Imikuiga (0-1 aastat) Maimikuiga (1-3 aastat) Koolieelikuiga (3-6/7 aastat) Kainikuiga (6/7-11/12 aastat) Murdeiga (11/12-15/16 aastat) Noorukiiga (15/16-20/22 aastat) 2. Mida nimetatakse arengukriisiks ja traumaatiliseks kriisiks? Arengukriis on loomulik ning enamasti ennustatav muutus inimese elus, identiteedimuutus (sünd, käimaõppimine, kooliminek, murdeiga, tööleasumine, vananemine jne). Arengukriisi põhjustavad valdavalt isiksusesisesed (kasvamine, valmisolek muutuseks). Traumaatiline kriis järgneb ootamatule isikuvälisele muutusele (õnnetus, haigus vms). Traumaatiline kriis on vägivaldne muutus elu ennustatavas kulus, seetõttu reeglina akuutsema kuluga. 3. Mille kaudu avalduvad pere ja kodu mõju lapse arengule? Suhete kaudu – ema ja isa omavahelised suhted (ka suhted lapse
Ka varajses lapsepõlves kogetud hülgamishirm suurendab truudusetust: tekkib emotsinaale püüd ,ennetada' partneri kõrvalehüpet iseenda omaga. Selleks , et paarisuhe võiks elada ja areneda, vajame oma abikaasale lisaks ka teisi inimsuhteid ja sõprust vastassugupoolega. Abielus peaks kindlasti säilima ka teatud privaatsus: kirjad, päevikud, harrastused, sõbrad. Laps perekriisi ajal. Lapse ja nooruki elus on mitmesuguseid kriise, Kasvamine ja areng võib tekitada nn arengukriisi. Kui lapse areng kriitlistel arenguperioodidel ühel või teisel põhjusel pidurdub võib see põhjustada hilisemaid probleeme ja toimetulekut elus üldse.Lapse jaoks võib kriisi tekitada ka kõige lihtsamad asjasd nagu näiteks lasteaeda või kooli minek, nooruki jaoks aga võib üle jõu käia kooli lõpetamine, tööle minek või siis kodust lahkumine. Traumaatilised kriisid on ootamatud, erandlike
Ka varajses lapsepõlves kogetud hülgamishirm suurendab truudusetust: tekkib emotsinaale püüd ,ennetada' partneri kõrvalehüpet iseenda omaga. Selleks , et paarisuhe võiks elada ja areneda, vajame oma abikaasale lisaks ka teisi inimsuhteid ja sõprust vastassugupoolega. Abielus peaks kindlasti säilima ka teatud privaatsus: kirjad, päevikud, harrastused, sõbrad. 3.Laps perekriisi ajal Lapse ja nooruki elus on mitmesuguseid kriise, Kasvamine ja areng võib tekitada nn arengukriisi. Kui lapse areng kriitlistel arenguperioodidel ühel või teisel põhjusel pidurdub võib see põhjustada hilisemaid probleeme ja toimetulekut elus üldse.Lapse jaoks võib kriisi tekitada ka kõige lihtsamad asjasd nagu näiteks lasteaeda või kooli minek, nooruki jaoks aga võib üle jõu käia kooli lõpetamine, tööle minek või siis kodust lahkumine. Traumaatilised kriisid on ootamatud, erandlike ja soovimatute elusündmuste tõttu tekkinud situatsioonid, kus
Ka varajses lapsepõlves kogetud hülgamishirm suurendab truudusetust: tekkib emotsinaale püüd ‚ennetada’ partneri kõrvalehüpet iseenda omaga. Selleks , et paarisuhe võiks elada ja areneda, vajame oma abikaasale lisaks ka teisi inimsuhteid ja sõprust vastassugupoolega. Abielus peaks kindlasti säilima ka teatud privaatsus: kirjad, päevikud, harrastused, sõbrad. Laps perekriisi ajal. Lapse ja nooruki elus on mitmesuguseid kriise, Kasvamine ja areng võib tekitada nn arengukriisi. Kui lapse areng kriitlistel arenguperioodidel ühel või teisel põhjusel pidurdub võib see põhjustada hilisemaid probleeme ja toimetulekut elus üldse.Lapse jaoks võib kriisi tekitada ka kõige lihtsamad asjasd nagu näiteks lasteaeda või kooli minek, nooruki jaoks aga võib üle jõu käia kooli lõpetamine, tööle minek või siis kodust lahkumine. Traumaatilised kriisid on ootamatud, erandlike
· Isiksuse väljaarenemise periood koosneb neljast järgust: 0 3 aastat: kujuneb välja temperamendi tüüp; 3 10 aastat: arenevad tajud, kujutlused, mälu, mõtlemine, kujunevad välja õppimise alusoskused; 10 16 aastat: omandab süsteemsed teadmised, oskused, vilumused; 16 20 aastat: omandatud teadmised integreeruvad terviklikuks maailmapildiks, moodustub suhtumiste süsteem, maailmavaade. · Üks järk läheb üle järgmiseks arengukriisi kaudu; · Iga järk on eelisaeg mingi valdkonna väljakujunemiseks; · Iga hilisem järk toetub eelmisele ja hilisema väljakujunemine eeldusele vastavaks sõltub eelmise väljakujunemise ulatusest, iga "alumise " kõikumine võtab "ülemisi" arenguvõimalusi vähemaks. · Igas suures arengujärgus on kõige edukamalt selle arengut mõjutavaks kindel tegevus, mis järgmisse ajajärku jõudes muutub seda valdkonda enim mõjutavaks, säilitades endas ka varasema.
Primaarste sugutunnuste areng on vaevu märgatav. Raske defineerida väliselt.Murdeea keskmine sündmus. *Sekundaarsete sugutunnuste areng – lõpp, keha on nüüd väliselt täiskasvanu keha kujuga. *Lähenemine, kus noorukiiga jaguneb 3-ks. Enamikes arengupsühholoogia õpikutes jagatakse kaheks: varajane ja hiline. Eestis algab puberteet 10-11 aastaselt. Üldistav, arenguperioodid inimese elus eristuvad üksteisest, sest et iga arenguperiood algab ja lõppeb arengukriisiga. Kuidas arengukriisi käsitletakse? +isiku tugi, kohanemismehhanismid, sotsiaalses ja ühiskonnavallas Kas arengut soodustav või pidurdab? Arengut vaatame? *taandareng, regress kui ka progress. Ruumiline lähenemine on kõige täiuslikum lähenemine. Noorukiea piirid. Kuna noorukiiga algab ja lõppeb? Kõikides ühiskondades on noorukiiga täiskasvanuks saamise iga- üleminek ebaküpsest küpsusesse, bioloogiline, psühholoogiline, sotsiaalne, majanduslik
koolivägivald, suhtlemisraskused, oskamatus probleeme lahendada, teismeliste enesetapud, alkohol, uimastid. Ent hädad ei lõpe puberteediga. Minu õpetaja Strebeleva ütleb, et käitumisprobleemidega täiskasvanud pole reeglina lapseeas piisavalt mängida saanud. Soome psühholoogid hoiatasid ammu, et ühiskond, mis hakkab laste arengut teatud etapil kiirendama ja Eesti ühiskond teeb seda väga võimsalt , viib lapsed hoopis arengukriisi. Nagu ütleb pedagoogikateadlane Karl Karlep: hakkad liha küpsetama, paned valusa tule alla, ja milline on tulemus? Väljast kõrbenud, seest toores. Kõik vanemad ei sunni lapsi trenni, vaid lasevad ikka mängida. Jah, aga osa asju jääb tegemata. Minulgi läks tükk aega, enne kui mõistsin, et ka tavaarenguga laps ei hakka mängima, kui teda ei õpetata. Ta omandab küll esemete piiratud kasutusoskuse, aga ta ei oska neid rollitingimustes tarvitada ega rollis suhelda.
leppimine 32 Kohanemine üksindusega Elu piiridega leppimine ja surma kohtamine Eluetappide arenguväljakutsed tekitavad arengukriise. Kriis on töö väljakutsega sellega toimetulekuks. Kui inimene teeb tööd neist väljatulemiseks, ta areneb. Ilma kriisita ei ole kasvu ja arengut. Erikson eristas inimese arengus kaheksa arengukriisi, mis tulenevad üksteisest. Eelneva kriisi läbi kasvamine ja arenemine aitavad kaasa uue kriisi kohtamisele. Arengukriisid kuuluva iga inimese ellu. Kriis on hüpe tundmatusse. Siin kogeb inimene vastuolu keskkonna poolt asetatud ootuste/nõudmiste ja oma teadmiste, oskuste ja võimete vahel. See tekitab hirmu, ahistust, ebakindlust ja suutmatuse tunnet. Need tunded panevad inimese pingutama ja katsetama tiibu.
kasutada füüsilist karistust, lüüa, lukustada pimedasse hirmuäratavasse ruumi; valada üle külma veega või mähkida märgadesse linadesse. Laps ei suuda kanda koormat, kui t e m a on perekonnas (lasteaias, koolis) otsustaja, kui t e m a pilli järgi tantsitakse. Aga just sellise võimu me oma indigo- ja kristall-lastele ju anname! Lugege nüüd uuesti üle, kuidas iseloomustati indigolapsi. Nad käituvad samamoodi nagu tüüpilised kolmeaastase arengukriisi läbivad lapsed, kuid nende puhul jääb kriis positiivse lahenduseta ja väikelapsele omane äärmuslik minakesksus ei jää koos väikelapseea möödumisega seljataha, vaid nad veavad oma paisuvat ego endaga kaasa. Just seepärast ei sobi nad ei eakaaslaste ega täiskasvanutega. Mõnes raamatus suisa hoiatatakse, et tegemist on tuldpurskavate vulkaanidega (A. Sennovi "Kristall-lapsed, indigolapsed ja uue ajastu täiskasvanud") või väikeste türannidega (M
annaabi.ee 
