SISSEJUHATUS Töö uurimisobjektiks ja müügiobjektiks on Al Mare Galeriimaja, mis on ehitatud Rocca al Mare asumis, Haabersti linnaosas. Töö eesmärgiks on koostada kinnisvara arendusprojekti müügikorralduskava, lähtudes ülevaatest valitud Tallinna piirkonnast ja arendusprojekti tuludest ja kuludest vastavalt etteantud struktuurile. 1. OBJEKTI KIRJELDUS 1.1. Asukoht Objekti nimetus: Al Mare Galeriimaja; Linnaosa: Haabersti linnaosa, Tallinn; Asukoht: Kärneri tänav 3; Piirkonna arhitektuur: objekti lähemas ümbruses paiknevad 20-21. saj. ehitatud hooned, milles asuvad korterid, bürood, kauplused, spordiklubid ja söögikohad. Teeninduspunktid: kauplused ja teenindusettevõtted asuvad lähiümbruses,
• Ettevõte: Pro Kapital • Galina Ignatenko • Vanus: 57 • Vara väärtus: 31 300 000 • Ettevõte: Eesti mereagentuur Millega tegelevad TOP3 ettevõtet? • Transgroup Invest- Ehitab äri-, büroo- ja administratiivhooneid ning pakub rentida peamajas büroopindu. • Arhitekt: Urmas Lõoke. • Pro Kapital- Ehitab suuremahulisei äri- ja elamispindu Eestis, Lätis, leedus ja Saksamaal. • Ettevõte alustas aastal 1994 ja on siiamaani viinud läbi 20 arendusprojekti, ca. 180 000 ruutmeetri väärtuses. Elamusarendu s Ärikinnisvara Hotellid Millega tegelevad TOP3 ettevõtet? • Eesti Mereagentuur- Ekskursioonid, raudteeveod, tolliteenused. • Ettevõte pakub oma teenuseid Eestis, Lätis, Leedus, Venemaal ja Ameerika ühendriikides. •Tänan tähelepanu eest.
võimalik kvaliteeti silmas pidades eristuda. Kätte on jõudnud aeg, mil arendaja peab oma projektiga taotlema väärtuse loomist (näiteks asukoht kombineerituna väga kvaliteetsete ja nauditavate lahendustega). Uute arendusprojektide käivitamisel tuleks arvestada seda, et kinnisvara arendamine eeldab nö. pikka kapitali, mis tähendab, et igaüks ei kvalifitseeru arendajaks ei krediidiasutuste ega turu silmis. Üheks olulisimaks võtmekriteeriumiks arendusprojekti edu tagamiseks on projekti asukoht, ükskõik kuhu enam ei osteta. Erinevate arendusprojektide hinnad on hetkel läbimas korrektsiooni, varem ülehinnatud projektid hinnatakse alla mõistlikule tasemele, toimub teatud konsolideerumine liigselt lennuka äriplaaniga ning ebamõistlikult kõrge kasumimarginaali ootuses alustatud projektide arendajad on ilmselt sunnitud oma poolelioleva projekti edasi müüma suuremale arendajale.
4. Maanteede ehitamine, korrashoid kallis 5. Ummikutest põhjustatud viivitused Puuduseid aitab likvideerivad tühisõitide vähendamine, veovõime maksimaalne kasutamine ja marsruutide läbimõtlemine. 4 Transpordi arengukava Aastateks 2006-2013 on püstitatud palju eesmärke. Kõige olulisemad: ühistranspordi arendamine, liiklusohutuse tagamine, jälgimine, ennetamine, maanteetranspordis jätkatakse suurte ristmike mitmetasandliseks ehitamisega. Neli suurimat arendusprojekti on järgnevad: 1. Via Viroonia (Stockholm-Tallinn-Peterburi) arendamine a) Tallinn-Narva maantee rekonstrueerimine (kuni Rakvereni peaaegu valmis) b) Ühenduse parandamine sadamatega c) Tallinna ümbersõit ja Paldiski suuna arendamine nii maanteel kui raudteel d) Jäämurdekontseptsiooni rakendamine e) Raudtee läbilaskevõime kasvu tagamine f) Narva transpordisõlme väljaarendamine g) Sadamate arendamine h) Logistiliste lahenduste arendamine 2
Amet keskuses: IT-tehnik/arendaja ja kontaktisik E-post aadress: [email protected] Kontakttelefon: 57575755 Projekti kirjeldus Eesmärk: Pakkuda puudega inimestele võimalust suhelda ja veeta vaba aega IT vahendeid kasutades. Puuetega inimestel puudub hetkel Eestis võimalus vaba aja veetmiseks spetsialisti juhendamisel või abistamisel, kasutades erinevaid IT lahendusi. Seega me leiame, et nõudlust peaks olema ning samas oleks meie ettevõtte üks esimesi sellelaadseid teenuse pakkujaid. Arendusprojekti abil: · Välja töötada uusi tehnikaalaseid ja tarkvaralahendusi · Sobiva personali leidmine · Uue avatava keskuse tutvustamine ja reklaamimine Ideeks on luua ettevõte, mis pakub raske puudega inimestele, eelkõige noortele võimalust infotehnoloogiliseks vaba aja veetmiseks selleks ettenähtud ja selleks kohandatud keskuses. Samuti tegeleb ettevõte sobivate tarkvaralahenduste välja töötamise ning tulevikus ka edasimüümisega. Ettevõttes oleksid olemas erinevad
Heas korras ning kaasaegsed sukeldumiskomplektid ja keskus võimaldavad aktiivset meelelahutuslikku tegevust igal aastaajal, igas vanuses, erineva sportliku ettevalmistuse ning eesmärgiga klientidel. PROJEKTI KIRJELDUS Eesmärk: Pakkuda sukeldumise jaoks varustust, kui ka üritusi. Eesti inimesed on väga sportlikud ja alati otsivad viise sportlikult aega veeta. Seega me leiame, et nõudlust peaks olema ning samas oleks meie ettevõtte üks parimatest sellelaadseid teenuse pakkujaid. Arendusprojekti abil: Sobiva personali leidmine Uue avatava keskuse tutvustamine ja reklaamimine Ideeks on luua ettevõte, mis pakub inimestele sukeldumise võimaluse ranna ääres. Suunatud kõigidele vanustele. Luua suurepärast võimalust vaba aja veetmiseks selleks ettenähtud ja selleks kohandatud keskuses. Samuti tegeleb ettevõte spordi ürituste korraldamisega, selleks meil on kogenud spetsialistid olemas. Ettevõttes oleksid olemas erinevad töötoad ja huvialaringid, mis
1 http://www.id.ee/ 08.12.2009 22:12 seisuga Tallinn 2010 Algusaastad Esimesed ID-kaardid väljastati 2002. aasta 28. jaanuaril. Algus pandi ID-kaartide loomisele 2001. aastal riigihankega Eesti ID-kaartidele sertifitseerimisteenuse pakkumiseks. 7. Oktoobril andsid tollased Tartu ja Tallinna linnapead Andrus Ansip ja Edgar Savisaar esimese digitaalse allkirja, sõlmides infotehnoloogiaalase koostöölepingu. 2 2003. Aastal käivitasid Tallinna ja Tartu linn arendusprojekti ühistranspordi elektroonilise tasukogumissüsteemi juurutamiseks (Ibid.:1). 2004. aasta 10. jaanuaril tulid käiku esimesed ID-piletid Tartus ning sama aasta 1. märtsil käivitus ID-pilet Tallinnas(Ibid.:2). 2006. aastal ületas Eestis väljastatud ID kaartide arv ühe miljoni piiri, nendest 231 985 Eestis elamisloa saanud välismaalastele. Kehtivaid isikutunnistusi on 892 957 mis tähendab, et Eestis on
Toompark Kinnisvaraarendus on tegevus, mille kaudu kinnistu väärtus tõuseb. Väärtuse tõstmine. Sageli kaasneb kinnisvara arendamisega ka ehitustegevus. Kinnisvara arendusprojekti turunduse eesmärk on tarbija vajaduste rahuldamise kaudu aidata kaasa maksimaalse kasumi saavutamisele projekti realiseerimiselt. Kinnisvaraarenduse võib jagada: - Maa arendusprojektid. Näiteks buumi ajal põllumaa, kuhu tehti detailplaneering. - Ehitusprojektid · Ehitamine · Renoveerimine Arenduse kulud on: - Maa hind (sõltub ostukuludest) - Planeering (kas detailplaneering on olemas või tuleb koostada) - Infrastruktuur
kohe. Vara eest vastutab uus omanik. Maksmine perioodiliselt. Vastutab omanik, Omandit saab pantida. Omandi üleminek mitte rentnik. Lepingu pantimine on raske. kinnitatakse ja registreeritakse. Lepingut enamasti ei kinnitata ega registreerita. Kinnisvaraturu tsüklilisus- on tõusud ja mõõnad. Kinnisvaraarendus- tegevus, mille tulemusena kinnistu parandamise käigus tõuseb selle tulusus. Sünergiline efekt- lõpule viidud arendusprojekti tuluväärtus on suurem kui tehtud investeeringutel. Kinnisvararendusprojektid: maa arendusprojektid, ehitusprojektid. Kinnisvararaendusprojekt ietapid:idee genereerimine, esialgne tasuvusanalüüs, eellepingute sõlmimine, analüüs, finantseerimine, ehitamine, turustamine. Maa hindamise liigid: Korraline, erakorraline, õigusvastaselt võõrandatud. Turuväärtusmeetod on statistika peale ülesehitatud. Puhastulumeetod- aastane kasu. Tegevustulu= kogutulu- tegvuskulud.
14 Uurimistegevuse tulemina tekkivat immateriaalset vara ei kajastata. Uurimistegevusega seotud väljaminekud kantakse kuluks nende tekkimise perioodil 15 On kulud uue tehnoloogia arendamiseks ning rakendamiseks toodete tootmisel ja teenuste osutamisel. Arendusväljaminekud kapitaliseeritakse juhul, kui majandusüksus suudab tõestada, et tal on antud arendusprojekti teostamiseks vajalikud ressursid ning on tõenäoline, et nende väljaminekute tegemise tulemusena tekib tulu. 16 Samuti peab ta tõestama, et immateriaalse vara kasutus või müügikõlblikuks saamine on tehniliselt võimalik ja sellele varale eksisteerib turg. Kui majandusüksus eeltoodut tõestada ei suuda, käsitatakse arendusväljaminekuid perioodikuludena. 17
Ajakiri ,, " ,nr 6 (lk 13-22). Gothoni, R. (2008). Vana ja väärikana. Eakate vananemise kogemused Eesti ja Soomes. Toim. T. Tulva. TLÜ kirjastus (lk 7-13). Jaame, S., Rätsep, L. Ühtne seenioride Euroopa: eakate meenutuste kogumine. . Eaka heaolu ja toimetulek. Artiklite kogumik. Toim. T. Tulva. TLÜ kirjastus (lk 90-104). Laidmäe, V. I., Tulva, T. jt. (2011). Tervis ja elukvaliteet vanemas elueas. Eesti Arst 90(8) (lk 372-379) Rasu, A. (2012). Virtuaalsete hoolekandeteenuste arendusprojekti kogemusi. Sotsiaaltöö 1 (lk 16-18). Saks, K. (2006). Hooldusest sõltuv elukvaliteet, hoolduse kvaliteet ja hoolduse juhtimise kvaliteet. Care Keys Eesti uuringu tulemused. Tartu Ülikooli kirjastus. Sirotkina, R. (2012). Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta 2012- kuidas me oleme nende teemadeni jõudnud. Sotsiaaltöö 1 (lk 8-15). Sirotkina, R. Vananemine- statistika, terminoloogia, vananemise teooriad. Loengu ainekursuse ,,Sotsiaaltöö alused" raames. 07
parandama hakata. Uuesti kirjutamine ei pruugi sugugi alati paha mõte olla ning seda ei tasu ka liialt karta. Peab ainult tundma ja kindel olema, et uuel kujul rakendus märgatavalt paremini hallatav ja edasi arendatav on. Küllalt sageli võib selline ümber tegemine otstarbekaks osutuda juhul, kui rakendus eelmise versiooniga võrreldes on kolm või rohkem korda suuremaks paisunud. Mõned arendajad püüavad sellist ümbertegemisvajadust vältida ning kohe algul luua põhjaliku struktuuriga arendusprojekti, kus igal osal ja koodilõigul on kindel koht. Sellisel juhul aga kipub tulemuseks olema ka näiteks lihtsa kalkulaatori puhul mitmeteistkümne kataloogi ning mitmekümne failiga projektipuu, kus rakendusespetsiifilist sisu on siiski vaid paari faili seest. Selline lähenemine võib mugav olla tarkvarafirmade puhul, kus suurte rakenduste struktuur on selgelt välja kujunenud ning meeskond oskab sobilikke lõike kergesti leida. Kui aga tegemist rakendusega, mille
Seega Eestil on olemas kogemused ja kompetents selles valdkonnas. Tööd seiskusid 1995. aastal. Tulevikuplaanid Eesti Energia kaevanduste, Eesti elektrijaama ning õlitööstusega tutvunud Jordaania ministrile pakkusid meie põlevkivi kasutamise kogemus ning tootmislahendused suurt huvi. "Põlevkivitööstus avaldas meile muljet. Soovime, et meil oleks tulevikus ka selline õlitehas ja elektrijaam," olid Jordaania ministri sõnad. Eesti Energial on Jordaanias kaks paralleelset arendusprojekti, õlitehas ning põlevkivielektrijaam. Energiafirma teatel on välismaal arendatava õlitööstuse oluliseks aluseks 2012. aastal Narva lähistel valmiv uue põlvkonna tehnoloogiaga põlevkiviõlitehas Enefit-280. Senise õlitehase ja Eesti elektrijaama kõrvale kerkiva uue energiakompleksi oluline osa on ka uus kahe energiaplokiga elektrijaam. Õlitööstuse ja elektrienergia tootmise ühisosadeks on uues energiakompleksis kütuse etteandesüsteem, uttegaasi(vedelkütuste tootmise käigus
Nimelt ei ole mõtet luua spordikompleksi piirkonda, kus sellel oleks liialt vähe kasutajaid. Kinnisvara arenduse põhieesmärgiks ongi inimestele uute võimaluste pakkumine. Siinjuures on kasusaajaks enamasti kinnistu omanik/arendaja. Samas ei pruugi arendustegevus alati ära tasuda. Seetõttu tuleb eelnevalt teha tasuvusanalüüs ning arvestada, milline võiks olla loodava objekti kasumlikkus, sünergiline efekt. Sünergiline efekt tähendab seda, et tehtud investeeringute maht on arendusprojekti turuväärtuse omast väiksem (Kaing 2011). Kinnisvaraarendusprojektid saab jagada kahte leeri. Esiteks on need projektid, mis tegelevad maaga. Maaga tuleb tegeleda eeskätt selle jaoks, et valmistada see ette hilisemaks hoonete ehituseks. Maa arendusprojektide käigus jagatakse maa kruntideks, mis on varustatud taristu ja ehitusõigusega. Peale maa arendusprojekti lõppemist võidakse valminu maha müüa või välja rentida. Teiseks on need projektid, mis tegelevad ehitusega
nõuetele. Kokkuvõtvalt, erinevalt koskmudelist ei koostata iteratiivsete arendusmudelite järgi esmalt kõikehõlmavat analüüsidokumenti, milline sisaldab muutumatuid kasutajate vajadusi ning „kirjutatakse verega alla" süsteemi tellija ja realiseerija vahel - iteratiivsed 17 mudelid võimaldavad lihtsamalt viia sisse muudatusi süsteemi, saada kasutajatelt varajast tagasisidet, testida arendusprojekti varajases faasis süsteemi arhitektuurilise lahenduse sobivust jmt. Ei ole ühte, parimat süsteemiarenduse mudelit. Otsus, millist mudelit valida, tuleb langetada lähtuvalt konkreetsest tarkvaraprojektist: tulemist, meeskonna oskustest ja teadmistest, ajagraafikust, kliendi vajaduste selgusest ja stabiilsusest. 7. Dokumentatsioon Lisaks eelnevalt vaadeldud tegevustele, vaatleme nüüd tegevuste tulemeid ja tegevuste sooritajaid.
6. Valige VALE väide. Tegevusdiagrammil: algussündmuse (start) esitus ei ole kohustuslik võib olla mitu lõppu (end) peab olema esitatud protsessi lõpp (end) peab olema ainult üks algussündmus (start) 7. Valige VALE väide. Organisatsioon täidab oma eesmärke: läbi sisendite teisendamise väljunditeks läbi raha hankimise läbi tööprotsesside 8. Valige VALE väide. Infosüsteemi arendusprojekti huvigrupp on: Maksuamet projektijuht tellija esindaja 9. Valige VALE väide. Infosüsteemi kaitsmisel: on vaja teada, milline on kaitstav vara ja sellega seotud võimalikud ohud on vaja kindlustada andmete usaldusväärsus, terviklikkus ja kättesaadavus ei ole vaja riskide analüüsi teha 10. Valige VALE väide. Infosüsteemi arendamise tulemusena toimub: organisatsiooni eesmärkide muutmine paberi peal olevate andmete muutmine elektrooniliseks
Projekti hinnakujunduse aluseks on baashind kr/m2. Korteri läpphinna arvutamisel kasutatakse järgmist valemit: F(x) = (A * X1 + B * X2 + C *X3 ) * (Y1 * Y2 * Y3 * Y4) * L Valemis: F(x) – korteri lõpphind A - korteri netopind m2 B - rõdu pind m2 C – parkimiskohtade arv X1 – korteri netopinna m2 hind X2 – rõdu pinna m2 hind X3 – parkimiskoha hind Y1 – korruse koef. Y2 – tubade koef. Y3 – rõdu koef. Y4 – vaade koef. L - tasandamiskordaja SOOVITUD TULEMUS Arendusprojekti eesmärgiks on müüa kõik korterid (tõenäosus 95% Vana-Kuuli tn 5 ja Narva mnt 148 korterite müügiajaloost) maksimaalselt 18 kuulise müügiperioodi jooksul, katta turunduskulud ja teenida 42-46 % müügikate. Kortermajas on 56 korterit, suurusega alates 52,6 m2 kuni 92,6 m.(üldpind). Võttes arvesse keskmist samaväärsete projektide ehitusmaksumust 12 000 EEK/m2, on kortermaja ehituskuluks korterite ruumteetri alusel kokku 48 636 000 EEK.
võimaldab määrata hinna enne lepingu sõlmimist (min risk), 2.Loetlege töövõtukorralduse viisi valiku kriteeriumid . Eelised omaniku poolt vaadatuna: 1)omaniku minimaalne 2)Tööd on võimalik alustada projekti varases staadiumis. mis võistupakkumise juures annab ka madalaima hinna; Oluline on tasakaalustada kolm tähtsamat kriteeriumi: 1)kulud sekkumine arendusprojekti, mis on eriti hea, kui omanikul 3)Tellija hinnarisk on suur. 4)Tellija peab ette nägema 3)ühikhinna leping võimaldab hästi arvesse võtta kõiki (tavaliselt kõige määravaim faktor; tellija on huvitatud nii puudub kogemus, 2)summaarne projekteerimis-ehitusaeg on kuulutused maksumuse tagantjärele kontrollimiseks. töömahte ja võimalikke muutusi projektis; 4)tellija min
8.Iseloomusta ehituskorraldust arendus-ehitustööettevõtu meetodil. Ehitus-arendus-tööettevõtu skeem.(projekti funktsionaalosa kavand tehakse eraldi lepingu alusel enne projekteerimis- ehitustöövõttu) Omanik Nõunik Funktsionaalosa Arendus- ja ehitusettevõtja Projekteerija Projekteerimisüksus Ehitusüksus Eelised omaniku poolt vaadatuna: 1)omaniku minimaalne sekkumine arendusprojekti, mis on eriti hea, kui omanikul puudub kogemus, 2)summaarne projekteerimis-ehitusaeg on lühike, 3)võimalik kavandi ehitajapoolne ekspertiis, 4)muudatusi on projekti lihtne sisse viia; Puudused omaniku poolt vaadatuna: 1)lõplik projektmaksumus pole määratav enne ehituse algust, 2)kuna omaniku kontroll on minimaalne, siis võivad tulemused ootustega mitte kokku langeda. 9.Mõistete ehitus, ehitis, hoone ja rajatis omavahelised seosed.
If he bought a laptop, it would be easier for him to work 10.Kui seda raamatut ei oleks raamatukogust leida, ostaksin selle If that book was not in the library, I would buy it 11.Kui firma oleks ostnud selle kesklinna krundi, ei asuks ta praegu äärelinnas If the company had bought the downtown property, it would not be in the suburb now 12.Kui ta kohe ei tule, me ei oota kauem If he does not come right now, we would not wait any longer 13.Uusi ehitustehnoloogiad kasutatakse praegu iga uue arendusprojekti juures New building tehnologies are being used in every new development project 14.Selle lühikese aja jooksul on toimunud suured muutused äris, hariduses ja avalikus halduses Great changes have taken place in business, education, and public administration during short time 15.Selle õppeaasta lõpuks on John ülikoolis loenguid pidanud juba 15 aastat By the end of this lesson, John has been lecturing in the University for 15 years 16
(või süsteemi osale) esitatavad nõudmised, mille hulka tavaliselt kuuluvad kasutuslugude mudel, kasutuslood ning lisaspetsifikatsioonid (kirjeldavad nõudmisi, mida pole võimalik kasutuslugude abil kirjeldada) Süsteemi kasutuslugu defineerib kasutaja võimalikud tegevused süsteemiga ning süsteemi vastused. Kasutuslood koondatakse kasutuslugude mudelisse, mis väljendab kasutuslugude omavahelisi ning kasutuslugude ja tegutsejate suhteid. Projektiplaan kajastab kogu arendusprojekti läbiviimise korra, tegevused ja vastutused. Võib kaasata ka teisi dokumente (näiteks iteratsiooniplaane) vastavalt projekti iseloomule. Kõikvõimalikud asjassepuutuvad lisadokumendid sõnastikud, kasutajaliidese prototüübid jm. 6.3.2 Testispetsiifilised artefaktid Testiplaan Testiplaan defineerib testimise skoobi, testimise eesmärgid selles, meetodid, loodavad tulemid ning nende loomiseks kasutatavad sisenddokumendid. Samuti planeeritakse
läbi loengu materjali. Lisaks on autor välja toonud enda jaoks olulised mõtted ja loengu teemadega haakuvad lisaülesanded. Portfoolio sisaldab ka rehabilitatsiooniteenuse valdkonda puudutavat seadusandlust ning autori enda jaoks uut ning huvitavat kirjandust. Veel töötas autor läbi Riigikontrolli auditi ja portfooliosse on välja toodud selle põhjal koostatud analüüs. Samuti saab lugeda rehabilitatsiooniteenuse alase arendusprojekti kokkuvõtet. Viimasena on autor koostanud eneseanalüüsi, kus annan tudeng enda õppimisprotsessile hinnangu ja põhjendab seda. 1. loengumaterjalid (esitlused, täidetud töölehed, iseseisvad- ja grupitööd loengus) ja loengute käigus kogutud olulisemad mõtted; 2. olulised tähelepanekud rehabilitatsiooniteenuse valdkonda reguleeriva seadusandluse kohta jm õppija jaoks olulised materjalid; 3
Võrreldes autovedudega, muutub raudteevedu Euroopas majanduslikult põhjendatuks alates veodistantsidest ca 450 km. Euroopa raudteedel on kasutusel 3 erinevat rööpmevahet, mis takistab muidugi riikidevaheliste vedude arengut (eelkõige lääne-ida suunal): Venemaa & SRÜ, Soome, Balti riigid: 1520 mm Hispaania, Portugal: 1676 mm Ülejäänud Euroopa: 1435 mm EL Komisjon on välja töötanud Trans-Euroopa transpordi võrgustiku arendusprojekti Euroopas hikluse arendamiseks (75200 km maantee, 78000 km raudtee, 330 lennujaama, 270 sadama ja 210 siseveesadama moderniseeriniine koos kaasnevate liikluskorraldus, navigatsiooni ja kasutajainfosüsteemidega. Eestit puudutab sellest eelkõige projekt Rail Baltica, ehk raudteetelje Varssavi-Kaunas-Riia-Tallinn väljaehitamine. Võimaldab Eestile raudteeühendust Euroopaga. Planeeritud lõpetamise aeg: Varssavi-Kaunas 2010, Kaunas-Riia 2014, Rüa-Tallinn 2016.
annaabi.ee 
