Linnastumise keskkonnamõjud Joogivee puudus arengumaades Tänapäeval kasutatakse põllumaa niisutuseks 70%, tööstuse tarbeks 20% ja olmeks 10% tarbitavast veest. Linnastumine, industrialiseerimine ja rohke kemikaalide kasutus põllumajanduses on halvendanud pinna ja põhjavee kvaliteeti, mis omakorda ohustab inimese tervist ja loodust. Aastaks 2015 ei saa arengumaad puhast joogivett, kuna arenenudmaad kulutavad rohkem kui peaks. Energiavarude kulutamine Tänapäeva linnad kurnavad taastumatute energiavarude kulude ja tulude tasakaalu, sest linnades kulutatakse tohutult küttele ja kliimaseadmetele elektrit ja gaasi. Turistid kasutavad rohkem vett, kui kohalikud elanikud, sama palju kulutatakse ka elektrit. Õhusaaste ja müratase Linnade keskkonnaprobleemid on sageli seotud tootmisprobleemidega ning neid saab osaliselt lahendada, muutes tootmist keskkonnasõbralikumaks.
Internet on koht, kus inimene saab avaldada oma arvamust läbi virtuaalse müüri, mis tähenab, et isikul on võimalus jääda anonüümseks ja kajastada täpselt seda mida pähe tuleb ja sageli tekivad ühiskonna ja inimeste vahel konfliktid. Ühiskond ei suuda tagada ja pakkuda kõigile ühiskonna gruppidele vajaminevat informatsiooni, kas siis läbi interneti, läbi meedia vahenduse või läbi ajakirjanduse, kuna ühiskond ei ole tasakaalus (arengumaad, arenenudmaad). Palju on vaesust, töötust, mis mõjutab inimese rolli ühiskonnas. Tänapäeva maailmas sõltub, aga väga paljustki internetist, meediast ja ajakirjandusest, kui informeeritud ja teadlik oled oma õigustest, kohustustest ja muutustest. Seega, arvan, et inimõiguseid omavad inimesed, kellel on kättesaadavam meedia, internet, ajakirjandus ja tagaplaanile jäävad vaesues olevad inimesed, kes ei suuda või ei suuda ühiskond pakkuda neile piisavalt informatsiooni. Usun, et paljud
Olgu see siis kunstiline ese, mõni materiaalne hüvitis või vajalik teenus. Loovas linnas tegutsevad inimesed, kes on innovaatilised ja elavad inimesed, kes on õnnelikud selle üle, mida nad saavad, tarbivad ja kasutavad. Loovaid linnu on vaja selleks, et nad parandaksid inimeste elukvaliteeti [Gertler, S. Meric. 2009. lk 1]. Kõik loovate linnade olemasolu põhjused baseeruvad viimasel punktil elukvaliteedil. Miks muidu võrreldakse arengumaad ja arenenudmaad või milleks tuuakse välja elukvaliteetne linna osa ja ebakvaliteetne linna osa. Teke ja püsimine Kuidas on võimalik linnal olla ja saada tunnustatult loovaks? Igal riigil on oma kindel süsteem, mis on suunatud kapitaallinnadele, kuhu kantakse suuremad riigirahad. Arendades ühte valdkonda, tuleb arendada ka teist valdkonda. Paljud riigid on kasutusel võtnud kunstistrateegia, mille alusel on loodud põhilistesse linnadesse loomemajanduskeskused [Suciu, M-C. 2009, lk 85]
keskmine eluiga Riikide arengutaset saab võrrelda: interneti ühendus/ autod/ telefonid 1000 inimese kohta; kirja- lugemisoskuse protsent inimeste hulgas; iive; suremus; sündimus; imikute suremus; keskmine eluiga; SKT; linnastumise protsent; hõivatus; inimarenguindeks; osalus maailmamajanduses; energia vmm tarbimine ühe inimese kohta. 3. Riike saab jaotada Lõuna(arengu)- ja Põhjariikideks(arenenudmaad). Need nimed ei ole otseselt seotud riikide asukohaga (nt Austraaliat loetakse Põhjariigiks, kuigi asub lõunas) vaid pigem nende arenguga. Põhjariigid jagunevad veel I maailmaks(Inforiigid: Lä- Euroopa; P- Ameerika, Jaapan) ja II maailmaks(Ida- Euroopa; Aasia; L- Ameerika). Põhjus, miks mõned riigid on teistest arenenumad seisneb kolonialiseerimises ning sellest tulenevatest nähtustest nagu sundindustrialiseerimine ning orjandust jne. Põhius seisnes
sühaval vahevöös, tõenäoliselt vahevöö ja välise tuuma piiril. Kuum aine voog tõuseb ülesse ja tungib läbi õhukese ookeanilise maakoore tekitades vulkaani. Kui maakoor nihkub, tungib kuum aine mõne aja pärast uuest kohast läbi maakoore, tekitades uue vukaani, eelmine kustub ajapikku. Mandri alla sattunud kuum täpp võib põhjustada võlvkerget ja kontinentaalse rifti kujunemist. 2. Maailma riikide jagunemine arengutaseme järgi. Arengumaad, arenenudmaad. Pilet 4. 1. Maa geoloogiline areng. 2. Globaliseerumine. Rahvusvahelised organisatsioonid ja firmad. Globaliseerumine - kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu kaasaegsetele sidepidamis-ja transpordivahenditele. Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti käsutajad, Internetiühendusi kodudes,
annaabi.ee 
