Samas on kriiside tõttu võimalik kasvada ja areneda, liikuda muutuste poole, just seda noorukiiga tähendabki- täiskasvanuks saamise poole liikumist. Kriisil on oam kindel algus ja lõpp, seda on ka noorukieal. Võime noorukiiea nimetada arengukriisiks. Arengukriisid on normaalsed eluosad, edukas arenguülesannete täitmine nõuab energiat, aga ka lähedaste toetust ja hoolitsust. Erik H. Erikson on jaganud inimese elutsükli 8 astmeks imikueast vanurieani ning kirjeldanud igale arengufaasile omaseid erilisi kriisisituatsioone. Neid esitades on ta rõhutanud, et igas taolises kriisis peab negatiivse ja positiivse vahel toimuv võitlus lõppema edukalt, et liikuda edasi järgmisse staadiumi (Katrin Orav, artikkel, Stress). Kriisid võivad olla olulised, sest nad võivad olla kaasaitajaks elumõtte otsinguil. Tegude tagajärjed. Teel teismelisest õigete tõekspidamistega ja tasakaaluka käitumisega täiskasvanuks peab noor kindlasti kogema oma tegude tagajärgi (Meie teismeline, R
seotud peresuhete ja perekonnasisese vastastikumõju iseloomu ja vormidega. Arusaamad perekonnast, mis on perekond ja kes sinna kuuluvad, sõltub kultuurist ja ajastust. Funktsioneerivas perekonnas on reeglid ja kokkulepped ja neid järgitakse. Reeglid muutuvad koos laste kasvamise ja vajaduste muutumistega. Vajaduste korral arutatakse reeglite üle. Perekond on arenev süsteem peab lahendama igale arengufaasile tüüpilisi ülesandeid. (Laukkanen, Marttunen, Miettinen & Pietikäinen, 2008, 33-35.) Kindlate reeglite püstitamine ning jälgimine on kasvatuse alus. Kui ei ole reegleid, võib lapsest kujuneda välja inimene, kes arvab, et talle on kõik lubatud ning välja kujuneb üleolev, vastutustundetu ning kohusetundetu inimene. Õpilasena on sellised lapsed kindlasti käitumisprobleemidega õpilaste riskigrupis.
Tähis on toorkiu olemasolu. 3.1 Toorkiud Toorkiu osadeks omakorda on NDF ja ADF. NDF on neutraalkiud ja ADF happekiud. Mõlemad näitavad ligniini-, tselluloosi ja hemitselluloosi sisaldust sööda toorkius. ADF-i ja NDF- i ei tohiks sööt palju sisaldada, kuna selle tagajärjel väheneb sööda seeduvus. ADF-i ja NDF-i sisaldust söödas näitab ka rakuseina paksus ja taime arengufaas. Seetõttu tuleks pöörata tähelepanu ka taimse sööda juures taimede arengufaasile. Mida hilisem arengufaas, seda ADF-i ja NDF-i rikkam sööt on. Neutraalkiu ja happekiu sisaldus näitab ka taimevarre puitumisfaasi. Mida rohkem on neutraal- ja happekiudu, sdea paksem on rakusein ning seda puitunum on taim. Lambad eelistavad võimalikult värsket taime, kuid olude sunnil tuleb kõike süüa (Lambakasvatus) 6 Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et lambalihakvaliteedi määrab eelkõige lamba vanu. Kuni 12 kuud
konteksti ei sobi. Tuleb küsida: kas normid on antud kontekstis adekvaatsed? Kust on need pärit? Olukorra muutudes jäävad vanad normid kitsaks, neid tuleb laiendada (nt erinevatele arenguperioodidele üleminekul). - Hakkab toimima positiivse tagasiside mehhanism, mille ülesanne on lõhkuda senised käitumis- ja suhteviisid nii, et nende asemele võiks tekkida uued, mis vastaksid uuele kontekstile/ arengufaasile (nt piiride nihutamine erinevas vanuses noorukite puhul: mis on lubatud 13-a-sele, ei pruugi olla lubatud 10-a-sele). Positiivse tagasiside kontekstis võimenduvad normist erinevad käitumisviisid; taotletakse uusi suhtlemislaade, mis oleksid uudses kontekstis sobilikumad. Selle reaktsiooniks rakendub vanemate puhul kõigepealt negatiivse tagasiside mehhanism. Nad püüavad käituda varasema ettekujutuse
vabaduse teemadel, mainis Maria eranditult selle suhet vastutusega ja enesedistsipliiniga. Me vajame vabadust, et harjutada vastutust, me vajame oskust olla vastutustundlik enne, kui me saame olla tõeliselt vaba. Seda suudavad meile õpetada vaid meie vanemad, õpetajad ja teised täiskasvanud ja seda ainult läbi eeskuju. (Polk Lillard 1996). Nii jõuame Montessori kui õpetaja juurde, kes ei "õpeta" last tavalises mõttes. Ta jälgib last, et avastada tema vajadused ja huvid, tuginedes arengufaasile, milles laps hetkel viibib. Ta on enamasti pigem kõrvaltvaataja ja juhendab vaid siis, kui seda laps soovib, ta annab lapsele ruumi areneda ja arvestab igal sammul tema individuaalsusega. Lapse arengule annab ta hinnangu tagaside ja kvalitatiivse analüüsi vormis, sest Montessori meetod taunib traditsioonilisi hindamismeetodeid (hinded, testid), kuna see on laastav nii lapse kui ka täiskasvanute mõttemaailma arengule. (Pitamic 2006).
30 Arendus- või koolitusjuhi kohustuseks on tunnetada, prognoosida, teada saada, millised muudatused on organisatsiooni elus tulemas ning koostada koolituse plaane, programme ja eelarveid neid muudatusi arvestades. Tabel 2 Personali arendamine organisatsiooni arengufaasile põhineva strateegia tugitegevusena Arengufaas Ettevõtte strateegia Personalistrateegia Vajalik personali arendamise valdkond, koolitus, treening Juurutamine Kiirenev kasv. Personali Kliendi teavitamise oskus. tutvustusfaas Suured investeeringud, juurdevõtmine. Professionaalsed oskused.
alusega. Istub, sööb, kasvab. Lõpuks sarnaneb ta kokkuseotud kotisuuga. Kalad söövad, magavad, siginevad nagu mantelloomad, kuid nad on seejuures ometi liikuvad. Sama võib täheldada inimlaste juures. Koolilaste hulgast annab otsida sääraseid, kes pole milleski lootustäratavad. Paarkümmend aastat hiljem on aga juba väga vähe neid, kes teevad midagi - enamik on asunud paigale ja piirdub söömise, magamise ning paljunemisega. Üksikud ainult ujuvad ning elavad vastavalt järgmisele arengufaasile. Inimese vaimne võimekus võib kasvada kuni hilise vanaduseni, kuigi tavaliselt siiski ei kasva, sest vaimse arengu protsess on raske ja vaevanõudev. Arenemiseks tuleb ületada loomupärane vastupanu, loomupärane kalduvus säilitada asjade senine seis. Vaimse arengu peamine takistus on laiskus ja hirm muutuste ees. Inimeseks saamise tee on raske ja vaevaline, korduvate tagasilangemistega madalamale tasemele
annaabi.ee 
