Noorte uurimise suurimaks mõjuriks saaks siiski pidada majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Tööstusrevolutsiooni ajal tekkis vabrikutesse vajadus kirja- ja arvutamisoskusega tööjõu järele. Algharidus ei olnud nii levinud ja suurema õpilaste hulgaga muutus see oluliselt kulukamaks, mistõttu hakati uurima viise, kuidas õppimisprotsess võimalikult efektiivseks teha. Kui läänemaailm, mis oli peamine arengupsühholoogia arengukohti, sai piisavalt rikkaks, siis vabastati teismelised finantsilisest vastutusest ja üsna peagi sai sotsiaalses mõttes noorte põhiliseks tööks õppimine. Täiskasvanuea ehk elukestva arengu tõsisem uurimine algas märksa hiljem kui noortel. Nagu lapseeagagi, hakati seda uurima pigem vajaduse tõttu. Arengud meditsiinis võimaldasid aina rohkematel jõuda vanemasse ikka ja tekkis huvi vanurite võimalustele ühiskonnas ja psühholoogilistele probleemidele. Kuna 19
11 4. Oskab rakendada õppe käigus omandatud teadmisi konkreetsete tööülesannete täitmisel majandusanalüüsi valdkonnas, mis on vastavuses õppeainete õpiväljunditega. 5. On omandanud kogemusi osalemaks struktuuriüksuse igapäevatöös, kogenud meeskonnatöö kogemusi. 6. Oskab kirjeldada organisatsiooni tugevusi ja nõrkuseid ning välja tuua võimalikke arengukohti. Praktika sisu, peamised ülesanded: Täidab praktikakoha poolne juhendaja Töögraafikute koostamine, inventuuri tegemine, osakonna tööd administreerivad tegevused, klientidega suhtlemine, klientide nõustamine, raamatupidamise aastaaruanne (bilanss, kasumiaruanne ,rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne), aastaaruande koostamine juhi järelevalve all, muud osakonna juhataja poolt antud ülesanded Juhendaja hinnang praktikandi tegevusele1:
kommunikeerumine, koostöö ja mõlemapoolne tagasiside. Töötajatelt tagasiside saamiseks on mitmeid võimalusi, iga organisatsioon peab enda jaoks kõige tulemuslikuma välja valima. Samuti on organisatsiooni ülesanne selgeks teha, kuidas tagasisidestamise käigus saadud tulemusi kasutada ning kuidas tulemuste kaudu personali arendada. Tagasiside annab töötajale ja tööandjale võimaluse kontrollida, kuidas töötaja oma tööülesannetega hakkama saab ja leida arengukohti. Töötaja võib mõista, mis on tema tööülesanded, kuid ta ei pruugi olla teadlik, kas tema töötulemustega jäädakse rahule, kas ta teeb oma tööd õigesti. Kui töötajad saavad juhilt tagasisidet, annavad ka töötajad juhtidele vastu tagasisidet. Töötajale juhi poolt antav tagasiside sisaldab ka tagasisidet juhile endale. Tagasiside motiveerib rohkem töötama ja suurendab rahuolutunnet ning motivatsiooni. Juht peaks regulaarselt tähelepanu pöörama
annaabi.ee 
