Töötades laste ja noorte täiskasvanutega hakkas Maria tasapisi ära tundma kindlaid faase, mis on vajalikud inimese arenemisel/kasvamisel. Maria tõi välja neli erinevat faasi, kaks neist lapsepõlves (12 aastat kuni täiskasvanud lapseni) ning kaks moodustumise faasi täiskasvanueas (noor täiskasvanu kuni 24 eluaastani). See arusaamine sisaldab Montessori argumenti uuest ja maisest hariduses, põhinedes lapse arengufaasidel ja vajades erinevat hariduskeskkonda igaühele. Nii uskus ta, et arendamine võiks vastata lapse arenguperioodidele - selmet jagada koolid lasteaiaks, algkooliks, põhikooliks ja ülikooliks tuleks haridus (õpetamine) jagada faasideks. Montessori katsetas esimest korda oma ideid ja materjale eelkooliealiste laste peal, kes reageerisid tema õpetusele positiivselt. Nii jõudis Maria Montessori arusaamisele, et senine õpetamine ei vajanud ainult reformi ta mõistis, et
reeglid, paratamatult on ajas muutuvad. Piirid on Muutlikud – ajas või situatsioonis muutuvad, eri situatsioonides on erinevad piirid Muutumatud – ajas ei muutu mitte kunagi, alati kehtivad ühesugused (ükskõik, missugune aeg, olukord, arengujärk, piirid on alati üht tüüpi läbilaskvusega) Perekonna piiride paindlikkus on oluline ehk siis piiride muutumine olenevalt perekonna arengufaasist. Erinevatel arengufaasidel võivad olla erinevad läbipaistvusega piirid. Kui paar moodustub, siis reeglina muutuvad piirid suletumaks. Kui paar on väljakujunenud, siis muutuvad piirid pigem hajusamaks, avarduvad. Lapse sünni järel muutuvad piirid reeglina hajusamaks, päritoluperekonnaga suhtlemine muutub. Kriisi puhul võivad piirid nii hajusamaks kui ka suletumaks muutuda. Perekonda ümbritsevat piiri vaadeldes võib aru saada, kuidas perekond tervikuna toimib.
· Nüüdisrannajoonest eemal paiknevad rannamoodustised ja rannasetted annavad informatsiooni Läänemere erinevatest arenguetappidest. Need pinnavormid ning maismaa- ja meresetete vaheldumine geoloogilistes läbilõigetes kinnitavad, et meri on kord taandunud, kord peale tunginud, põhjustades kord soostumist, kord rannalaguunide kujunemist. · Olenevalt rannikuala kerkimise erinevast kiirusest on Läänemere erivanuselitel arengufaasidel välja kujunenud rannajooni mitmesugusel absoluutkõrgusel · Eestis 30 rannajoont, siin on vanad rannajooned kõige paremini säilinud · Rannajoonte tõususpektrit mõjutavad maakoore kerge ja veehulga muutus Läänemere nõos Läänemeri Eemi jäävaheajal · Läänemere lõunaosas oli meri juba paleogeenis · Kvaternaari jäätumiste ajal hävitas liustike liikumine üle nõo varemkuhjunud settedvähe andmeid selle kohta
annaabi.ee 
