TALLINNA ÜLIKOOL Psühholoogia Instituut MORAALNE JÄRELDAMINE JEAN PIAGET JA LAWRENCE KOHLBERGI ARENGUASTMETE TEOORIA PÕHJAL Referaat Tallinn 2012 2 Sissejuhatus Referaadis käsitletakse Lawrence Kohlbergi ja Jean Piaget vaateid moraalsele arengule. Jean Piaget tegeles eelkõige laste arengu uurimisega. Piaget võrdles lapse kognitiivset arengut evolutsiooniga, mis kulgeb läbi etappide. Piaget väitis, et üleminek ühelt astmelt teisele toimub eeldusel, et eelnev aste on läbitud, st arenguastmeid vahele jätta ei saa.
nauding. Hoiak on üldine ja suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine mingisse nähtusesse. Organisatsioonikäitumine on üks juhtumiteadusi, milles põimuvad majandus- ja käitumisteadused. Laboratoorsed eksperimendid on üks organisatsioonikäitumise uurimise teaduslikest meetoditest. Esmaseks elemendiks inimest kujundavas keskkonnas on kultuur. Väär Meeskonnal nagu grupilgi on liider, kuid grupis on liidripositsioon liikuv, meeskonnas aga mitte. Gruppide arenguastmete normaliseerumise etapis tunnetavad grupiliikmed hästi üksteise rolle. Mõistetakse, et vastastikune abi on vajalik ja osatakse seda sobivalt pakkuda. Üheks grupis otsustamise tehnikaks on nominaalgrupi tehnika, mille sisuks on, et kõik grupiliikmed saavad vabalt oma mõtteid avaldada, peab olema määratud grupi liider, kes jälgib, et kõik avaldaksid arvamust. Grupimõtlemine on allumine grupi survele. Selle tulemusena võivad grupi liikmed minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest.
*hüpomneesia – raskendatud uue ingo omandamine (kui varasema omandamine) *joobemälulünk – mõni seik joobeseisundis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga *hüsteeriline amneesia – inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida ta on teinud kuni selle elu hetkeni *afektiivne mälulünk – tugevas afketiseisundi korral aheneb inimesne tähelepanuvõime 8. Jean Piget arenguastmete teooria, 4 astet, nimeta ja selgita 8 p *Sensomotoorne staadium (sünnist2.eluaasta) Arenguastme eesmärk on konkreetsete objektide olemasolu mõistmine kontakt maailma peamiselt meeleelundite läbi, laps õpib übritsevat maailma eristama, näeb enda rolli *Operatsioonieelne staadium (2.7.eluaasta) Arenguastme eesmärk on sümbolite mõistmine
Psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevad kaks närviprotsessi Erutus ja pidurdus protsess Miks ei mäleta imikuiga Puuduvad seosed närvirakkude vahel, puudub kõne, puudub mina tunne. Millest peamiselt tulenevad poiste ja tüdrukute käitumise erinevused Peamiselt kasvatusest Erik Eriksoni kaheksa arenguastme teooria sisu Isiklikku ja sotsiaalset arengut saab vaadata astmelisena, sest probleemidel ja nende lahendamisel on arengu käigus igal ühel oma aeg. Eelnevate arenguastmete läbimine loob valmisoleku järgmiste arenguliste ülesannetega toimetulekuks. Iga astmega kaasnevad ka kriisiolukorrad, mille edukas läbitegemine on isiksuse arengu huvides vajalik, samas kohaneb inimene maailmaga paremini siin, kui ta võtab igal arenguetapil omaks midagi ka selle negatiivsetest külgedest. Kuid igas arenguetapis peab siiski jääma ülekaalu positiivne pool, et arengus ei tekiks raskusi. Nimeta teadvuse seisundid Ärkvelolek, uni ja hüpnoos
jääb rohkem aega uue, ootamatu informatsiooni tähelepanemiseks · Stsenaariumid sisaldavad esemeid ja inimesi, tegevusi (osad kohustuslikud, teised mitte) ja eesmärki Restorani stsenaarium · Tavaliselt meenutatakse tegevusi sellises järjekorras, nagu need reaalselt toimuvad · Meenutatakse tegevusi üldiselt, mitte konkreetset restoraniskäiku Mõtlemise areng lapsel Jean Piaget (1896 1980) · Arenguastmete teooria, mis on oluliselt mõjutanud hilisemaid käsitlusi lapse mõtlemise arengust · Inimese vaimset arengut saab kirjeldada assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu Piaget' arenguteooria põhimõisted · Assimilatsioon sarnastumine, inimene muudab väliskeskkonnast saabuvat informatsiooni niiviisi, et see sobiks tema
Alles 17. Sajandil tuli tsehhi pedagoog John Amos Comenius (Komensk) (1592- 1670) välja teesiga, et lapsi peaks õpetama vastavalt nende hingelistele iseärasustele. Järgmisel sajandil lisas prantslane Jean-Jacques Rousseau (1712-1778), et lapsel on psüühilised iseärasused võrreldes täiskasvanuga. Pärast Dietrich Tiedemann'i (1748- 1808) raamatut "Vaatlused lapse hingeliste iseärasuste kohta", oli laps kui laps "avastatud". (Tankler, M. 11-12) Esimene inimene, kes tuleb välja arenguastmete, kui üksteisest kvalitatiivselt erinevate arengufaaside teooriaga, on Arnold Lucius Gesell (1880-1961). Ta väidab, et küpsemine loob lapses teatud arenguvalmiduse ning arenguvalmidus on seotud õppimisega, seega pole mõtet õpetada midagi enneaegselt, sest igale asjale on seatud oma aeg. (Tankler, M. 15) Arenguid on erinevaid, kõige silmnähtavam on füüsiline areng. Lisaks on kognitiivne, kõlbeline, emotsionaalne, sotsiaalne, isiksuslik, vaimulik ning ka keskkond kui arengu tegur.
1.1 Konstruktivism Lapsed õpivad siis, kui nad püüavad ümbritsevast maailmast aru saada. Õppimisest saab vastastikune aktiivne protsess laste, täiskasvanute, eakaaslaste ja väliskeskkonna vahel. Lapsed kujundavad oma arusaamise maailmast. Täiskasvanu muudab õppimise huvitavaks, annab vahendeid, materjale, juhiseid, abistab ja toetab last. 1.2 Arenguline sobivus Arenguliselt sobiv õppekava põhineb teadmistel lapse arengust. Lapsed kasvavad ja arenevad üldiste arenguastmete kaupa ja samas on nad ainulaadsed ja isikupärased isiksused. Sobivas õppekavas on laste huvidele, nende tunnetuslikule, sotsiaalsele ja emotsionaalsele küpsusele vastavad tegevused. Need hõlmavad laste loomulikku uudishimu, rahulolu saadud kogemustest ja soovi jagada teistega oma ideid.Õppekava on koostatud nii, et võimaldab lapsel ise oma küsimustele vastuseid leida. Õpetaja leiab tasakaalu, mis rahuldab ja avardab lapse teadmishimu. 1.3 Pidev õppimine
võtavad osa materjalide käsitlemisest ja seega moodustavad ühenduse õppijaist, kes koos loovad oma teadmised. · Konstruktivismi idee tegelik algataja oli Sveitsi psühholoog Jean Piaget, kes tegeles 60 aastat konstruktivistlike teadmiste teooria arendamisega. · J. Piaget` konstruktivism tugineb tema uuringutele lapse psühholoogilisest arengust. Oma hariduslike mõtete lühikokkuvõttes nõuab Piaget õpetajatelt lapse arenguastmete mõistmist. Tema arvates on õppimise põhialuseks avastamine. Peamiste nähtuste mõistmisele jõudmiseks peab laps Piaget arvates läbima teatud astmed, kus nad konstrueerivad endas skeeme oma füüsilisest ja sotsiaalsest maailmast. Autonoomses tegevuses peavad lapsed avastama klassis valitsevaid suhteid ja mõtteid, mis toob kaasa tema jaoks huvitavad tegevused. Arusaamine luuakse samm-sammult aktiivse kaasahaaratusega (Adams, 1995).
12) Miks on tähtsad sünnieelse arengu 8 esimest nädalat Sünnieelse arengu 8 esimest nädalat on tähtsad, sest sel perioodil hakkavad kujunema närvisüsteem, süda ja kehaosad.(elundid +närvisüsteem): 13) Missugune vastsündinu refleks ei taandarene ja jääb kestma kogu eluks Pupillirefleks - reguleerib valgusvoo optimaalseks kepikestele ja kolvikestele. 14) Mis mõjutavad inimese arengut ja käitumist? Pärilikkus, keskkond ja kasvatus. 15) Psühhoanalüütik Erik H. Eriksoni arenguastmete teooria sisu Erik H. Eriksoni järgi läbib inimene elu jooksul 8 etappi. Iga eelnev on ettevalmistus järgmiseks etapiks. Igas astmes on nii negatiivseid kui positiivseid ilminguid (sündmusi). Peaasi on see, et üheski etapis ei jääks ülekaalu negatiivsed kogemused. 16) Teadvuse seisundid, unehäired Teadvus- Teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast. Teadvuse tunnusjooned: * Võimaldab eristada, mis on mina ja mis ei ole mina * Sisaldab palju erinevaid teadmisi
Alles 17. Sajandil tuli tsehhi pedagoog John Amos Comenius (Komensk) (1592-1670) välja teesiga, et lapsi peaks õpetama vastavalt nende hingelistele iseärasustele. Järgmisel sajandil lisas prantslane Jean-Jacques Rousseau (1712-1778), et lapsel on psüühilised iseärasused võrreldes täiskasvanuga. Pärast Dietrich Tiedemann'i (1748-1808) raamatut "Vaatlused lapse hingeliste iseärasuste kohta", oli laps kui laps "avastatud". (Tankler, M. 11-12) Esimene inimene, kes tuleb välja arenguastmete, kui üksteisest kvalitatiivselt erinevate arengufaaside teooriaga, on Arnold Lucius Gesell (1880-1961). Ta väidab, et küpsemine loob lapses teatud arenguvalmiduse ning arenguvalmidus on seotud õppimisega, seega pole mõtet õpetada midagi enneaegselt, sest igale asjale on seatud oma aeg. (Tankler, M. 15) Arenguid on erinevaid, kõige silmnähtavam on füüsiline areng. Lisaks on kognitiivne, kõlbeline, emotsionaalne, sotsiaalne, isiksuslik, vaimulik ning ka keskkond kui arengu tegur.
See kuidas te välja näete ja käitute s.t teie fenotüüp on teie genotüübi ja elukeskkonna vahelise pideva vastasmõju tulemus. Keskkonnast sõltub olulisel määral, mismoodi kellegi pärilik info avaldub 9 Psühhosotsiaalne areng ning naise ja mehe erinevused Psühhosotsiaalne areng Erik H. Eriksoni järgi Psühhoanalüütik, kelle väitel eelnevate arenguastmete läbimine ja kriisidega toimetulek loob valmisoleku järgmiste oluliste arenguliste ülesannete lahendamiseks. Arengu aste Kirjeldus 1. Usaldus või Laps peab omandama arusaama, et ta võib ümbritsevat maailma usaldamatus usaldada. Kui lapse vajadused on rahuldatud ja vanemad teda sünnist-1a. hellitavad, siis tunnetab ta maailma turvalisena. Kui laps ei saa
Regressiivne populatsioon. On olemas ainult vanemad arengujärgud, nooremaid pole või neid on nii vähe, et nad ei taga vanema põlvkonna väljavahetamist. Liigi kadumine kooslusest. 4. Seisundiline koosseis Hoolimata sellest, et taim on viljumisealine, võib õitsemise ja viljastumise maha suruda organismi üldseisund (mingite vajalike tingimuste puudumine). Vitaalsuseks nim seda väliselt nähtavat efektiivsust arenguastmete läbimisel, tema nõudluste ja keskkonnatingimuste kooskõla. Normaalset vitaalsust on raske defineerida, seda tihti ei märgata. Kõrget vitaalsust väljendab vegetatiivsete taimeosade eriline lopsakus, rohke õitsemine ja viljumine. Alanenud vitaalsus avaldub kasvu kängumises, arengu pidurdumises, õitsemise ärajäämises. Seda põhjustab teiste taimede konkurents, kahjurid.
Mõtlemine muutub teaduslikumaks sedamööda, kuidas areneb võime genereerida ja kontrollida kõiki vaatluse all oleva probleemi loogilisi kombinatsioone. Piaget’ astmeteooria kehtivuspiirid ja tähtsus. Piaget teooria annab hea ettekujutuse laste kognitiivse arengu üldisest iseloomust, kuid pole sedavõrd universaalse kehtivusega, kui väitis Piaget. See on tingitud vähemasti kolmest asjaolust: uurimismetoodika ebaadekvaatsusest, laste infotöötlemisvõime mittearvestamisest ja arenguastmete kontseptsiooni absolutiseerimisest. Viimane on formaalse ehk matemaatilis-loogilise mõtlemise idealiseerimine ja teiste teadmisstruktuuride (nt jutustuse vormis analüüsi) ignoreerimine. L. Võgotski arengu sotsio-kultuurilise käsitluse olemus- Tema pööras erinevalt Piaget`st hoopis enam tähelepanu keele osale laste mõtlemise arengus. Ta näitas, et sensomotoorsel ja varasel operatsioonide-eelsel etapil arenevad laste mõtlemine ja keel üksteisest sõltumatult.
· Appadurai (1997) identiteetide pealesurumise problemaatika: kuidas rakendatakse kultuurilisi stereotüüpe inimeste peal? Selle tulemusel võib tekkida hoopis kultuuriline killustumine · Lotman: areng ja identiteedi püsimine identiteedi muutmise püüdele reageeritakse muutumatuse püüdlusega ning vastupidi · Marksistid muutused on paratamatud. Läbi erinevate arenguastmete jõutakse nagunii kommunismini · Levi-Strauss muutused on tühised; see, muutub on ainult kultuuri pindmine osa, sisemised jooned jäävad püsima. · Suurte tsivilisatsiooniliste arengute teooriate väljatöötajate Toynbee, Schpengler, Gumiljov, Huntington jätavad üldjuhul kõrvale neljanda maailma. 12. loeng Rakendus ja eetika
Langetatud otsused peaksid olema osapoolte vaba tahte ja parima arusaama avaldused. Lepitajat saab kasutada ainult juhul kui mõlemad osapooled on sellega nõus. Lepitamine on õigustatud ,kui on olemas sisulised, protseduurilised või suhtlemisbarjäärid. Lepitamine ei ole võimalik, kui osapoolte suhted on niivõrd halvad, et nad keelduvad mis tahes koostööst. Mida kaugemale on konflikt arenenud ,seda suurem on sekkuja roll konfliktis. Konflikti arenguastmete ja nendele vastavate sekkumismeetodite loetelu on järgmine. Tabel 2 Sekkumismeetodite loetelu Astmed (incl) Meetod 1-3 Moderatsioon 3-5 Protsessijuhtimine 4-6 Sotsioterapeutiline protsessijuhtimine 5-7 Lepitamine 7 Lahutusmeetodid või jõuga sekkumine 30
- Teine teooria => mõisted esitatakse prototüüpidena. Inimese vaimse arenguprotsessid: 1) assimilatsioon (sarnastumine) - inimene muudab väliskeskkonnast saabuvat infot niiviisi, et see sobiks tema olemasolevasse tunnetusstruktuuri. 2) akommodatsioon (kohandamine) - inimesed muudavad oma tunnetusstruktuure nii, et need oleksid kooskõlas uute kogemustega. - Operatsioon - vaimne tegevus, mis võimaldab kujunditega kooskõlastatult ehk koordineeritult manipuleerida. Arenguastmete teooria: 1) sensomotoorne aste (0-2 av) - kaasasündinud refleksid - mõtlemine areneb assimilatsiooni ja akommodatsiooni abil. 2) operatsioonide-eelne aste (3-7 av) - ei suuda jälgida protsessi, ei soka seletada järgnevusi ega ole võimeline järeldama, mis juhtus. 3) Konkreetsete operatsioonide aste (7-12 av) - suudab jälgida protsessi .. -||- 4) Formaalsete operatsioonide aste (12-.. av) - suudab arvestada eeldustega ja tuletada
Konkreetsemalt avaldub mõistmine Bloomi taksonoomia kohaselt kolmel viisil: võimena transleerida edastatud informatsiooni ühest vormist teise (näiteks tüüpülesande lahendamine, mis eeldab ülesande teksti tõlkimist õpitud valemi keelde), võimena edastatud teavet interpreteerida (näiteks teha jutustusest kokkuvõte) ja võimena ennustada sündmuste edasist käiku arenguseaduspärasuste alusel (näiteks majanduse arengusuuna ennustamine varasemate arenguastmete üldistuse põhjal.) 3) Rakendamine seisneb võimes kasutada õpitud seaduspärasusi ja mudeleid teisel viisil või uudsetes oludes. See arusaamise tase eeldab võimet üldistada õpitut ja kasutada ühel alal õpitud seaduspärasusi teise valdkonna probleemide iseseisvaks lahendamiseks, samuti oskus valida paljude reeglite või lahendusviiside seast sobiv. Analüüs on võime jaotada vaadeldav informatsioon koostisosadeks
kaks ema imiku paari, kes üksteist ei tunnud. Imikud hoidsid emade poole, aga neid huvitas ilmselgelt rohkem teine eakaaslane. · ÕDE-VEND o Kaheksakümnel protsendil inimestest on õed-vennad. Tavaliselt on nende vanusevahe vaid paar aastat. Kuigi nad ei ole täpselt ,,eakaaslased" on nad tavaliselt vanuse poolest piisavalt lähedal ja nad on küllalt sarnaste huvide ja arenguastmete poolest, et olla üksteise jaoks olulised sotsiaalsed partnerid kodus ja perekonna keskkonnas. Vanemad õed-vennad näitavad tihti üles tolerantsust väiksemate suhtes ja nad võivad olla pädevama käitumise tähtsaks eeskujuks. Kuid samuti võivad nad olla väiksemate suhtes vanulikud ja tõrjuvad. o Õed-vennad mõjutavad üksteist ka pärast lapsepõlve. Dunn jt
Asju ei pea enam läbi mängima konkreetselt, seda võib teha ka mõttes. Piaget` arvates on formaalsete operatsioonide aste inimese vaimsete võimete arengu tipp. Piaget. panus Lapse arengu teoreetiline käsitlus, lapse arengu kirjeldamine Konkreetses vanuses lapse mõtlemise iseärasuste kirjeldamine Katsed näitasid lapse mõtlemise uudseid tahke Piaget. kriitika Arenguastmete teooriad kipuvad astmete vahelisi erinevusi ülehindama ja ühe astme sees esinevaid erinevusi alahindama Piaget alahindas laste kognitiivset võimekust Ei arvestanud lapse arengus kultuuridevahelisi erinevusi ja sotsiaalsete suhete rolli Võgotski sotsiaalse arengu teooria Rõhutas arengus sotsiaalseid faktoreid. Võgotski arvates arenevad mõtlemine ja keel väikelapsel teineteisest lahus, sensomotoorsel perioodil mõtleb laps keelt kasutamata
meeleheidet. Võibolla sooviksid sa, et võiksid ajas tagasi minna? See tunne peab ülistama su kaugeid esivanemaid, kritiseerima su kaasaegseid ja äratama õudu neis, kel on õnnetu saatus elada pärast sind. ESIMENE OSA Nii tähtis kui ka oleks vaadelda inimest algusest peale ja uurida teda niiöelda liigi esmases embrüonaalses olekus, selleks et õigesti otsustada tema loomuseisundi üle -- siiski ei hakka ma jälgima tema organisatsiooni läbi selle järjestikuste arenguastmete. Ma ei peatu, et uurida loomariigi süsteemis seda, mis inimene võis alguses olla, et saada lõpuks selleks, kes ta on; ma ei uuri, kas (nagu arvas Aristoteles) polnud tema pikad küüned alguses kõverad küünised, kas polnud ta karvane nagu karu ja kas ei määranud tema ideede iseloomu ja piire sel ajal, kui ta kõndis veel neljal jalal, kindlaks maa poole pööratud pilk ning mõne sammu suurune vaateväli. Sel teemal suudaksin ma esitada vaid ähmaseid oletusi, peaaegu väljamõeldisi
süvendada. Kognitiivne areng algab pärast sündi ja jätkub ligikaudu 30. Eluaastani. Vaimsete võimete muutused kajastuvad vaid tegevuses, mis eeldab kogu vaimse potentsiaali rakendamist. Uus arengutsükkel tuleb esile siis, kui isik on sunnitud rakendama oma sügavamaid teadmisi, oskusi ja arusaamu (FISHERi ja ROSEi mudel). Koolis aga tegutsetakse allpoole oma tegelike võimete. Kognitiivne küpsemine hõlmab tervet arenguastmete rida, kus erinevad võimed arenevad suhteliselt sõltumatult ja paralleelselt. FISHERi ja ROSEi nelja mõtlemisvormi ja neis oleva kolmeastmelise arengutsükli mudel – Arenguaste Refleksid – Lihtrefleksid (3- 4näd), Kaardistamine ja seostamine (7-8 näd), Süsteemide mood (10-11 näd); arenguaste Toimingud – Lihttoimingud (3-4kuud), kaardistamine ja seostamine (7-8 kuud), süsteemide moodustamine (11-13 kuud); arenguaste Kujundid - Lihtkujundid (2 a),
annaabi.ee 
