maastikuvaated. 19. sajandi teise poole baltisaksa kunstis põimus akadeemilise kunsti elutruuduse nõue. Mitmed baltisakslased sidusid end sel ajal kas õppejõudude või kunstiüliõpilastena end Düsseldorfi Kunstiakadeemiaga, pannes aluse nn. Düsseldorfi koolkonnale Eesti kunstis. Seoses rahvusliku liikumise ja eestlastest kunstnike jõudmisega kunstiareenile kaotas baltisaksa kunstikultuur 20. sajandi alguseks tasapisi oma mõjujõu, ent meie kunsti ühe arenguliinina on jälgitav kuni Teise maailmasõja puhkemiseni. Lisad Eduard Karl Franz von Gebhardt, Rikas mees ja vaene Laatsarus (1865). Õli lõuendil, 88,9 cm x 75,57 cm. Crocker Art Museum Sacramentos. Eduard Karl Franz von Gebhardt "Eesti talumees". Õli paberil. 19x25 cm Eduard Karl Franz von Gebhardt, Naise portree. Eskiis. Õli paberil. 40x30 cm Karl Ferdinand von Kügelgen, Jaanilinna linnuse varemed, 1818
maastikuvaated. 19. sajandi teise poole baltisaksa kunstis põimus akadeemilise kunsti elutruuduse nõue. Mitmed baltisakslased sidusid end sel ajal kas õppejõudude või kunstiüliõpilastena end Düsseldorfi Kunstiakadeemiaga, pannes aluse nn. Düsseldorfi koolkonnale Eesti kunstis. Seoses rahvusliku liikumise ja eestlastest kunstnike jõudmisega kunstiareenile kaotas baltisaksa kunstikultuur 20. sajandi alguseks tasapisi oma mõjujõu, ent meie kunsti ühe arenguliinina on jälgitav kuni Teise maailmasõja puhkemiseni. Lisad Eduard Karl Franz von Gebhardt, Rikas mees ja vaene Laatsarus (1865). Õli lõuendil, 88,9 cm x 75,57 cm. Crocker Art Museum Sacramentos. Eduard Karl Franz von Gebhardt "Eesti talumees". Õli paberil. 19x25 cm Eduard Karl Franz von Gebhardt, Naise portree. Eskiis. Õli paberil. 40x30 cm Karl Ferdinand von Kügelgen, Jaanilinna linnuse varemed, 1818
annaabi.ee 
