KATA - Kodanikualgatuse toetamise arengukava KÜSK – Kodanikuühiskonna sihtkapital, eesmärk on suurendada Eestis avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste tegevusvõimekust ja kujundada nende tööd soodustavad keskkonda. Selle eesmärgi saavutamiseks korraldab KÜSK vabaühendustele mitmeid erinevaid taotlusvoorusid ja konkursse – nii nende tegevusvõimekuse suurendamiseks kui kogukondade arendamiseks. Lisaks pakub KÜSK ühendustele nõustamistuge maakondlike arenduskeskuste kaasabil ning muidki tugitegevusi, mis Eesti kodanikuühiskonda läbi vabaühenduste tubli töö tugevamaks vormivad. EMSL - Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL) on avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste liit, kes töötab selle nimel, et Eestis oleks tugev kodanikuühiskond, kus inimesed tahavad, saavad ja oskavad olla head, arukad ja aktiivsed kodanikud. EMSLi missiooniks on aidata areneda vabaühenduste tegevust toetaval keskkonnal
toetus- ja arendusprogrammide pakkuja • Tagada ettevõtluse arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide, meetmete ning projektide efektiivne rakendamine Kredex • Parandada kapitali kättesaadavust VKE-le, pakkudes erinevaid garantiitooteid • Toetada eksportivaid ettevõtteid ekspordimahtude suurendamisel ja uute turgude hõivamisel • Suurendada eluaseme soetamiseks ja renoveerimiseks vajalike laenude kättesaadavust Maakondlike arenduskeskuste võrgustik • Arenduskeskused vahendavad üle Eesti nimetatud sihtasutuste tooteid ning teenuseid • Tagavad riikliku poliitika rakendumise maakondlikul tasandil Ettevõtluse kasvustrateegia 2020 • Tootlikkuse tõstmine • Ettevõtlikkuse ergutamine • Innovatsioonile julgustamine Strateegia • Strateegiline kliendihaldus – tugevdada riigi rolli ettevõtete strateegilise planeerimise võimekuse tõstmisel
tasakaalus. Lõpptulemuseks on üleostmine. Räägime kogu aeg siin tegutsevate ettevõtete tööjõuprobleemist, kuid oleme unustanud, et õige pea võime kaotada olulised investorid, kes sooviksid küll Eestisse investeerida, kuid tööjõu puudumisel seda ei tee. Peamisteks probleemideks on, et kust leida tööjõudu ja kuidas tõsta tootmise efektiivsust. Eesti esmane probleem ei ole odav tööjõud, vaid arenduskeskuste puudumine. Kuni meil pole konkurentsivõimelist toodangut, tehnoloogiaid loovaid arenduskeskusi ja müügivõrku ning siin töötavad ettevõtjad pole huvitatud arendustegevusest ja toodangust, jäämegi rahvusvahelises tööjaotuses odava tööjõu maaks. Ja seni, kuni seda oleme, on odav tööjõud meile eelis. Meie palgad määrab ära positsioon rahvusvahelises tööjaotuses. Kuivõrd meil täna pole ühtki piisavalt võimsat arenduskeskust ja müügiorganisatsiooni ning
võrreldes Ida-Euroopa ja arenenud riikidega kasvatamisel. Need on tootlikkuse tõstmine, ettevõtlikkuse ergutamine ja innovatsioonile julgustamine. Seame endale aastaks 2020 üsna ambitsioonikad eesmärgid: kasvatada Eesti Balti- ja Põhjamaade ning Loode-Venemaa start-up keskuseks ja kujundada Eestist sobivaim riik suurkorporatsioonide arenduskeskuste jaoks Euroopas. Seitsme aasta pärast peab Eesti olema üks maailma parimaid riike ettevõtte loomiseks ja arendamiseks. Eesti eesmärk on olla targa majandusega riik. Seetõttu on riigi aktiivsus järgmisel seitsmel aastal esmalt suunatud valdkondadesse, kus on ettevõtete ja teadlaste koostöös kõige suurem potentsiaal lisandväärtuse. Arengufondi analüüs näitas, et suurima kasvupotentsiaaliga on Eesti
pikaajalise nõudluse toetamine/arendamine ja avaliku sektori nõudluse fookustamine) ehk valdkondlike analüüside käigus täpsustada Nutika Spetsiliseerumise sisemist fookust (kuidas ja millise loogikaga toetada konkreetseid spetsialiseerumisi) ja valdkondade praeguseid arengutrajektoore ja -prognoose. MKMi tegevuste poolelt saab Nutika Spetsiliseerumisega siduda ka klastrite/TAK (tehnoloogia arenduskeskuste) meetme edasise arendamise loogika (nt osad TAKid/klastrid) ning ka nõudlusepoolsete innovatsioonipoliitika meetmete arendamise (võimalik siduda nii turu kui ka avaliku sektori nõudluse arendamise tegevustega); Nutika Spetsiliseerumise edulugude puhul ka ekspordi arendamise meetmed. 12 "Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020" koostamise üldiseks eesmärgiks on aidata
www.eas.ee 2. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Juriidilised, väliskaubanduskonsultatsioonid www.koda.ee 3. Maaelu Edendamise SA Maaostulaen, laen, garantii www.mes.ee 4. Balti-Ameerika ettevõtlusfond Omakapitali investeeringud www.balaef.ee 6. Krediidi ja Ekspordi Ekspordigarantii, ettevõtlusgarantii, elamumajandusgarantii; Garanteerimise SA Finantseerib ekspordi arendamise programme www.kredex.ee 7. Maakondlike Arenduskeskuste Alustavate ja tegutsevate ettevõtjate, kohalike omavalitsuste ning Infovärav mittetulundusühingute ja sihtasutuste nõustamine; Info jagamine http://mak.eas.ee rahastamisvõimaluste kohta. 8. Harju Ettevötlus- ja Ettevtõlustoetused arenduskeskus www.hedc.ee 9. Pöllumajanduse Registrite ja Põllumajandustoetused Informatsiooni amet www.pria.ee Muud: 1. EU teabeportaal EUROPA Info EU kohta http://ec.europa.eu 2
õppekavadesse, VKE-dele parema juurdepääsu tagamine koolitus- ja nõustamisteenustele). 3. Ettevõtlust toetava tugistruktuuri arendamine (Inkubaatorite ja tööstusparkide loomine ja arendamine eesmärgiga lihtsustada ja soodustada ettevõtlusega alustamist). 4. . Ettevõtlusalase informatsiooni levitamine (ettevõtlusalase interneti infoportaali (www.aktiva.ee) arendamine, maakondlike arenduskeskuste ja Euroinfokeskuste kasutamine sellel otstarbel). 5. 5. Asjaajamise lihtsustamine. Valitsus kiitis 19. oktoobril 2006 heaks Eesti ettevõtluspoliitika arengukava aastateks 2007-2013. Põhisuunad: 1) Arendada juhtide ja töötajate teadmisi ning oskusi. 2) Soodustada investeeringuid kaasaegsetesse tehnoloogiatesse. 3) Toetada ettevõtete rahvusvahelistumist. 4) Muuta ettevõtjatele asjaajamine lihtsamaks ja ettevõtlusega seotud õigusaktid tõhusamaks. 58
klientide nõustamine ja taotluste menetlemine, välismaiste ettevõtjate teenindamine, neile eesti ettevõtluskeskkonna tutvustamine, investeeringute kaasamine (vt. ka www.investinestonia.com ), Eesti 29 ettevõtjate konsulteerimne. Ettevõtluse infrastruktuuri arndamise toetamise programm, ekspordiplaani programm, tehnoloogia arenduskeskuste programm, koolitustoetuste programm, turismi tootearenduse ja turunduse programm jt. Peamised Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev tugiorganisatsioon on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet PRIA ja Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES). PRIA korraldab riiklike põllumajanduse ning maaelu arengu toetuste andmist ning Euroopa Liidu SAPARD programmi toetuste administreerimist (2002-2006). PRIA ülesandeks on ka põllumajandusega seotud
väärtuste loomine kitsamas, tootmistegevuse (samas ka vaimse loometegevuse) tähenduses e avaliku halduse ühe komponendina. Käsitluse muutus on peegeldus arenenud riikide jõudmisest tasemele, kus reaalselt tagatakse nn heaoluühiskond (hüveoluühiskond). Avalikke teenuseid toodetakse järjest enam mitte riigiteenistujate poolt, vaid sellele spetsialiseerunud teenindus- ning muude äriettevõtete professionaalsete palgatöötajate poolt, samuti eriliste arenduskeskuste töötajate poolt. Valitsuse roll ja funktsioonid on ajas läbi teinud märgatava arengu ja palju muutusi. Valitsuse (üldse võimuorganite) puhul on teoorias levinud ühiskonna mõjutamise viiside (eesmärgi saavutamise viiside) järgmine rühmitamine: 1) käsud ja keelud ning nendega seotud negatiivsed sanktsioonid eiramise puhuks 2) majanduslike hüvede andmine või neist ilmajätmine 3) juhtimine ja järelevalve ning nendega seotud tagavad mehhanismid 4) teabevahetus
annaabi.ee 
