Mida aktraktiivsem on koht, seda rohkem on turistil soov sinna minna. Toitlustus, majutus, suveniirid jne Turist tekitab kaudset tulu(ka kulu), need ongi need seosed tuleb luua turvaline keskkond. Keskond- turistid mõjutavad ökosüsteemi (suured hotellid, pesupesemine, reoveed, konditsioneerid, heitgaasid). · Transpordi areng- Mida suurem riik seda suurem mõju keskkonnale, üha rohkem investeeritakse arendusprojektidesse, et teha elektriautot vms selline ille kütusevara oleks ammendamatu. Mida väiksem on riik seda väiksem on transpordi osakaal/tähtsus. · Rahvusvaheline kaubandus- üks ja kõige tähtsam on toor nafta, mille alghinnast sõltub kütuse hind kogu maailmas.Nafta on kallis ja seda müüakse ka kallilt tänu sellele et ressurss lõppeb ükskord.(Teenused on seotud transpordiga). Teine on
- Kas kinnisvarahinnad tõusevad, langevad või on stabiilsed? - Milline on olemasolev elamufond? - Kas hinnad ja kinnisvarategingute aev on kasvamas, kahanemas, stabiilne? - Millised konkurentide planeeringud on menetluses? - Milliseid kortereid konkurendid pakuvad kui suuri jne, mis on müügitempo? - Kas konkurendid on suured arendajad või kohalikud tegijad? - Mis on planeeringute menetluse juures valupunktid? - Kuidas kohalik omavalitsus arendusprojektidesse suhtub? Ja veelgi detailsemaks minnes: Maa sihtotstarve on oluline kodudele tekib maamaksu vabastus. Sihtotstarvet on võimalik muuta läbi detailplaneeringu (pikaajaline protsess). Mingitel juhtudel ka läbi kasutusloa. Juurdepääsuteed maatükile kas on olemas või tuleb rajada? Kas pead naabritelt loa saama? Kas pead füüsiliselt tee ehitama? Kommunikatsioonid side, kanalisatsioon, vesi, elekter, gaas jms. Kas on olemas? Mida kaugemalt vedama peab, seda kallim.
Samas peab see igal juhul olema kõrgem kui 1. Negatiivset rahavoogu tootvaid objekte käesoleval ajal ei finantseerita. 3.3. Üürnikega seotud oluliseimad näitajad Intervjuudest ilmes, et büroohoonete arendusprojektide võõrkapitaliga finantseerimisel on üheks oluliseks eelduseks küllaltki suures mahus üürnikega eelkokkulepete olemasolu enne hoone ehitustegevusega alustamist. Mõlemad pangad tunnistasid, et suhtumine uutesse arendusprojektidesse on olemasolevate küllaltki mahukate arenduste tõttu konservatiivne ning finantseerija ootuseks on tugevate eelkokkulepete olemasolu üürnikega. Kuigi konkreetset eelkokkulepete hulka on keeruline välja tuua, siis Swedbanki hinnangul peaksid eellepingud juba tagama edasise võlateeninduse, mistõttu võib see tähendada umbes 70% ulatuses eelkokkulepete olemasolu. Eelkokkulepped on mõlema panga jaoks indikaatoriks, et
annaabi.ee 
