See on ennastjuhtiva õppimise ja kasvamise protsess, kus õpetaja roll on pakkuda juhendamist ja ressursse. Dewey mõistis, et kogemine on vajalik loovuse arenguks Dewey leiab ka, et ainult aine hea tundmine ei tee veel õpetajast head õpetajat. Ainult aine õpetamine, ei tähenda veel, et õpetatakse hästi. 6 Võttes aluseks Dewey lähenemise, on Eestil veel pikk tee käia. Kuigi paberil ühtivad meie 4 Türnpuu, L. (1996). Formaliseerimine ja kõvakäeline juhtimine ei anna arenguefekti // Arenduse kaudu avatusele. Omanäolise Kooli aastakonverents. Kuressaare Gümnaasiumi toimetised, lk 17., Veenpere 1999 5 Kuurmee, T. (2015). Õppimise mõistmisest (4.osa), http://huvitavkool.blogspot.com/2015/01/tiiu-kuurme-oppimise-moistmisest-4osa.html, vaadatud 20.06.2015 6 Dewey, J. (1922). Democracy and education : an introduction to the philosophy of education. NY: Macmillan, pt 4 3
tänapäevani on neid vähe lülitatud seda laadi uurimismudelitesse, mida on vaja nende uurimiseks. Esimene samm selle olukorra parandamiseks on formuleerida konkreetsed hüpoteesid ja vastavad analüütilised mudelid. Selles suunas liikudes pakun ma järgmised näited, kus olemasolevaid uurimusi laiendatakse nii, et nad haaravad protsessikomponendid. Proksimaalprotsessid kontrollitud eksperimentides. Kuigi Drillicini uurimus on üks väga vähestest demonstreerivaks proksimaalprotsesside arenguefekti täielikus PPCT mudelis[Teisi näiteid vt. Bronfenbrenner ja Cuci 1994[, on olemas rohkesti teisi, mis dokumenteerivad tähtsat ja sageli olemuslikku suhet mitmesuguste vanema ja lapse vastastikuse mõjutuse vormide ning järgnevate arengutulemuste vahel. Kõik nad sõltuvad siiski alternatiivsest tõlgendusest: nimelt, et vaadeldud suhe on pigem geneetiline kui keskkonnajõudude toode. Seda seisukohta väljendatakse ja kaitstakse kõige selgemalt Scarri ja tema kolleegide töödes (Scarr,
annaabi.ee 
