvetaja lose heart põnnama lööma, heituma lyric(s) laulusõna(d) mahogany mahagon mammal imetaja mend hooldama, parandama, paikama nuclear tuuma- objection vastuväide off limits üle piiri olema offshore avamere- ; tootmist arengumaadesse viima ozone layer osoonikiht pedestrian jalakäija percentage osakaal, protsent perch õrrel istuma, (otsa) istuma permafrost igikelts pied laiguline poisonous mürgine pole poolus, post, mast power energiaga varustama pump pumpama push tõuge quotation tsitaat, hinnapakkumine radiation radiatsioon rare haruldane recycle korduvkasutama, taastöötlema reindeer põhjapõder (Rangifer tarandus), põhjapõdrad rely on toetuma, lootma
· Vanad harud: keemilise tooraine kaevandamine. · Uued harud: plastmasside, kummi, kunstkiudude tootmine. · Uusimad harud: ravimi ja kosmeetika tööstus. Kui varem oli keemiatööstuses materjali puudus, siis nüüd on oskusliku tööjõu puudus. Peamiseks tooraineks on naftatöötlemise jäägid, seetõttu saavad keemiatööstuse uued harud edukad olla vaid arenenud nafta töötlemise riikides. Viimasel ajal paigutatakse nafta keemia ettevõtted järjest rohkem arengumaadesse sest keskkonnakaitse nõuded on arenenud maades karmimad.
Euroopas on aga valdavalt hääbuv iive. Selle põhjuseks on pigem karjääri loomine ja õppimine ning perekonna loomine ei ole esmatähtis. · Iga päev nälgib umbes 1 miljard inimest ning 100 000 sureb nälga päevas toidu puudumise tõttu. · Samal ajal arenenud maades raisatakse ja visatakse toitu ära meeletus koguses. Kui leiduks mingi võimalus, kuidas kõik see ülejäänud toit, mis tegelikult oleks veel söögikõlbulik, jõuaks arengumaadesse, väheneks suremus. · Samas suureneks veel rahvastikuarv, mis tooks omakorda siiski kaasa hulgaliselt probleeme. Haridus: · Paljudes arengumaades pole naistel võrdseid õigusi meestega. · Naist eeesmärk on ainult sünnitada lapsi, mis toob kaasa suure sündide arvu. · Arenenud maades tegelevad naised aga liialt karjääriga ning oma eluajal ei jõutagi lasteni, mis aga toob kaasa selle, et arengumaades sünnivad hariduseta lapsed ning
TOOTE VALMISTAMISE ETAPID : arengutegevus ja haridustegevus, odav tööjõud, toodangu viimistlemine, toote müük NEGATIIVSED TAGAJÄRJED : rikka ja vaese suured vahed (immigratsioon, terrorism, rahulolematus, vägivald ), sotsiaalsed ja majanduslikud erinevused, motivatsiooni puudumine odava palgaga töötada, ülemaailmsed majanduskriisid, katastroofid, puhta vee nappus, loodusvarade vähenemine, keskkonnaohtlik toomine arengumaadesse POSITIIVSED TAGAJÄRJED : tööpuuduse vähenemine arengumaades, teenindava sektori tööhõive võib tõusta (teenindus ja puhkemajandus)
Globaliseerumine · On ülemaailmne majanduslik ja kultuuriline läbipõimumine: riikide ja kontinentide integratsioon, kaubavahetus, infovahetus, inimeste liikumine · Globaliseerunud on eelkõige inforiigid, vähem tööstusriigid, kuid vaesed riigid (Aafrika) ei ole globaliseerunud Näide globaliseerumisest praegune globaalne finantskriis · USA elanikud on võtnud eluasemelaene üle maksejõu --> inimesed ei jaksa pankadele võlgu ja intresse maksta --> pangad võtavad eluasemed käest ära ja panevad need müüki --> pankadel ei õnnestu kinnisvara maha müüa --> USA pankade tulud vähenevad --> USA pangad satuvad makseraskustesse --> USA pangad jäävad võlgu Euroopa pankadele, sh SEB ja Swedpank --> Euroopa pankade rahavood vähenevad, osad pankrotistuvad --> pangad ei raatsi / ei suuda madala intressiga laenuraha väljastada --> Euroopa, sh Eesti inimesed ei saa soodsalt laenu võtta --> inimeste elujärg ...
5. Nimetage kaks infoühiskonnale iseloomulikku joont, millele vastab ka Eesti ühiskond. 1)Inimeste osakaal, kes töötavad teenindussektoris on suur. 2) Levinud on kõrgtehnoloogilised info kanalid. Näiteks internet. 6. Kuidas iseloomustab hõive eri majandussektorites riigi arengutaset? 7. Millised oleksid kaasaegse tööjaotuse etapid, millega tegelevad liiderfirmad/allhankefirmad? 8. Miks REV eelistavad paigutada oma tütarfirmad arengumaadesse?(3-4 põhjust) 9. Millest oleneb välisinvesteeringute maht riigis? 10. Selgita globaliseerumise positiivseid ja negatiivseid külgi nii kõrgelt arenenud riikidele kui arengumaadele. Positiivsed: Tööstuse saab viia teistesse vähem arenenud riikidesse,kus on odavam tööjõud ja väiksemad keskkonnakaitse normid. Kokkuvõttes tuleb tootmine odavam. Negatiivsed: Kuna kõik n.ö. mustad ja lihtsamad tööd on viidud vähem arenenud
kaugusel. Suurimad teaduspargid: · Silicon Valley (USA-s. Stanfordi ülikool) Google, Apple, Skype ,Yahoo, Intel, E-Bay. · Cambridge (Suurbritannia, Cambridge Ülikool; USA-s (?Massacushets?), seal paikneb Harwardi ülikool. · Rootsis Lund, Uppsala. · Sotimaal Silicon Glen. Keemiatööstus On vähem globariseerunud, kuna vajatakse toorainet ja seda kõikjal ei ole. See on edukas just arenenud naftaga riikides. Kõige rohkem paigutatakse neid ka arengumaadesse, kuna arengumaades on keskkonna nõuded madalamad ja tööjõud odavam. Eestis paiknevad suurem osa keemiatööstusest KirdeEestis. Nitrofest toodab väetisi ja kemikaale. Viru keemiagrupp toodab tooteid põlevkivist, nemad toodavad väärismuldmetalle. Elektroonikatööstus Kuulub kõrgtehnolooglise tootmise alla. Erinevate komponentide tootmine (kiibid, takistid, pooljuhid). Nende suurus ja hind on tuhandeid korda vähenenud. Elektroonika seadmed ja kolmas grupp on koduelektroonika
Kõrgtehnoloogiliste toodete (sealhulgas lennunduse, side, arvuti abil projekteerimine ja toodab, meditsiini-elektroonika, fiber optika), puit ja paberitooted, kaaliumi ja fosfaatide, toit, joogid ja tubakas, seebikivi, tsemendi-, ehitus-, metalli-tooteid, keemiatooted, plast, teemantsaagimine, tekstiil ja jalatsid.[ http://www.state.gov/...]. Iisrael kuulub oma arengu tasemelt arengumaadesse, kuna seal ei kasutata nii palju elektroonikat, kui mujam maailmas. Iisraeli suuremad linnad asuvad, kas mere teede või mandri kaubandus teede ääres. Kasutatud kirjandus: http://www.geographic.org/wfb2009/israel/israel_geography.html http://www.geohive.com/cntry/israel
IDA) ja Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (International Finance Corporation, IFC. IDA annab laene eriti vaestele riikidele, mille rahvamajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta ei ületa 1200 USA dollarit aastas. Intressi maksta ei tule ja kustutusaeg on 35-40 aastat. IFC ülesanne on soodustada arenguriikides eraettevõtlust. Peale nende töötab IBRD alluvuses allorganisatsioon MIGA (Multilateral Investment Guarantee Agency), mis toetab otseste välisinvesteeringute tegemist arengumaadesse. Laenuandmine nõuab Maailmapangalt head arengumaade majanduse tundmist. Üks panga tegevuse kõrvaltulemus ongi põhjalikud arengumaade majandusanalüüsid, mis valmivad koostöös IMF-iga. Nii Maailmapank kui IMF on saanud tugeva kriitika osaliseks juba pikemat aega. Vasakpoolsed ütlevad, et kaubanduse liberaliseerimine, erastamine ja avatus välisinvesteeringuteks on toonud arengumaadele kaasa tohutuid raskusi. Parempoolne kriitika lähtub aga skaala teisest küljest
Kultuurivaldkonnas · Kasvanud RV kultuurivahetus · Kasvanud RV reisimine ja turism · Kasvanud immigratsioon Välisinvesteeringud kasvavad kiiresti. Kui kapital liigub ühest kohast teise kiiresti, võib kaasneda riigi majandusliku tasakaalu nõrgenemine. Majanduslike, sotsiaalsete (RV organisatsioonid) näitajatega saab globaliseerimist mõõta, kuid otseselt seda ei saa. Tagajärjed: · RV firmad · RV organisatsioonid (majandus) · Tootmise nihkumine arengumaadesse · Tuurnikalad on spetsialiseerunud kõrgtehnoloogiale Head ja halvad küljed. ,,+" arenenud riikidele ainult hea · Uued turud · Odav tööjõud- firmade kasumi suurenemine · Odav tooraine- firmade kasumi suurenemine · Poliitiline ja majanduslik ülevõim ,,-,, · Suurenev immigaratsioon · Töökohad immigreeruvad- tootmine viiakse siit välja, odavama tööjõu juurde Positiivne arenguriikidele: · RV-d tütarfirmad- töökohad;hõive
poolele“ ning rääkitakse ka nende omavahelistest seostest, kuidas nad mõjutavad inimest, ühiskonda ning meie planeeti üleüldiselt. Masstootmises kasutatkse väga palju mürkained ning mõned neist ei ole isegi uuritud. Mainiti ka seda, et kui sooviksime vabaneda kogu sellest prügist mida USA elanikud aja jooksul toodavad vajaksime me 5 sellist planeeti nagu Maa. Sellist planeeti on meil aga ainult ÜKS. Suurem osa tootmiseset o viidud arengumaadesse(ehk ,,Kolmanda maailma“ riigid) kuna sealne tööjõud on odavam ning ka tootmine tuleb odavam välja.Keegi ei soovi reostada enda riiki ning samuti ei soovita enda riigi elnaike mürgitada.Vaeste piirkondade elanikel ei ole muud võimalust, kui nende uutesse ja kahjulikkesse tehastesse tööle minna. Näiteks toodi raadio, mis poes maksab 4 dollarit. Meie jaoks on see muidugi väga odav, kuid kui hakata
Kui inimesed kolivad linnadesse, kasvab nende sissetulek. Uustulnukad on väga sihikindlad ja teevad kõik, et ellu jääda ning edu saavutada: neil on põlisasukatest suurem motivatsioon, sest neil on rohkem võita või kaotada. Ja laiemas plaanis leidub tõendeid, et rahvusvaheline ränne on üks paremaid meetodeid vaesuse leevendamiseks. Rahvusvahelise põllumajanduse arengufondi ja Ameerika Arengupanga andmeil saatsid 2006. aastal 150 miljonit rikastes riikides töötavat sisserändajat arengumaadesse tagasi 300 miljardit USA dollarit. See summa oli suurem kui jõukate riikide välisabi ja otseinvesteeringud kokku. Võib öelda, et migratsioon on kõige efektiivsem ja eesmärgipärasem viis vaeste inimeste aitamiseks, sest väljarändajad hoolitsevad ise selle eest, et perekonnad kasutaksid otstarbekalt nende raha, mida tavaliselt saadetakse väikeste summadena: sada või paarsada dollarit korraga. Pole tarvis mingit bürokraatiat peale pangaülekande. Mõnes riigis jõuab kuni kaks
Pangad peaksid olema riigi võimu all, siis oleks võimalik kehtestada range järelvalve.Sama tehti Ameerika Ühendriikides 1920ndate lõpus, kus riigistati pangad ning sellega tuldi raskest majanduslikust olukorrast välja.Teine suur põhjus, miks ettevõtted pankrotistuvad on turu puudumine.Inimestel pole raha, et tarbida.Firmad rajasid odava tööjõuga riikidesse ettevõtteid ja teenitud kasum viidi riigist välja.Samas kui oleks rohkem raha investeeritud arengumaadesse ja suurendatud töötajate töötasusid, siis inimesed suudaksid osta kaupu ja ettevõttetel oleks turgu, kuhu müüa oma toodet või teenust.Tehtud vigadest tuleks õppida ning otsida võimalusi kriisist väljumiseks. See sajand on praeguseks esitanud mitmeid väljakutseid, aktuaalseim neist on majanduse päästmine.Kes julgeks vastu võtta väljakutse ning tuua postiivseid muutusi. Leida tuleb valdkonnad, kus on garanteeritud pidev ja tulus turg.Üks parimaid variante tänapäeval oleks
Ühisraha euro kasutuselevõtmine Euroopa Liidus. JAH. Kvootide kehtestamine riiki sisseveetavatele tarbekaupadele. Ei. 15) Esitakse kaks argumenti järgmise väite toetuseks: ,,Nüüdismaailm on muutunud globaalseks külaks." a) Kõikjal on vaba kaupade ja kapitali liikumine. b) Rahvuslik eripära on vähenenud. 16) Miks on globaliseerumisvastased meeleolud tekkinud majanduslikult kõrgelt arenenud riikides? a) Töökohad viiakse arengumaadesse. b) Sisse rändavad erinevad rahvad ja tekivad konfiktid. 17) Globaliseerumine nii vähendab kui suurendab riikidevahelisi erinevusi. Tooge mõlema kohta selgitav näide. Globaliseerumine vähendab riikidevahelisi erinevusi: Globaliseerumine vähendab riikidevahelisi erinevusi, kuna kaob rahvuslik eripära: kultuur ja kombed samastuvad. Globaliseerumine suurendab riikidevahelisi erinevusi:
Sekundaarne sektor ehk tööstussektor- majanduse haru, mis tegeleb kaupade tootmisega, metalli töötlemisega jne. Tertsiaarne sektor ehk teenindussektor- majandusharu, mis tegeleb info töötlemise, toomisega, turismi ja muude teenuste tootmisega Rahvusvahelised firmad soodustavad globaliseerumist, elavdades sellega maailmamajandust.Rajades firmasid paljudesse riikidesse on neil ligipääs loodusvaradele. Lisaks alandavad nadtootmiskulusid ja laiendavad turgu. Rajades firmasid arengumaadesse elavdavad riigi majandustning soodustavad arengut. Rahvusvahelised firmad: neis eristatakse asukoha- ja päritolumaad. Asukohamaa on riik, kus firma on rajanud oma ettevõtteid, osakondi, kontoreid. Päritolumaa on riik, kus firma tekkis ja tugevnes enne rahvusvaheliseks saamist, kust pärineb ta algkapital, kust ta esimesena registreeriti. Firma kõrgema juhtkonna moodust. harilikult päritolumaa kodanikud. Tänapäeval on rahvusvaheliste firmade
1. Tuleta meelde, mis on rahvusvaheline firma ehk hargmaine firma? Nimeta rahvusvahelisi ettevõtteid. Rahvusvaheliste korporatsioonide tegevusega kaasneb arengumaade inimestele nii head kui halba. Coca cola, Apple, McDonalds, Pepsi, Ikea, walmart, fedex, ups. 2. Teada, missuguseid positiivsed tagajärjed ja missugused negatiivsed tagajärjed kaasnevad rahvusvaheliste firmade tegevusega arengumaades. ( CD lk.150 alates) Töökohad e tööpuuduse vähendamine, hargmaised ettevõtted viivad arengumaadesse välisinvesteeringuid, arenguriigis tegutsedes suurendavad ettevõtted riigi maksutulusid, hargmaised ettevõtted on arengu rahastamise lisaallikas. Negatiivsed: laps- ja orjatööjõu abil, makstes lubamatult madalaid palkasid, laastav mõju looduskeskkonnale, kodunt minema aetud palju kohalikud kogukonnad, konfliktide ja diktatuurirežiimide rahastamine. Kohalikud ettevõtted ei suuda harg- maiste hiidudega konkureerida
Kaudsed piirangud tervisekaitse, turvalisus, sisereeglid (tolliformaalsus, dokumentide täitmine) Kaubanduse kasvu mõjutavad Väiksemad takistused ja barjäärid Spetsialiseerumine Toodete kõrgem kvaliteet Väisemad hinnad Tarbimise kasv Uued töökohad Tarbija suurem heaolu Välismaised otseinvesteeringud Välisinvestori rahapaigutus riigi või religiooni ettevõttesse Peamised investorid on RVE (rahvusvahelised ettevõtted), kes investeerivad nii arengumaadesse kui ka arenenud maadesse. Investeeritakse Toormesektorist teenindussektorisse Finantsasutustesse (pangad, kindlustus) Kaubateenused (hulgimüük) Telekommunikatsioon Äriteenused ( hotell, transport) Isikuteenused ( jaekaubandus, kiirtoit) Konktuurkaart kanna kaardile : Põhja lõunariigid Suurimad RVE peakorterid Peamised kaubandussuunad Jaapan, Ida- Aasia Kagu Aasia, austraalia Põhja ameerika ja kariibi mere regioon Ladina Ameerikaga Euroopa vahemeremaad ja aafrika
paranemise teel, mis omakorda vähendavab suremust. Suremuse vähenedes hakkab rahvaarv kiirelt kasvama. Lesothos on kõige suurem osakaal vanuses 0- 4.......................................................................................................................... 6 1.4Ränne............................................................................................................. 6 Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Vähem arenenud riikidest rännatakse arengumaadesse. Rände põhjused võivad olla nii vabatahtlik kui ka sundränne. Suurem osa inimesi vahetab elukohta vabatahtlikult kuna abiellutakse, minnakse õppima teistesse riikidesse või otsitakse lihtsalt paremaid elutingimusi. Paljud inimesed on sunnitud kodudest lahkuma sõja või relvakonflikti tõttu. Samuti on põhjusteks näljahädad või poliitiline tagakiusamine..................................................................................... 6
jääkidest ja heinast. Bioetanooli näol on küll tegu igati keskkonnasõbraliku ja efektiivse kütusega, kuid siiski kasutatakse seda maailmas veel vähe. Põhjuseks on see, et bioetanooli toodetakse peamiselt inimeste toidulaua arvelt. Ladina-Ameerikas toodetakse ainult sellest suhkuroo osast bioetanooli, mis alkoholitööstuses üle jääb.(Wikipedia, 2011) Sama lugu on ka rukisega. Põhilised biokütuste tooraineid tootvad põllud on rajatud arengumaadesse ning toiduainete hinnatõus nendes riikides ei soodusta enam teravilja raiskamist autokütuse tootmiseks. Siiski ei kanna teadlased piiritust autokütusena veel maha, sest probleemile on olemas juba lahendus. Praegused biokütused- teraviljast, suhkrupeedist ja suhkruroost-on need, mida nimetatakse esimeseks põlvkonnaks. Veel mõni aasta, on teadlased ning ettevõtjad veendunud, ja paakidesse hakkab voolama eelkäija hädadest prii teise põlvkonna bioetanool,
Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO (ingl. World Trade Organization) ühiste reeglite raames on võetud arengumaadelt võimalus oma toidutootjaid soosida või imporditolle kehtestada. Samal ajal toetatakse Euroopa Liidus, USA-s ja Jaapanis põllumajandussektorit ja toiduainetööstusi aastas kokku enam kui 100 miljardi Euro ulatuses. Dotatsioonide tõttu toodetakse palju rohkem, kui rikkad riigid ise vajavad ning osa toiduainetest paisatakse maailmaturule (sh arengumaadesse), surudes seal hinnad alla. Arenenud riikide kunstlikult madala hinnaga suretab välja arenenud riikide farmereid. Või näiteks arenenud riikide armastus biokütuse vastu: selleks, et täita 50- liitrine autopaak biokütusega, peab ümber töötama 200 kilo maisi. On riike, kus sellise viljakogusega saab elatatud üks inimene terve aasta jooksul (ja teistes riikides saab sama vilja jõul paar korda Tallinnast Tartusse sõita). Seitse põhjust
Põllumajandus · Maakera agrokliimavöötmed Põllumajandus on majandusharu, mis maad kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ja mitmesugust tööstustoorainet Põllumajanduses toodetakse · Toiduaineid inimestele vahetuks · Põllumajandus kiirendas ühiskonna tarbimiseks ja majanduse arengut ning pani aluse · Loomasööta tsivilisatsioonide tekkimisele Põllumajanduses on rakendatud rohkem · Toorainet edasiseks töötlemiseks inimesi kui üheski teises majandusharus (toiduaine-, kerge-, naha-, farmaatsia jms tööstusele) · 20. sajandi jooksul vähenes põllumajanduses töötavate inimeste arv Põllumajanduse jaotus maailmas ligi poole võrra Ki...
Globaliseerumine muudab majandussektorite poliitiliselt võrdse kohtlemise võimatuks. Globaalne majanduslik integratsioon tähendab avaliku sektori jaoks, et "tulemuslikult toimiv riik peab teenima inimesi (üksikisikuid) isegi siis, kui seda tuleb teha igaühe puhul erineval viisil" (Schick raamatus). Globaliseeruva majanduse tingimustes ei pruugi aga majanduslikud ning poliitilised huvid enam kokku langeda. Viimastel aastatel täheldatud töömahuka tööstuse liikumine arengumaadesse tähendab ka arenenud riikide keskklassi töökohtade kadumist või olulilist muutumist. Ettevõtjate huvid ei ole enam ainult geograadiliselt seotud, vaid eelkõige sektori siseselt, hoolimata geograafilisest asukohast. Seega ei ole majandusklastrid enam üheselt geograafiliselt defineeritavad. Kui ettevõtjate huvid on laias mõttes globaalsed, siis avaliku poliitika primaarne huvi ja ülesanne on alati konkreetse ühiskonna keskne. Seega on
sest see võib jagada inimesed vastasleeridesse. 9. Agraarühiskond: rikkuse allikaks maavaldus, pärisorjuse kriis Industriaalühiskond: teaduse ja tehnika areng, rahakapital ja tööjõud, ratsionaalsus, bürokraatia, töö ja puhkuse sfäär eraldus, ühiskonna sotsiaalne jaotus muutus. Postindustriaalne ühiskond ja infoühiskond: suurimaks tõuseb teenindussektor, kõrgtehnoloogia, info, teadmised ja loovus kui uus kapital, haritud spetsialistid, tootmine tungib arengumaadesse, info ehk teadmusühiskond. Majanduse kolm põhivaldkonda: Primaarne sektor – põllumajandus, kalandus, maavarade kaevandamine Sekundaarne sektor – energiamajandus, masinatööstus, ehitus, keemiatööstus, toiduainetetööstus, kergetööstus Tertsiaarne sektor – kaubandus, äriteenused, haridus, infotöötlus, tervishoid, riigivalitsemine, finantstegevus 10. Heaoluriik - miks tekkis, mida taotleb, kuidas ellu viiakse? Tekkis industriaalühiskonna tagajärjel
kasvuhooneefekti oht ja kahjustada võib saada isegi osoonikiht. Mida on probleemide lahendamiseks tehtud? Arenenud maades on spetsiaalselt bioenergia saamiseks pandud kasvama kiirestikasvav energiavõsa. Võsa kasvatamine tagab, et metsade raie väheneks tunduvalt. Õhku lenduvate gaaside vastu on soojuselektrijaamade korstendele jm. Pandud filtrid, et ohtlikud gaasid atmosfääri ei pääseks. Mida peaks tegema? Üldiselt peaks energiavõsa kasvatamist levitama ka arengumaadesse ning ehitama sinna ka muid elektrijaamu, et metsi nii palju maha ei võetaks. Gaaside vastu tuleks kasutusele võtta veel paremad filtrid, et atmosfääri mürgistus oleks minimaalne. 5. Tuumaenergia Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast,
Suurim immigrantide % kogurahvastikust: Qatar – 85,5% (1,5 mln); Araabia Ühendemiraadid – 70% (3,3 mln); Kuveit – 68,8% (2,1 mln); Jordaania – 45,9% (2,97 mln); Singapur – 40,7% (2 mln) 4. Nimeta riike ( 3), kust on pärit suurem osa pagulasi. Suurim arv pagulasi pärineb Palestiinast, seejärel Afganistanist, Iraagist, Somaaliast, Kongo DV-st, Birmast, Colombiast ja Sudaanist. 5. Kuhu suunduvad enamus pagulasi, kas arenenud riikidesse või arengumaadesse? Kuigi võib tunduda, et enamik pagulastest suunduvad jõukatesse riikidesse, siis tegelikult asuvad 4/5 maailma pagulastest arengumaades. 6. Kui palju pagulasi on Euroopas, võrdle seda numbrit Eesti rahvaarvuga. Euroopas elas 2010 aasta seisuga 1,6 miljonit pagulast. Eestis elab 1,3 milj inimest. 7. Missugustes Euroopa riikides on pagulasi kõige enam? Kõige rohkem on Saksamaal ja Suurbritannias. 8. Mis õigused on pagulastel neile paguluse andnud riikides?
Tahetakse reklaamida firmasid, mis tegelevad hammaste tervisega. Maailma tervise organisastioon (WHO) defineeerib avaliku ja erasektori koostööd järgnevalt : ,, see on vahend millega kokku viia vajalikud osad ühise eesmärgi nimel, milleks on inimkonna tervise parandamine läbi ühiselt heaks kiidetud rollidele ja põhimõtetele." Kõige tavalisem näide sellele kuidas avalik ja erasektor koostööd teevad on ravimite ja vaktsiinide viimine arengumaadesse. Valitsused ja tervisefirmad teevad koostööd, et viia vaktsiine ja ravimeid vaestesse riikidesse. Kahtlmata aitavad ülemaailmseid tervise koostööd kokku viia erinevatest gruppidest pärit inimesi, kes on pakuvad probleemidele erinevaid lahendusi. Koostöö tulemusena suudetakse aidata paljuid abivajavaid. Avaliku ja erasektori koostöö eesmärgid, millega üritatakse suulist tervist parandada on järgmised: 1. Tõsta globaalselt teadlikust suuhügieenist. 2
arengumaade tohutu välisvõlg arenenud riikidele integratsioon e. lõiming- kooskõlastamine, ühiskonna või regiooni kujundamine tervikuks arvestades osapoolte huve ja säilitades nende omanäolisust identiteet- samastumine. ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda ideoloogilistel, rahvuslikel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. bumerangiefekt jõukad riigid paigutasid keskonnakahjuliku tootmise arengumaadesse, lootes vabaneda probleemidest, kuid rohkete kemikaalidega ja odava tööjõuga toodetud toodang jõuab tagasi rikastesse riikidesse kultuuriliselt ühtlane riik (N:Soome, Leedu, Norra)- räägitakse ühte keelt, tunnistatakse sama usku, pärinetakse samalt maalt. Siin pole väikesearvuliste vähemuste kaasamine probleem kahekultuuriline riik (N: Läti, Belgia, Iisrael)- elab kaks arvukat kogukonda, kes eristuvad keele ja usu poolest.
Mehhiko, Argentiina, Brasiilia d. Mehhiko, Argentiina, Tsiili d. Hispaania, Portugal, Kreeka. 66. teab alumiiniumi- ja rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavaid tegureid; · Selgita muutusi alumiiniumi tootmisettevõtete paigutuses. 67. oskab iseloomustada kaasaegse metallurgia ja masinatööstuse arengutendentse ja paigutusnihkeid; Metallisulatusettevõtted on ümber paigutunud arenenud riikidest arengumaadesse, kus leidub veel maake ja kus sageli keskkonnanõuded veel ei ole nii karmid. Arenenud riikides paiknevad sulatusettevõtted sadamalinnades, kuhu maak sisse veetakse ja vahel ka odava elektri piirkondades. · 20.sajandil on mitmete maavarade kaevandamine vähenenud Põhja riikides, samal ajal on see kasvanud Lõuna riikides. Miks? · Miks kaevandatakse ja rikastatakse suur osa rauamaagist arengumaades? 68
töötlemispiirkondi; Peamised rauamaagi kaevandajad on: Hiina, Brasiilia, Austraalia, Venemaa, India, USA Peamised terasetootjad: Hiina, Jaapan, USA, Venemaa Peamised boksiidi kaevandajad: Austraalia, Guinea, Brasiilia, Jamaica, Hiina, India Peamised alumiiniumi tootjad: Hiina, Venemaa, USA, Kanada, Austraalia, Brasiilia, Norra 76. teab alumiiniumi- ja rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavaid tegureid; Metallisulatusettevõtted on ümber paigutunud arenenud riikidest arengumaadesse, kus leidub veel maake ja kus sageli keskkonnanõuded veel ei ole nii karmid. Arenenud riikides paiknevad sulatusettevõtted sadamalinnades, kuhu maak sisse veetakse ja vahel ka odava elektri piirkondades (eriti kehtib see alumiiniumi sulatuse kohta, mis nõuab väga palju energiat ja seepärast tegelevad sellega riigid, kelledel on palju odavat hüdroenergiat). 77. iseloomustab kaasaegse masinatööstuse tootmiskorraldust, arengutendentse ja paigutusnihkeid;
*Konkurents arenenud riikide vahel viib edasi *Tasuvam osa tootmisest paikneb arenenud riikides *Riikidevahelised kauplemispiirangud nõrgenevad või *Suuremad tulud makstakse firmade poolt arenenud riikide kaovad üldse valitsustele *Inimeste vaba liikumine *Rahvusvaheliste firmade suurenev mõjutus arengumaade *Importi arendava tootmise rajamine arengumaadesse valitsusele *Toimub aktiivne rahvastikuränne, mille üle on kontrolli raske teostada. *Konkurentsis arengumaade firmadega võidavad tavaliselt arenenud riikide suurfirmad.
28. Millised on peamised turismi kasvu ja languse põhjused viimase viie aasta jooksul (~5)? 29. Milliseid muutusi prognoositakse maailma sihtkohtade top-10.s? Millest on need muutused tingitud? 30. Mis on UNWTO ja millised on selle peamised ülesanded? United Nations World Tourism Organisation. Aitab kaasa turismikui vastastikuse mõistmise ja rahu saavutamise maailmas. Kogub turismialast statistikat. Jagab teadmisi ja kogemusi arengumaadesse. Koostab standardeid turismiharidusele. Teeb turismikoolitusi. Suurendab tööhõivet, majanduskasvu, kaitseb sihtkohtade ümbrust ja pärandit. Tatjana Koor 2 TÜ Pärnu kolledz Turismimajanduse alused 31. Mis on IATA ning millised on selle peamised ülesanded / tegevused? International Air Transport Association. Rahvusvahelise lennutranspordi organisatsioon
DEMOKRAATIA LEVIK lk 1921. Kuidas on omavahel seotud majanduse areng ja demokraatia? Näited Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks peeti majanduslikku progerssi, arengumaadele anti majandusabi. Arvati et vaeses ühiskonnas pole demokraatia võimalik, kuna just heaolu ning rahva haritus loovad eeldused demokraatlike väärtuse ja käitumisnormide kujunemiseks, 1960 a nähti majanduslikus jõukuses võluvitsa mis lahendab kõik ühiskonnaprobleemid. Paraku peale tehnoloogia tarnimist arengumaadesse ei olnud kõik vaid positiivne. Vähearenenud riigid ei suutnud võlga tasuda, ei tekkinud laia keskklassi ega laienenud kodanikuõigused ja vabadused. Niisiis otsus kapitalismi ja demokraatia suhe üpriski vastuoluliseks. Mida vabam on ühiskond seda vabam on seal tegutseda, Mida kujutab endast siirdeühiskond? Periood mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. Diktatuurist demokraatiasse. Kirjuta vihikusse demokraatia tunnusjooned? Konkutents Hääleõigus Kodanikuõigused
Küs.4, 6,7 lk. 23 Rahvusvahelised ettevõtted (RVE) lk. 24-28, vih. tv. 1. Missuguseid teisi nimetusi veel kasutatakse? 2. Selgita, mis on RVE? 3. Missugune on RVE-de tähtsus maailmamajanduses? 4.Kus paiknevad enamus maailma suurimatest RVE-st? 5. Too välja firmade rahvusvahelistumise põhjused.(4)+selgitus 6. Iseloomusta neljanda põlvkonna RVE-d (tv. tabel) 7. Nimeta RVE-de peamised tegevusvaldkonnad ja iseloomusta neid. 8.Miks rajavad RVE oma allfirmasid(alltöövõtjad) arengumaadesse (4 põhjust) 9. Kuhu paigutatakse RVE-de peakorterid, miks just sinna? 10. Nimeta peamisi RVE-de peakorterite asukohti maailmas. (skeem) 11.Iseloomusta eri regioonide RVE. 12.Nimeta maailma suuremaid ja võimsamaid RVE (tabel) www.interbrand.com 13.Küs.3,4 lk. 28 14.Missugused RVE-d tegutsevad Eestis? tv. 15. Millise piirkonna RVE-d on alles hiljuti esile kerkinud? tv. 16. Mida tähendab kõrgtehnoloogiline tootmine? tv. Miks nende harude osatähtsus kiiresti kasvab? 17
a) Tekstiilitööstus (Eestis 63%) b) Rõivatööstus (Eestis 27%) c) Naha- ja jalatsitööstus (Eestis 10%) Muutused tekstiili- ja rõivatööstuse ettevõtete (paigutuses??): a) Ameerika ja Euroopa ettevõtetes on töötajate arvu vähendatud b) Ettevõtted on suletud c) Toodang ja selle eksport on kahanenud Arenenud riikidesse on paigutatud need tööstusharud, kus tunnipalk on 20-30 eurot, arengumaadesse need, kus tunnipalk on 30-50 senti, sest tekstiili- ja rõivatööstus on tööjõumahukas ning kasutab madala kvalifikatsiooniga tööjõudu, mistõttu tööjõu maksumus mõjutab oluliselt nende ettevõtete paiknemist. Näiteks kvaliteetseid ja kalleid moekaupu tootvad rõivafirmad asuvad enamasti arenenud riikides, sest tootmiseks kasutatakse uudseid materjale ja nüüdisaegset tehnoloogiat Eksportijad ja importijad riigid
international (transnational) company 2. Mis on riigile, kuhu rajataklse tütarettevõte hea ja halb tulemus: hea: tekib töökohti juurde riigile laekub rohkem makse sisse tuuakse moodsat tehnoloogiat koolitatakse tööjõudu halb: tekitatud jäätmed jäävad riiki firma kasum läheb Eestist välja kohapealsed ettevõtted võivad konkurentsi tõttu minna pankrotti. 3. Miks rajavad rahvusvahelised kergetööstusfirmad oma allettevõtteid arengumaadesse? 1 Tootmiskulud, seega ka omahind on madalam. Omahinda mõjutab- tööjõud odav (töölistele ei pea niipalju maksma, kui arenenud maades), tooraine lähedus (transpordikulud jäävad ära) Kergetööstus ei vaja tingimata teadusasutuste juuresolekut (on traditsiooniline tööstusharu) ja kõrge haridusega töötajaid. Osa toodangust tarbitakse kohalikul turul. Sissetulekud toodangust
annaabi.ee 
