Pean ära märmine, et see on kül väga hea, et esees on täpsustadud, millega piiratakse oma vaadeldut, kuid ma pean siiski ära tooma, et tehnoloogia võibki olla suunatud teadusele ja sel juhul on teadustöötajad lõpptarbijateks. Minu meelest on seega see sõnavalik veidi ebasobilik kuna see jätab mulje nagu teadusele või tööstusele mõeldud tehnoloogia on vähetähtis või oleks seda ebaoluliselt vähe. Autoripoolne tehnika arengu jaotamine arengufaasidesse on minu meelest väga asjakohane. Olen ka alati mõistnud, et kohe ei tasu midagi osta, aga pole sellise jaotamiseni jõudnud. Seega selle kohapealt ma nõustun täielikult autoriga, et tehnoloogi on tõesti nagu vili, mida tasub tarbida vaid siis kui see küps on, enne seda on see kibe ja võib tekitada erinevaid ebameeldivusi (tehnoloogiavidin pole piisavalt palju aega saanud, et see oleks saadud vabaneda kõigist vigadest ja täiustuda). See on just see, mida kõik
Ta jagab inimese elu erinevatesse perioodidesse. Kokku on tal 8 arenguperioodi. Inimestel tuleb ületada teatud sarnaseid kriise. Kõikide nende arenguetappide keskmes on mingi kindel kriis, millega inimene puutub kokku. Tal tuleb vastuseid leida ja see ületada. Iga kriisiga kaasneb ka kaks märksõna (positiivse lahendi väljund ja negatiivse lahendi väljund). Kahjuks on niimoodi, et enamus juhtudel, kui on negatiivne lahendus, siis need mõjud kanduvad paratamatult järgmistesse arengufaasidesse kaasa. Erinevalt Freudist kannab ta sellised Freudi puhul puhtbioloogilised dententsid üle sotsiaalsele keskkonnale (kasvatusele, suhetele jms). Need mõjutavad tema arust inimest vähemalt sama palju kui kaasasündinud tegurid. 1) 0 1,5 eluaastat Seda perioodi iseloomustavad usaldus ja usaldamatus. See tähendab seda, et esimese pooleteist eluaasta jooksul lapsed õpivad eelkõige seda, kas see keskkond, mis teda ümbritseb, on tema
annaabi.ee 
