16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL Tootmistehnika intensiivne areng tõi endaga juba 19. saj kaasa tootmishoonete ehitamise buumi, millega seoses tõusis ka inseneriehituste osatähtsus. Maailmanäitused muutusid insenerioskuste demonstratsiooniks. Uued konstruktsioonid ja uued materjalid tekitasid revolutsiooni arhitektuuri suhtumises. Esikohale kerkis hoone funktsionaalsus ja materjal. Tootmistegevuse edenemine tõi endaga kaasa linnade kiire kasvu ja elamuehituse tõusu. Eriti tormilised arenguaastad olid vahetult enne Esimest Maailmasõda, mil paljudes linnades toimus lausa ehitusbuum. Kesklinnad täitusid paljukorruliste kivist üürimajadega. Valitsevaks ehitusstiiliks oli historitsismi kõrval ka 1890. aastatel alguse saanud juugendstiil. 20. sajandit on arhitektuuris käsitletud ka kui kõrghoonete sajandit. Nendegi ehitamine sai võimalikuks tänu inseneritehnika kiirele arengule: selleks aitas kaasa nii lifti kasutuselevõtt kui ka metallkarkasside kasutamine.
· Leping ei saavutanud oluliselt palju. · Euroopa Ühendused- kõike need kolm eelnevat lepingut, ühtse struktuuri alus, sest olid ühised lepingud ja ühised liikmed. Neist räägitakse ühtsena, aga enamasti peetakse silmas majandusühenduse asutamise lepingut. Tasapidi muutusid riigid üksteisest sõltuvaks, hakkas tekkima ühine majandusruum. 6 60ndad ja 70ndad esimene pool- arenguaastad. 70ndate teine pool ja 80ndad- tagasilöögid ja stagnatsioon.(kaupade vaba liikumine ei edenenud jne) 1960 Euroopa vabakaubanduspiirkonna EFTA konventsioon- kuulus enamus Euroopa riike, keskseks riigiks oli UK, tema ümber hakkasid koonduma ka teised riigid. Aeg näitas, et EFTA polnud edukas olnud. UK hakkas majanduslikult maha jääma. EL liidririigid avaldasid soovi ühendusega ühineda. 1973 UK, Taani, Iirimaa ühinemine EÜ-ga. Esimene laienemisring
saj kaasa tootmishoonete ehitamise buumi, millega seoses tõusis ka inseneriehituste osatähtsus. Maailmanäitused muutusid insenerioskuste demonstratsiooniks. Uued konstruktsioonid ja uued materjalid, mida hakati kasutama juba J. Paxtoni poolt ehitatud Kristallpalees, tekitasid revolutsiooni arhitektuuri suhtumises. Esikohale kerkis hoone funktsionaalsus ja materjal. Tootmistegevuse edenemine tõi endaga kaasa linnade kiire kasvu ja elamuehituse tõusu. Eriti tormilised arenguaastad olid vahetult enne Esimest Maailmasõda, mil paljudes linnades toimus lausa ehitusbuum. Kesklinnad täitusid paljukorruseliste kivist üürimajadega. Valitsevaks ehitusstiiliks oli historitsismi kõrval ka 1890. aastatel alguse saanud juugendstiil. Linnade plahvatuslik kasv tõstis omaette distsipliinina esile linnaplaneerimise, mis jäi kogu sajandi vältel arhitektuuri arengu keskmesse. 20. sajandit on arhitektuuris käsitletud ka kui kõrghoonete sajandit
annaabi.ee 
