Antiikfilosoofia
asketismi vahekorra üle (kürenaikud ja küünikud); arutati natuurfilosoofia ja
antropoloogilise filosoofia suhteid (nn. füüsikud, sofistid ja Sokrates) ning küsimust,
kas vorm eksisteerib väljaspool mateeriat või selle sees (Platon ja Aristoteles). Mitte
alati ei olnud vastuolud otseses seoses filosoofia põhiküsimusega. Nende
lahendamise kallal töötati visalt; vahel toimus vihaseid kokkupõrkeid, mis kokku
võttes olid kasuks filosoofia arengnemiselese. Mõtlemise arendamine, mis algas koos
antiikfilosoofiaga see oli kogu teaduse arengu tähtis eeldus. Antiikfolosoofia, eelkõige
materialistliku filosoofia ja Aristotelese aegumatuks teeneks jääb, et nad panid
filosoofialele kui teadusele kõikehõlmava ja süsteemipärase aluse, koostasid tema
jaoks ka hilisemal ajal kehtiva mõistete süsteemi ning käsitlesid kõiki filosoofia
põhiküsimusi või vähemalt tõstatasid need. Antiikfilosoofia mõju on jätkuvalt kestnud
tänapäevani
annaabi.ee 
