formeerimine ühiskonna tarbeks indiviidi vaba arengu toetamine Põhiülesanded Programmikohaste teadmiste Õppija isiksuse juhtmine, tema kindlustamine integreerimine kohalikku ellu, toimetulekuoskuste pakkumine. Haridusasutus on ümbruskonna arenguallikas Subjekt Õpetaja Õpetaja ja õpilane Objekt Õpilane, õppeaine sisu Kultuur, isiksuse arenguprotsess Koosseis (sisu) Teadmised, oskused, vilumused Väärtused, normid, müüdid, tabud, suhtumised, teadmised, motiivid, arusaamad,
Seepärast võib mängu nimetada lapse juhttegevuseks eelkoolieas, st lapse arengut määravaks tegevuseks (Saar 1997:20-21). Võgotski (1978) järgi on mäng alati sotsiaalne tegevus. Üksi mängides paistab mängu sotsiaalne ja kultuuriline iseloom välja selle teemadest ja sisust. Tähelepanu tuleb suunata mänguga seotud emotsionaalsetele elementidele. Tähtis on täiskasvanupolne suunatus. Mäng on väikelapse esimeste eluaastate esmane arenguallikas ja- tee. Mäng mitte ainult ei peegelda lapse kognitiivset arengut, vaid ka mõjutab seda märkimisväärselt. Mäng mõjutab lapse kujutlusvõimet, mõtlemist ja eneseregulatsiooni. Võgotski on iseloomustanud lapse mängu: mängus on laps peajagu pikem. Mängul on ka tähtis roll lapse õppimises ja arengus. Mäng peegeldab lapse arengut ja mõjutab seda. (Brotherus, A., Hytönen, J., Krokfors, L. 2001:121). 2. JEAN PIAGET MÄNGU ARENGU TEOORIAD