Kõnearendus
(t-t-tuba, a-a-aken). Üldiselt võivad esinenda mõlemad vormid sama inimese juures.Kogelemisega kaasnevad ka
nn. kaasliigutused ehk tahtmatud liigutused näo piirkonnas, võivad aga esineda ka kätes, jalgades ja kogu kehas.
Kogelemine avaldub kõige sagedamini kolmel perioodil:
1) Ajajärk, mil inimese organismis kui ka tema suhetes väliskeskkonnaga tekivad suured muudatused.
Seaduspäraselt ulatuvad juured kõne kõige elavama arenemisperioodi 3.-5.eluaastani.
2) Periood, mil laps on 7 aastane ja hakkab õppima koolis. Ülesanded ja suhted on uued.
3) Puberteediiga. Oletatavateks esilekutsujateks on suured sisemised muudatused organismis. Poiste hulgas on
kogelemine protsentuaalselt rohkem levinud kui tüdrukute hulgas. Nt 3kogeleja poisi kohta on 1 kogelev tüdruk.
Üksinda olles ja kõneledes ei kogele ükski, ka mitte raske kogeleja.
Kogelemine on ravitav
Ravi on perioodiline, perioodid jagatakse etappideks