...........................................5 4. Kokkuvõte...............................................................................................................................8 5. Allikad.....................................................................................................................................9 2 1. Sissejuhatus Lasteaiapersonalil ja lastevanematel on ühtne vastutus lapsele soodsa arengukeskkonna loomises ning kasvu ja õppimise toetamises. Koostöö vanematega eeldab partnerlussuhte loomist. Perekond ja lasteaed on kaks kasvatusfaktorit, millest laps saab eluks vajaliku sotsiaalse kogemuse. Lasteaiaga suhtlevad pered on erinevad ja neid ei saa mahutada ühese peremudeli käsituse alla. Lasteaias käib väga erinevate elutingimustega lapsi. Mõnel perel on raske oma eluga toime tulla, neil ei jätku jõudu ega tahet koostööks. Parema meelega antakse vastutus oma
Teeb ettepanekuid lastele soodsa arengukeskkonna tagamiseks Otsustab lapse toidukulu päevamaksumuse Annab soovitusi lasteasutuse eelarve koostamisel Töövorm on koosolek, mis toimub vähemalt üks kord kvartalis. Hoolekogu Kuulab ära direktori aruande
Tekkisid ka mõtted sellest, et tulevikus oma lapsi ma sellisesse kooli panna ei sooviks. Leian, et kui sul ei ole õpetajaid kes õpetaks sulle seda mida vaja, ei saa ka lapsel tekkida huvi sellevastu millest ta kuulnud ei ole. Aga mis võiks tänapäeva lasteaias/koolis teistmoodi olla, on see, et võiks olla rohkem valikuvõimalusi, et juba nooremana saaksid lapsed langetada otsuseid. 2. Teema II- Laps kasvukeskkonnas a) Millised on tänapäeval probleemid arengukeskkonna visuaalse üle- ja alastimuseerimisega? Üheks probleemiks on see, et lastel tekivad keskendumishäired arengukeskkonna ülestimuleerituse tõttu ning see mõjub ka laste kõnelemis- ja kuulmisvõimele pidurdavalt. Need raskused võivad lapsi mõjutada ka koolieas. Leian, et lasteaedade kujundamisel peaks eelkõike lähtuma lastest endast, sest liiga värviline ja ülekujundatud ümbrus võib laste jaoks olla intensiivne ja mõjuda halvasti. Oluline
2. Mis on koduvägivald? 4 3. Erinevad lapse väärkohtlemise liigid 5 4. Koduvägivalla mõju lapsele 7 5. Kuidas aidata koduvägivalla alla kannatavat last 9 6. Faktid 10 7. Kokkuvõte 12 8. Allikad 13 1. Sissejuhatus Referaat on koostatud Lapse ja tema arengukeskkonna raames. Minu eesmärgiks oli teha lühi ülevaade lapse ja koduvägivallast ning, sellest kuidas see last mõjutab. Vägivalla tüüpe võib olla väga erinevaid. Tihtipeale arvatakse, et vägivald on ainult füüsiline, siis kui minnakse lapsele, naisele või mehele kätega kallale. Tegelikult on vägivald ka emotsionaalne, mis võib jääda meile kõrvalolevale isikule nähtamatuks. Vägivalla tüüpe on veel erinevaid ja neid siin referaadis üritangi selgitada ja ka selle mõju lastele.
''oma sõna peremees'' oli loomult karm ja väga nõudlik. Ometi leidsin selle karmi vormi sees suure ja sooja südame. Iga õpetaja on omamoodi hea ning kindlat ''headuse tunnust'' polegi olemas, mida igas õpetajas otsida. Tuleb olla ehk ise veidi vastutulelikum ning õpetajaga suhted korras hoida ning õppida hoolega. Kui seda täidad, ei usu, et tuleks lahkarvamusi õpetajatega. Täna tean, et hea õpetaja on see, kes loob õpilase isikupärast lähtuva personaalse arengukeskkonna. Ta julgustab õpilast enda seest keerulistele küsimustele vastuseid otsima ning innustab teda oma isikliku eeskujuga : mõtte, sõna ja teo ühtsust saavutama. Õpilast aidates ei anna hea õpetaja talle vastuseid vaid esitab hoopis küsimusi, millele vastust otsides leiab õpilane oma tee, oma tõeni.
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alusharidus KAALB-1kõ UURINGU KIRJALIK ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendaja:Riin Seema Koostaja: Kadi Kuusküll Tallinn 2015 Füüsilise keskkonna parandamine Õuealal välja vahetatud vananenud ja amortiseerunud vahendid. Paigaldatud uued, kaasaegsemad. Renoveeritud varjualune vihmase ilmaga õuesviibimiseks. Mänguväljaku vahendite uuendamine, siseteede uuendamine, jalgrattaraja uuendamine Õuevärava lukustamine, mänguväljakud ,,Piraadi laev", ,,Lamav politseinik" värava taga, parkla valgustus. Korrektne ja turvaline õueala (aed), loodusrada Kehtna parki, projekt IF turvafondi (lamavad politseinikud), mänguväljak turvaliseks, videovalve, liivavahetus liivakastides Jalgratta- ja liiklusraja planeerimine ning märgistamine. Psüh...
hoolitsemine; 7.suhtlemine perekonnaga, lapse sotsiaalsete kontaktide arendamine, koostöö vanematega . 8. Esmaabi andmine Mis on lapsest lähtumine? Lähtub oma töös lapse õigsusest, heaolust ja turvalisusest. Lapsehoidja kutseetikast. Mis on lapsest lähtuva kasvatuse sisu? Lapsest lähtumine, lapse individuaalsuse ja arengu tagamine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, tegutsemine, inimlike ja demokraatlike põhimõtete jälgimine, arengukeskkonna kujundamine, turvatunde ja eduelamuse tagamine, üldõpetusliku tööviisi rakendamine, koostöö kodu ja hoiukoka vahel, kultuuride väärtustamine, suhtlemise ja kooselamise oskuste omandamine Millest lähtub lapsehoidja perest lähtuvas lapsehoius? Vanema poolt koostatud lapse päevakava järgimine lapse ealisi vajadusi arvestades, vanema juhistest. Millised on töökeskkonna füüsikalised ohutegurid? 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus,
kasutatakse, niiöelda, mets-lasteaedasi. Kus on väga palju puutumist loodusega, palju välitunde. Mina arvan et läbi looduse laps leiab väga palju küsimusi ja saab aru maailmast väga kiiresti. Meie pered on samuti õpikeskkond, eriti lapsena. Peres me leiame meie esimesed eeskujud, tegevused, ja loomulikult esimesed küsimused ja vastused, aga pere ideaalid on kõikidel erinevad. Küsimustele vastused a) Millised on tänapäeval probleemid arengukeskkonna visuaalse üle- ja alastimuseerimisega? a. Lapsele pakutakse liiga palju infot. Tal on valik, mida on väga raske teha üleliigse info seoses. Või lapsel on hoopis liiga väike valik ja ta ei leia midagi huvitavat, mille kohta tal võivad küsimused tekkida. b) Kus läheb piir igava rühmaruumi ja visuaalset müra tekitava rühamruuni vahel? a
KASVUKESKKONNA PRINTSIIBID: Struktureeritud keskkond (režiim, väärtused) on lapse arengukeskkonna kujundamisel esmatähtsad. Laps vajab piisavalt arendavat keskkonda, mis stimuleeriks tema arengut ja pakuks uusi võimalusi maailma tunnetamiseks ning avastamiseks. SOOVITUSED RÜHMA KASVUKESKKONNA KUJUNDAMISEKS: Tegevusi ja mänge on lihtsam organiseerida, kui rühmaruum on liigendatud erinevate tegevuste aladeks. Võimalus teiste lastega koos mängimiseks kui üksimängimiseks nii rühmas, kui õuealal. Mänguvahendid lastele kättesaadavad
Nimelt rippus lauasaarekese kohal laest alla üks looma või putuka vms pilt, mis sümboliseeris seda laudkonda. Riiulis oli sama pildiga ning kausta sees mõistagi siis selle laua tööd. Viimane ja ühtlasi üks olulisemaid asju on klassi reeglid. Ka need peaksid olema lastele nähtavas kohas. Reegleid võiks kindlasti vahetevahel ette lugeda ning loomulikult kiita lapsi nende täitmise eest. Positiivsed õpikeskkonnad 1. Millised on tänapäeval probleemid arengukeskkonna visuaalse üle- ja alastimuleerimisega? Kui arengukeskkond on kaootiliselt ülekuhjatud ja ülestimuleeriv, kulutab laps liiga palju energiat ümbritsevaga suhtestumiseks ja visuaalse informatsiooni töötlemiseks, mis on koormav ning väsitav. Alastimuleeriv keskkond aga ei inspireeri last õppima ega mängima. Seal on lihtsalt igav ja külm. Probleem on ka see, et suurosa lastest, kes astuvad algkooli, ei oska suhelda ega kuulata, nagu nende arengujärgule oleks loomulik
Küsimuste ja selgitustega võib olukorra alguses isegi raskemaks muuta. Lapse jälgimisega esimestel nädalatel, samuti lapsevanemaid küsitledes on võimalik luua esmane pilt raskustest. Põhjalikumalt saab vestelda alles siis, kui lasteaia igapäevaelus on üksteist lähemalt tundma õpitud ja usaldama hakatud. Lapse kehalist, vaimset ja sotsiaalset arengut soodustab kodu ja lasteasutuse koostöö. See lähtub lapsest ja on suunatud tervikliku arengukeskkonna kujundamisele. Lasteasutuse tegevus on perekonnale avatud, arvestab laste individuaalseid, vanuselisi, soolisi ning rahvuslikke iseärasusi ja piirkonna iseärasusi; soodustab humaansete ja demokraatlike suhete kujunemist ja püsimist täiskasvanute ja eakaaslastega suhtlemisel. Lapsel on alati soov ja vajadus suhelda teiste omaealistega, mängida ja õppida nendega koos. Lasteaia personal loobki lapse arenguks sellise kasvamis- ja õppimisümbruse, kus see on võimalik.
· Siiski jääb õpetaja - leib suhteliselt kindlaks, kuigi mitte rikkalikuks elatise allikaks · Õpetaja kui elukestese õppija jaoks näevad kõik stsenaariumid ette enam või vähem kindla täienddusõppe süsteemi tekkimist · Infoühiskonna areng viib ka haridusvaldkonnas sellisele õpitegevusele, mis on seotud virtuaalsete ja globaalsete õpiressursside kasutamisega,kus õpetaja on õppija individuaalse arengukeskkonna ja tervikliku teadmistesüsteemi kujunemise organiseerija, mitte teadmiste jagaja · Erilisel kohal õpetaja töös on õpilaste sotsialiseerumise aspekt - seda kõigis stsenaariumides - tollal on koolis palju lapsi neilt vanematelt, kes praegu moodustava nn asotsiaalide või tänavalaste hulga ; see tekitab kasvava vajaduse ravipedagoogika, pedagoogilise teraapia ja tugiõppe järele igapäevases koolielus.
peegeldusega tema eneseteadvuses. Eriksoni teooria kohaselt on inimese elutsüklis kaheksa astet, millest kuus jääb kooliikka. Iga aste väljendub spetsiifilise arengukriisina, mille lahendamise edu või ebaedu mõjutab edasist üldist arengut nii sellel astmel kui ka kogu edaspidises elus. Eriksoni astmeid käsitledes räägitakse isiksuslikust ja sotsiaalsest arengust põhiliselt üldises tähenduses, puudutades vaid riivamisi arengukeskkonna eripära. (perekond, kaaslased, elukeskkond, kool, massikommunikatsioon, televisioon, internet). Esimese kriisi äärmusväljunditena kujuneb lapsel, kas globaalne usaldus või usaldamatus teiste inimeste vastu. Järgmisel kahel arenguastmel tehakse valik autonoomia ja häbi ning kahtluse ja seejärel initsiatiivi ning süütunde vahel. Kooliikka jõudmisel vastanduvad positiivse lahendina töökus-efektiivsus ja negatiivse lahendina alaväärsustunne
Lapsendamist reguleerib perekonnaseadus. Lapsendamise korral hinnatakse lapsendaja ressursse: füüsilisi (tervis ja eluviisid), pedagoogilisi (teadmised lapse arenguvajaduste kohta), emotsionaalseid (isikuomadused, teadlikkus iseendast, lapsepõlvekogemused), materiaalseid (sissetulekud ja väljaminekud) ja sotsiaalseid (suhted lähisugulastega, koostöövalmidus spetsialistidega). Oluline on, et lapsendaja suudab luua lapsele turvalise arengukeskkonna, mille kaudu kasvab laps eluga toimetulevaks ning iseennast väärtustavaks inimeseks. Lapsendamise otsustab kohus lapsendaja avalduse alusel, mis võib venitada lapsendamise protseduuri arvatust pikemaks. Selleks, et laps saaks oma tulevase perekonna juurde enne kohtuotsuse jõustumist, on paindliku variandina võimalik vormistada lapse elamine hooldusperes. Selleks annab nõusoleku kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja.
Pean formaalharidust tähtsaks, kuid leian, et seda peab kaasajastama vastavalt ühiskonnamuutustele ja seega on eriti tähtis valdkondadevaheline koostöö. Kool, noortekeskus ja muud noorsootööasutused ei tohiks võistelda omavahel noorte osalejate arvukuse suhtes, vaid tegema koostööd, et noored saaksid osaleda võimalikult mitmekesises õppeprotsessis. Minusilmis ongi kohaliku omavalitsuse noorsootööspetsialisti ülessanne lisaks noortele parima arengukeskkonna loomisele vallas ka olla just see suur nätsupall, mis on liimiks erinevate noorsootööüksuste vahel vallas. Noorsootöötaja kutsestandardi 4. Tasemes kirjeldatakse põhjalikult kompetentse, mida peaks antud standardi omanik töös igapäevaselt rakendama. Kohaliku omavalitsuse noorsootöötaja ebakompetentsust kohtasin mina aastaid tagas, kui 3 aastat käisin koolis ja elasin kauges Lõuna-Eesti nurgas, kus omaalgatuslikult sõpradega võtsime selles väikelinnas üle osa
Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Piret Kala PEREKONNA TÄHTSUS LAPSE KASVUKESKKONNAS Essee Õpperühm: TPALB-1KÕ Tallinn 2015 Üldjuhul vaadeldakse arengukeskkonnana perekonda, kaaslaste rühma ning elukeskkonda. Lapse esmaseks ja samas ka kõige mõjuvõimsamaks ning spetsiifilisemaks arengukeskkonnaks ja –faktoriks on kahtlemata perekond. Eakaaslaste ja muu koduväliste arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem. (Krull 2000) Alates keskajast on lapse kasvukeskkond muutunud järjest turvalisemaks ja sõbralikumaks. Läbi järgnevate sajandite kasvatati lapsi küll karmilt ja neist püüti vormida korralikke inimesi, aga neile sai järjest enam osaks ka siirast hellust. Aga alles 1900ndatel aastatel seati kasvatusele eesmärke, mis toetasid lapse oma isiksuse arengut. Tänapäeval näeme last juba väärika indiviidina.
72. Millist psühhosotsiaalse kriisiga puutuvad lapsed kokku esimesena Eriksoni? _______________________________________________________ 73. Millist psühhosotsiaalset kriisi elavad lapsed kõige tõenäolisemalt üle Eriksoni puberteedi alguses? _________________________________ 74. Millised on Marcia järgi identiteedi formeerumise võimalikud arenguseisundid või kujunemisteed? 75. Millised on käesoleva kursuse järgi sotsiaalse arengukeskkonna kolm põhilist avaldumisvaldkonda? ______________________________________________ 76. Millised on kaks enamlevinud vanemlikku kasvatusstiili kirjeldamiseks kasutatavat mõõdet? 77. Millist perekondlikku kasvatusstiili peetaks tavaliselt optimaalseks? _______________________________________________________________ 78. Millist laste ja noorukite suhtlemisilmingut kasutatakse sageli nende kaaslastega suhtlemise kirjeldamiseks?
See EI VÕIMALDA teha kindlaks a. tingimusi, mille olemasolul käitumine vallandub b. kui sageli käitumine toimub c. tingimusi, mille olemasolul käitumine vaibub d. kui kaua käitumine kestab e. käitumise põhjusi 24) Lapse arengu hindamise all peetakse silmas a. info kogumist lapse ja tema pereliikmete kohta b. hinnangu andmist lapse saavutatud arengutasemele c. erivajadustega lastest ülevaate andmist d. hinnangu andmist lapse senisele arenguloole e. info kogumist lapse ja tema arengukeskkonna kohta 25) Lapse raskused oma käitumise juhtimisel võivad olla tingitud diagnoosimata a. reaktiivsest kiindumishäirest käitumishäirest b. kõigist nimetatutest c. aktiivsus-ja tähelepanuhäirest d. pervasiivsest arenguhäirest e. kuulmispuudest 26) Pervasiivne arenguhäire avaldub eelkõige lapse a. mõtlemise iseärasustes b. motoorse arengu mahajäämuses c. tajutegevuste piiramatuses d. sotsiaalses käitumises e. kõne arengu mahajäämuses
Sotsialiseerimise sihipärasus lapsevanematel avaldub rohkem või vähem teadvustatud ootustes laste arengule. Nad kohtlevad lapsi vastavalt soole erinevalt ja sellega näitavad ette, kuidas peaks vastavast soost laps käituma. (Krull 2000: 137) Nt emadelt õpivad tüdrukud enda eest hoolitsema ja puhtust armastama. Poisid seevastu õpivad isadelt nt jahindust, kalandust ja sõiduautode vastu huvi tundmist. 3. Sotsiaalne keskkond arengufaktorina Arengukeskkonna alla kuulub perekond, kaaslaste rühm ning elukeskkond, sh ka kooli ja massikommunikatsioon. Viimase hulka kuulub kõige rohkem internet ja televisioon. Siiski on lapse esmaseks ja mõjuvõimsaimaks ning spetsiifilisemaks arengukeskkonnaks ja faktoriks perekond. Eakaaslate ja muu koduvälise arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem. (Krull 2000: 146) 3.1. Perekonna mõju 6
ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine
Küsimuste ja selgitustega võib olukorra alguses isegi raskemaks muuta. Lapse jälgimisega esimestel nädalatel, samuti lapsevanemaid küsitledes on võimalik luua esmane pilt raskustest. Põhjalikumalt saab vestelda alles siis, kui lasteaia igapäevaelus on üksteist lähemalt tundma õpitud ja usaldama hakatud. Lapse kehalist, vaimset ja sotsiaalset arengut soodustab kodu ja lasteasutuse koostöö. See lähtub lapsest ja on suunatud tervikliku arengukeskkonna kujundamisele. Lasteasutuse tegevus on perekonnale avatud, arvestab laste individuaalseid, vanuselisi, soolisi ning rahvuslikke iseärasusi ja piirkonna iseärasusi; soodustab humaansete ja demokraatlike suhete kujunemist ja püsimist täiskasvanute ja eakaaslastega suhtlemisel. Lapsel on alati soov ja vajadus suhelda teiste omaealistega, mängida ja õppida nendega koos. Lasteaia personal loobki lapse arenguks sellise kasvamis- ja õppimisümbruse, kus see on võimalik.
kiita last õnnestumise korral, sest see tõstab tema enesehinnangut ning hinnangut ka teiste laste silmis; 5 aidata saavutada peenmotoorikas vajalik täpsus; rakendada võimalusel individuaalset õppetööd; leida ka vanemate jaoks lapse ja tema arengu kohta igal päeval midagi positiivset. Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest. Iga laps on individuaalne ning personaalne töö temaga lähtub otseselt konkreetse lapse andest, raskusest või erivajadusest. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et erivajadusega laps võib väsida ja tüdida kiiremini. Seetõttu on oluline: kindel päevakava; stressirohkete sündmuste vältimine; rohke käelise (mosaiik, puzzle, joonistamine, käsitöö) ja kehalise tegevuse
võimalikud arenguseisundid või kujunemisteed? Füüsiline areng kiireneb, noorukid saavad varem küpsemaks, pereelu Identiteedi hajumine varasem alustamine. id ennatlik sulgumine id moratoorium id formeerumine 71. Millised on käesoleva kursuse järgi sotsiaalkse arengukeskkonna kolm põhilist avaldumisvaldkonda? Perekond kaasasündinud vahetu elu keskkond 3
Sotsialiseerimise sihipärasus lapsevanematel avaldub rohkem või vähem teadvustatud ootustes laste arengule. Nad kohtlevad lapsi vastavalt soole erinevalt ja sellega näitavad ette, kuidas peaks vastavast soost laps käituma. (Krull 2000: 137) Nt emadelt õpivad tüdrukud enda eest hoolitsema ja puhtust armastama. Poisid seevastu õpivad isadelt nt jahindust, kalandust ja sõiduautode vastu huvi tundmist. 3. Sotsiaalne keskkond arengufaktorina Arengukeskkonna alla kuulub perekond, kaaslaste rühm ning elukeskkond, sh ka kooli ja massikommunikatsioon. Viimase hulka kuulub kõige rohkem internet ja televisioon. Siiski on lapse esmaseks ja mõjuvõimsaimaks ning spetsiifilisemaks arengukeskkonnaks ja faktoriks perekond. Eakaaslate ja muu koduvälise arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem. (Krull 2000: 146) 3.1. Perekonna mõju Lapsed omandavad valdava osa oma käitumismallidest, hoiakutest ja väärtusorientatsioonidest
tegevuskavas. (2) Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse juhataja. (3) Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös logopeedi/eripedagoogi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava. Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest. (4) Lasteasutus toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret lapsele oma keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel. Koolieelse lasteasutuse seaduses samuti käsitletakse erivajadusega lapsi. l? 6 (6) Erivajadustega laps võetakse sobitus- või erirühma vastu vanema kirjaliku avalduse alusel ning põhikooli ja gümnaasiumiseaduse ?-s 50 nimetatud nõustamiskomisjoni soovitusel. l? 14
Gardner ja ta kolleegid uurisid igasuguseid võimeid, mis seostusid intelligentsusega. Oma töödes on ta jõudnud veendumusele, et inimestel eristub kokku kaheksa intelligentsuse tüüpi: lingvistilis-verbaalne, loogilis-matemaatiline, ruumiline, muusikaline, kehalis- kinesteetiline, interpersonaalne, intrapersonaalne ja naturalistlik intelligentsus. Õpetaja peab meeles pidama, et iga õpilase vaimsed võimed on determineerunud nii geneetiliste faktorite kui arengukeskkonna poolt. Laste võimeid saab mõõta erinevate intelligentsus testidega, kuid need võivad vahel tekitada ka eelarvamuslikke hoiakuid laste suhtes. [1] Igal lapsel on erinevad intelligentsuse näitajad ja seega ei saa otsustada, et kõik 7-12 lapsed on oma arengutasemelt just sellised. See on valdkond, kus iga laps areneb ise suunas ja ise kiirusega. 7 Kokkuvõte
Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga Erivajadustega laps vanuses 0-7a, arengukeskkonna mõjutegurid: Mõnikord erinevad lapsed võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on keeruline rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas. Sel viisil avalduvaid erinevusi nimetataksegi laiemalt erivajadusteks. Kui erivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Seega on lapse erivajadusi võimalik määratleda üksnes tema
väljastpoolt kooli (Krull, E.). 2. SUHTED Üldjuhul vaadatakse arengukeskkonnana perekonda, kaaslaste rühma ning elukeskkonda, sh ka kooli ja massikommunikatsiooni. Viimase kõige võimsamaks vahendiks on siiani televisioon, kuid üha suuremat rolli omandab kooliealiste laste seas internet. Lapse esmaseks ja samas ka kõige mõjuvõimsamaks ning spetsiifilisemaks arengukeskkonnaks ja faktoriks on kahtlemata perekond. Eakaaslaste ja muu koduvälise arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem (Krull, E.). 2.1 SUHTED VANEMATEGA Kui enne puberteedi ea saabumist olid vanemad tähtsad ja nendega jagati oma muresid ja rõõmusid, siis nüüd muutuvad sõbrad eakaaslased tähtsamaks ning vanemad jäävad tahaplaanile. Valdava osa oma käitumismallidest, hoiakutest ja väärtusorientatsioonidest omandasid lapsed oma vanematelt. Sellises eas on noored eriti tundlikud käskudele-keeldudele, ning nende usaldust on sellisel viisil raske võita
Varajane sekkumine Varajane sekkumine on mõeldud kaitsmaks laste tervist ja heaolu, minimaliseerimaks arengu hilistumist, ennetamaks funktsionaalseid häireid, aitamaks kaasa perekonna adapteerumisele ja võimalikult efektiivsele toimimisele. Varajane sekkumine kujutab endast abi, teenuste ja kogemuste võrgustikku, ennetamaks pikaajalisi probleeme nii vara kui võimalik. Selle all mõistetakse lapse eakohast arengut takistavate probleemide väljaselgitamist ja talle soodsa arengukeskkonna loomist, mille saavutamiseks tuleb toetada tervet perekonda, kes sageli ei oska ega suuda erivajadusega lapsele piisavalt abi osutada. Varajase sekkumise olulisi põhimõtteid on, et lapse arengu kõrvalekaldeid tuleb võimalikult varases eas ära tunda. Võimalikult varajane märkamine ja sekkumine on tähtis nii hariduspoliitiliselt kui ka hariduslike erivajadustega lastega tehtavas töös. Tänapäeva varajase sekkumise käsitlus ühendab tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalvaldkonna.
1 indiviidi 1 grupi 1 institutsiooni 1 regiooni 1 rahvuse 1 globaalne tasand Kavatusteadvust võib vaadata mitmes plaanis : Kelle teadvus? 1 Argiteadvus 1 Pedagoogiline teadvus 1 Teoreetiline teadvus Mille teadvus? 1)Eesmärgi teadvus: 1. Inimest üldiselt vääristavad omadused 2. Konkreetse lapse võimalik areng, vajadused, tulevik 2)Sitatsiooniteadvus: 1 lapse seisundi ja arengustaadiumi mõistmine 1 kultuuri, ühiskonna ja arengukeskkonna seisundi tajumine 1 võime mõista konkreetset situatsiooni 3)Meetoditeadvus-mis antud olukorras toimub? ISESEISEVTÖÖ a) enese puhul: 1 kindlameelne 1 tähepanelik 1 sõbralik 1 aus 1 usaldusväärne 1 positiivne 1 hea suhtleja 1 pürgima oma unistuste poole 1 mõistlik 1 avara silmaringa b) mille poole soovitate püüda teistel: 1 looduslähedane 1 aus 1 hoidma tervist ja loodust 1 hoiduma vägivallast 1 iseseisev
nende ealisi ja soolisi vajadusi ning individuaalseid iseärasusi. Riiklik õppekava määratleb, kuidas seda teha. Mõlemad dokumendid rõhutavad lapse arengust lähtuvat tegutsemist. Et õpetaja tegevus tõesti lähtuks laste arengust, peab õppe- ja kasvatustegevuste planeerimiseks teadma, mis tasemel lapsed parasjagu on. Laste arengutaseme väljaselgitamist nimetatakse hindamiseks. Hindamine tähendab informatsiooni kogumist lapse ja tema arengukeskkonna kohta ning selle info analüüsimist. Lapse arengut hinnates tuleb mõõta lapse edukaks toimetulekuks olulisi arenguvaldkondi nagu sotsiaalne kompetentsus, lähenemine õppimisele ja vajalikud kognitiivsed oskused. Mõõtmised peavad jälgima lapse arengut tervikuna ning kajastama protsessi, mitte olema lihtsalt jah või ei vastavate oskuste lahtris. Hindamine tuleb läbi viia rühmatoas toimuva tavategevuse käigus, tulemused peavad olema lihtsalt tõlgendatavad ja lapsevanemaga jagatavad
võimekus ei määra kooliedukust. Alati jääb võimalus, et mõlemat (niii IQ-d kui õpitulemust) mõjutavad teised faktorid (kodu, kasvatustingimused). Seos edukusega tööl: siin on korrelatsioon 0.2-0,8 vahel. Uuritud on erinevate kutsealade esindajate vaimsete võimete erinevusi. Intellektuaalset tööd tegevate inimeste IQ näitajad ulatuvad 15% kõige kõrgemate testitulemuste hulka. Lihtatöölistel jäävad aga alumisse poolde. 7) Pärilikkuse ja arengukeskkonna mõju üldiste vaimsete võimete kujunemisele. Vaimsete võimete kujunemiseks on ühtmoodi hädavajalikud pärilikud eeldused kui ka soodus arengukeskkond. Keskkonna ja pärilikkuse osa IQ kujunemises on enam-vähem võrdne. IQ üldine tõus viimase kolmekümne aasta jooksul on kõige tõenäolisemalt tingitud olude ja toitumisvõimaluste paranemisest. Tõusis c 20 punkti. Keskpärasest perekonnast pärit lapse kooliedukust mõjutavad pigem keskkonna kui pärilikud faktorid.
kaudu tal on võimalik omandada kavandatud õpitulemused. (3) Riiklikus õppekavas mõistetakse kasvatust kui õpilase suhete kujundamist teda ümbritseva maailmaga. Edukas väärtuskasvatus eeldab kogu koolipere, õpilase ja perekonna vastastikust usaldust ning koostööd. Hoiakute kujundamise võtmeisik on õpetaja, kelle ülesanne on pakkuda isiklikku eeskuju, toetada õpilaste loomupärast soovi enda identiteedis selgusele jõuda ning pakkuda sobiva arengukeskkonna kaudu tuge erinevates rühmades ja kogukondades ning kogu ühiskonnas aktsepteeritavate käitumisharjumuste väljaarenemiseks. (4) Õpet kavandades ja ellu viies: 1) arvestatakse õpilase taju- ja mõtlemisprotsesside eripära, võimeid, keelelist, kultuurilist ja perekondlikku tausta, vanust, sugu, terviseseisundit, huvi ja kogemusi; 2) arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks;
Kui sellele liita veel näiteks statistika füüsiliselt väärkoheldud laste kohta, siis on pilt veel hirmsam. Käesoleval aastal justiitsministeeriumi ja Tartu Ülikooli koostöös valminud uuring laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise kohta ütleb, et ligi pooled 15-19 aastased noored on viimase 12 kuu jooksul olnud vaimse ja iga viies noor füüsilise vägivalla ohver (Soo, Lukk jt 2016:94). Samuti on tõdetud, et kodune taust on noorte turvalise arengukeskkonna loomisel äärmiselt oluline keeruline kodune olukord on näiteks laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise oluliseks riskiteguriks ning väärkohtlemise ohvriks langevad suurema tõenäosusega noorde, kellel pole vanemaga usalduslikku suhet (Soo 2016:20). Mida siis saaks teha, et seadused, antud juhul siis näiteks Riiklik peretoetuste seadus, täidaks oma eesmärki - toetada neid, kellel on suurem vaesusrisk või suurem risk sattuda ebavõrdsesse olukorda.
Keila Kooli 12-18 aastaste õpilaste abiga on koostatud ülevaade nende suhetest vanematega. Uurimus koostati küsitluse põhjal, millele vastas 72 õpilast. 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID Lapse kõige mõjuvõimsamaks arengukeskonnaks on kahtlemata kodu ja perekond. Last ei mõjuta ainult need suhted milles ta ise osaline on, vaid suure kaaluga on ka suhted, mida ta kõrvalt näeb. Eakaaslaste ja muu koduväliste arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem. Kõik, mida laps kogeb ja näeb on tema jaoks õige, ta ei saa aru mis on vale ja mis mitte. Lapse edukaks kasvatamiseks on vaja armastavat ja hoolivat keskkonda. Lapse arengu kõige tugevamaks mõjutajaks on kindlasti vanemad. ( J.Madisson, 2009). 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse arengus. Perekond on astmeline süsteem, kus kõige suurem vastutus lasub lapsevanematel. Vanemad on kohustatud oma lapse eest vastutama, ta üles kasvatama ja arendama
Psühholoogilist ka kõik ei saa. Pedagoogilist peakisd kõik saama. Õpsid vaatamata diagnoosita/ga lastega , peavad ikkagi oma õpet kohandama, et ka neile see kohale jõuaks. EDASPIDI TEGELEME ja VAATAME just HINDAMIST. Räägime, mida pedagoog saab teha, (kas eri või tavapedad). Hindamine puuudutab kõiki lapsi. Suunitlus on erivajadustega laste hindamine põhiliselt. Hindamine (assessment) on: protsess, mille käigus kogutakse infot lapse ja tema arengukeskkonna kohta langetamaks otsuseid lapse edasise arendamise, sh õppetegevuste kohta (Sattler, 2001). Tegemist on PROTSESSIGA. Hindamine ei tähenda ühe testi läbiviimist. Tehakse mitu asja selleks, et lapse arengutaset või erivajadust täpsustada. Erinevate juhtude, erivajaduste puhul võib see protsess olla erineva pikkusega (vahel ka aastaid). Muidugi siis lükkub ka spetsiifiline abi kaugemale, millest on kahju.
Lasteasutus koostab raamõppekava alusel oma õppe- ja tegevuskava, arvestades lasteaia liiki ja eripära. Õppekavas määratakse õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, rühmade õppe-kasvatustöö korraldus, päevakavad, töö erivajadustega lastega, koostöö lapsevanematega. Lasteaia personalil on kasvukeskkonna loomisel täita suur ning vastutusrikas roll. Struktureeritud keskkond (režiim, väärtused) on lapse arengukeskkonna kujundamisel esmatähtsad. Laps vajab piisavalt arendavat keskkonda, mis stimuleeriks tema arengut ja pakuks uusi võimalusi maailma tunnetamiseks ning avastamiseks. Selline keskkond pakub lapsele erinevaid sotsiaalseid, eetilisi ja emotsionaalseid olukordi, sealhulgas ka võimalikke käitumismalle nendes olukordades. Avatud õpikeskkonnas on lapsel võimalus teha valikuid ja vastutada oma tegevuse tagajärgede ees.
7. Millised on Marcia järgi identiteedi formeerumise võimalikud arenguseisundid või kujunemisteed? Identiteedi formeerumisel esineb noorukitel J. Marcia jt (1980, 1985) uuringute põhjal neli arenguseisundit või ka kujunemisteed: identiteedi hajumine, identiteedi formeerumise ennatlik sulgumine, moratoorium ning formeerunud identiteet. 8. Millised on käesoleva kursuse järgi sotsiaalse arengukeskkonna kolm põhilist avaldumisvaldkonda? Perekonna mõju. Isiksuse kujunemise üheks kõige tugevamini mõjutavaks sotsiaalseks faktoriks on perekond. Kaaslastega suhete kujunemine. Vahetu elukeskkonna ja massikommunikatsiooni mõju. 9. Millised on kaks enamlevinud vanemlikku kasvatusstiili kirjeldamiseks kasutatavat mõõdet? Rangu – Kõikelubavus Armastus - Vaenulikkus 10
Ühes vastse kehas moodustub suurem põlvkond vastseid. Pedogenees on oluline peremeesorganismi vahetusega arenevatele organismidele. N: Maksa kakssuulane. 3. Günogenees - Munarakk viljastatakse, kuid organismi areng toimub vaid munaraku geneetilise info põhjal. Sperm annab vaid "stardipaugu". Eesti näide on hõbekoger. 4. Androgenees - Toimub viljastumine ja uus organism areneb vaid spermis leiduva päriliku info baasil. Munarakk täidab vaid arengukeskkonna rolli. N : mõned maisisordid ja siidiliblikad (ainult isased). NB! looduses androgeneesi ei esine. * sugurakkude ühinemisega vilastumisel. 30. Gametofüüt - haploidne faas taimedel, kes moodustavad spoorid. Lootekott õie sees ja tolmutera tolmutorus. Sporofüüt - diploidne faas taimedel, kes moodustavad spoorid. Taim ise. 31.Mikrogametogenees- toimub tolmukotis: I mitootilisel jagunemisel tekib üks generatiivne(osakaal 1/3) ja üks vegetatiivne(osakaal 2/3) rakk
2. Pedogenees - vastse neitsisigimine. Ühes vastse kehas moodustub suurem põlvkond vastseid. Pedogenees on oluline peremeesorganismi vahetusega arenevatele organismidele. N: Maksa kakssuulane. 3. Günogenees - Munarakk viljastatakse, kuid organismi areng toimub vaid munaraku geneetilise info põhjal. Sperm annab vaid "stardipaugu". Eesti näide on hõbekoger. 4. Androgenees - Toimub viljastumine ja uus organism areneb vaid spermis leiduva päriliku info baasil. Munarakk täidab vaid arengukeskkonna rolli. N : mõned maisisordid ja siidiliblikad (ainult isased). NB! looduses androgeneesi ei esine. * sugurakkude ühinemisega vilastumisel. 30. Gametofüüt - haploidne faas taimedel, kes moodustavad spoorid. Lootekott õie sees ja tolmutera tolmutorus. Sporofüüt - diploidne faas taimedel, kes moodustavad spoorid. Taim ise. 31.Mikrogametogenees- toimub tolmukotis: I mitootilisel jagunemisel tekib üks generatiivne(osakaal 1/3) ja üks vegetatiivne(osakaal 2/3) rakk
saabumise müüt; detsembris saabub kosmiline nihe, millega seoses oodatakse muutust. New Age oodati uut ajastut (enda kohta seda nimetust enam ei kasutata). Vaimse enesearengu müüt põhineb evolutsiooniteoorial, on rikastatud erinevate usuliste ideedega. Müüt võib tekstis esineda ka implitsiitsel kujul. Usulised ideed on Ida usundeist leitud (hindude usundist ja budismist võeti ideed, mis evolutsiooniteooriaga sobisid) kristlik heideti kõrvale. Inimene loob oma arengukeskkonna mõtete, ideede ja tegudega + eelmistes eludes tehtuga. Avastades jumalikkus endas, on võimalik jumalikustuda. Monistlik jumalakujutlus Jumal kui kõiksuse allikas, millest kõik välja voolab ja lõpuks tagasi voolab. Jumal on pigem jõud, energia. Kõiksuse energia. Jumala ja loodu vahel pole olemuslikku erinevust. Uues vaimsuses on palju vaimolendeid. Jeesust austatakse kui vaimset meistrit-õpetajat. Vaimolendid jagunevad nendeks, kes on kehastunud ja nendeks, kes ei ole kehastunud.
vestlused, arvutamine, kõne jne) paber, kus on kirjas, milliseid abimeetmeid laps vajab. Kui kool suunab lapse psühhiaatria poole on seadusega lapsevanemal kohustus sinna lapsega minna aga tal pole kohustust tulemust/vastust koolile anda. III TASAND (kui kool palub abi) hõlmab tegevusi arenguliste ja hariduslike erivajadustega lastega pärast täiendavaid uuringuid väljaspool haridusasutusi. Arengukeskkonna kujundamisel arvestatakse nõustamiskomisjoni ja uuringus osalenud spetsialistide soovitusi. Komisjon võib anda ka suunitlusi, milleks kool ei ole võimeline. Miks minna uuringutele? Neurobioloogiline käsitlus: õpiraskusi põhjustab...ajutalitluse neurobioloogiline, sh funktsionaalne hälve, mis avaldub raskustena mitmetes valdkondades: Suuline ja kirjalik kõne Arvutamine Teabe otsimine ja struktureerimine Meenutamine ja arutlemine
Vajaduste väljaselgitamine kooli tasandil Soovitused täiendavateks uuringiteks (esialgu Hariduse Tugiteenuste Keskusesse suunamine; sealt suunatakse vajadusel edasi psühhiaatriakliinikusse uuringutele); soovi korral saab tugikeskuse vahele jätta ja otse uuringutele minna III tasand Hõlmab tegevusi arenguliste ja hariduslike erivajadustega lastega pärast täiendavaid uuringuid väljaspool haridusasutust o Arengukeskkonna kujundamisel arvestatakse nõustamiskomisjoni ja uuringus osalenud spetsialistide soovitusi (õpiabi rühmas osalemiseks peab saama nõusoleku lapsevanemalt tugikeskusesse suunamisel on palju probleeme sellega, et lapsevanem pole nõus või ta pole nõus avaldama uuringute tulemusi; kui on nõus, siis uuring avaldatakse nõustamiskomisjonile, kes pakub välja edasised sammud kui lapsevanem pole nõus, siis
prenataalnse abi süsteem, perinataalne kahjustus, varane lapseiga, vanemate teadmised, sotsiaalne taust, arstiabi ja õenduse kvaliteet ja kättesaadavus, ühiskonna suhtumine. *Eesti laste ja noorte sagedasemad terviseriskid seoses eluviisi ja keskkonnaga: vigastused, vähene kehaline aktiivsus, uimastite tarbimine, riskialdis seksuaalkäitumine, ebatervislik toitumine. * Lapsevanemad määravad lapse elutingimuste ja arengukeskkonna kvaliteedi, mis mõjutab laste heaolu, kuid perekonna võimalused sõltuvad sellest, millised on sotsiaalmajanduslikud tingimused ühiskonnas. *Puudulikud vanemlikud oskused kahjustavad rängalt lapse tervist ja lapse heaolu. Head ja usalduslikud perekondlikud suhted on lapse depressiooni ja suitsiidi kaitseteguriks. *Raputatud lapse sündroomi all kannatab 40,5 alla üheaastast last 100 000 lapse kohta (USAs 26).
täiustub vaid järk-järgult. PIAGET’ tõestas katsete najal, et laste vaimne areng toimub kvalitatiivselt erinevate (vaimse tegevuse) astmete järgnevusena. Iga eelnev aste on järgmise kujunemise eelduseks. Piaget’ teooria kohaselt on tunnetustegevuse liikumapanevaks jõuks inimese kaasasündinud huvi ümbritseva maailma vastu. Ta arvas, et laste arengutempo on määratud nende sisemise küpsemise mitte niivõrd arengukeskkonna mõjust. Keskkond mõjutab vaid siis, kui organismi bioloogiline küpsemine on saavutanud vajaliku arengutaseme. Väite kinnituseks GESELLI ja THOMSONi (1929) katse – uuriti kui palju saab lapsi treenida trepist kõndima enne, kui nad seda ise teevad. Identsete kaksikute puhul ei andnud see eriti suurt efekti. Varsti ronis teine ka, niipea kui tema üldine areng saavutas vastava taseme. Peaget’ veendumuste kohaselt laieneb sedasorti valmisolek ka vaimsele arengule
teema. Murray väitel kujunevadki paljud sotsiaalsed tarbed välise surve sagedase toime tulemusena. Nii võib lastel kujuneda tugev saavutustarve, kui vanemad lasevad neil varasest east peale ise lahendada nende jaoks elulisi probleeme ja usuvad, et lapsed tulevad toime nende ette seatud katsumustega, ning tasustavad neid edusammude eest. Erinevates sotsiaalsetes oludes (näiteks kõrgete püüdlustega ja elus pettunud vanemate perekonnas) üleskasvanud lastel on arengukeskkonna surve olnud juba sündimisest peale erinev ja loomulikult tulevad nad kooli erinevalt tajutud saavutustarbega. Ka määrab perekonna sotsiaalne taust sageli, kuidas suhtub laps võistluslikkusesse. Kord kujunenud tarve kaldub iseennast süvendama ja võib muutuda harjumuslikuks. Näiteks laps, kes on harjunud võistlema ja teistest üle olema, kaldub ilmutama võistluslikkust isegi situatsioonis, mis tege likult sellist käitumist ei eelda
Ühes vastse kehas moodustub suurem põlvkond vastseid. Pedogenees on oluline peremeesorganismi vahetusega arenevatele organismidele. N : Maksa kakssuulane. 3. Günogenees - Munarakk viljastatakse, kuid organismi areng toimub vaid munaraku geneetilise info põhjal. Sperm annab vaid "stardipaugu". Eesti näide on hõbekoger. 4. Androgenees - Toimub viljastumine, ja uus organis areneb vaid spermis leiduva päriliku info baasil. Munarakk täidab vaid arengukeskkonna rolli. N : mõned maisisordid ja siidiliblikad(ainult isased). NB! looduses androgeneesi ei esine. Suguline paljunemine imetajatel (inimese näitel) : 1) Spermatogenees - isassugurakkude areng. a) koht - testistes e. munandites. (väänilistes seemnetorukestes). b) vanus - 11-13 aastastel. Lõunapoolsematel inimestel varem. spermatogenees kestab elu lõpuni, juhul kui pole mingeid segavaid tegureid.
Ühes vastse kehas moodustub suurem põlvkond vastseid. Pedogenees on oluline peremeesorganismi vahetusega arenevatele organismidele. N : Maksa kakssuulane. 3. Günogenees - Munarakk viljastatakse, kuid organismi areng toimub vaid munaraku geneetilise info põhjal. Sperm annab vaid "stardipaugu". Eesti näide on hõbekoger. 4. Androgenees - Toimub viljastumine, ja uus organis areneb vaid spermis leiduva päriliku info baasil. Munarakk täidab vaid arengukeskkonna rolli. N : mõned maisisordid ja siidiliblikad(ainult isased). NB! looduses androgeneesi ei esine. Suguline paljunemine imetajatel (inimese näitel) : 1) Spermatogenees - isassugurakkude areng. a) koht - testistes e. munandites. (väänilistes seemnetorukestes). b) vanus - 11-13 aastastel. Lõunapoolsematel inimestel varem. spermatogenees kestab elu lõpuni, juhul kui pole mingeid segavaid tegureid.
suudavad kasutada keerukaid lauseid. 10-aastaste laste keel on täiskasvanute omast keelelises mõttes praktiliselt eristamatu. Loomulikult tähendab igasugune keelelise ekspressiivsuse taseme saavutamine seda, et eelnevalt on lapse poolt omandatud vastav retseptiivne ehk keele mõistmimise tase. Laste keeleoskuse omandamise seletused Vaevalt et keegi keele omandamist pärilikuks peab. Palju loogilisem on eeldada kasvu- ja arengukeskkonna määravat mõju keeleoskusele. Selle oskuse omandamise seletuseks on kaks hüpoteesi imiteerimise ja tingituse hüpoteesid. Imiteerimine (imitation) On hõlpsalt märgatav, et laste kõne ja nende sõnavara kajastab nende kasvukeskkonda. Vanemad teevad kõik selleks, et lapse keele mõistmist ja väljendamist soodustada. Nad kasutavad lapsega rääkides tavalisest laiemat helisageduste vahemikku, et hääle kõrguse
eluks. Lapsed tahavad, et neil oleks nii isa kui ka ema, et nad mõlemad kannaksid üht ja sama nime ning elaksid ühes ja samas kodus. Võib öelda, et laps on traditsiooniliste väärtuste kõige kindlam säilitaja. Kui suudame vanematena panna lapsed tundma, et neid märgatakse, armastatakse ja nendega ollakse rahul täpselt sellisena, nagu nad on, anname neile hea lähtekoha oma elu- ja armastuseringiga alustamiseks. Näiteks uuris Mare Leino laste teleriharrastuse ja lastele soodsa arengukeskkonna seost ning leidis, et laps, kes on ümbritsevate täiskasvanute hooletuse tõttu telemaanina üles kasvanud, jääb kesiseks keskendumisvõime ja õpioskuste poolest, seega ka ilma heast haridusest, mistõttu ei suuda ta oma lastele luua paremat kodust arengukeskkonda, kui tal enesel oli. Lapsel on kaasasündinud vajadus täiskasvanute armastuse järele. Laps, kes ei tunne ema käte soojust ja ei kuule helli sõnu,on konfliktis iseendaga ja ümbritsevatega. Ta peab ennast teistest halvemaks
annaabi.ee 
