konkreetsest lapsest ja tema huvidest. Liigitus vanusegruppide järgi: sõimeealised(0-3 aastased), koolieelikud(3-7 aastased) ja kooliiga(7-16 aastased) 1.2 Pedagoogilise ülesande järgi Iga mäng ja mänguasi peaks last arendama ja õpetama. Laps õpib mängusituatsioonis kõige paremini. Sellest tulenevalt esitatakse mänguasjadele ka pedagoogilised nõuded, mida liigitatakse kolme suurde gruppi: füüsiliselt arendatavateks, õpetavateks ja ümbritsevat keskkonda tutvustavateks. Füüsiliselt arendavad mänguasjad peavad: soodustama liikumist, arendama nägemist, arendama kuulmist, arendama koordinatsiooni ja arendama käelist tegevust. Õpetavad mänguasjad peavad: avaldama lapsele kasvatavat mõju, abistama õppimisel, arendama lapse ettekujutust ja fantaasiat, arendama mõistust, treenima mälu ja arendama loovust. Ümbritsevat keskkonda tutvustavad mänguasjad peavad: aitama omandada töökogemusi,
retsensendil või teistel inimestel tekkida võivaid küsimusi. Juhendaja ülesandeks on suunata õpilast kõrvaltvaataja pilguga oma tööd analüüsima, et leida üles võimalikud kitsaskohad ja välja mõelda parim võimalik vastus probleemide selgitamiseks. Juhendaja roll on siinkohal ka suunata õpilast enne kaitsmist oma pingeid maandama. Liigne pingeseisund võib takistada esitluse arusaadavust ja olulise meenutamist. Kaitsmisel arendatavateks olulisteks oskusteks on esinemisoskus ja aja järgimise oskus. Esinemine peab olema arusaadav, piisava valjusega ning sobival viisil toetatud illustratiivse materjaliga (nt esitlus sobiva arvutiprogrammiga). Enamasti on teadusettekannetel range ajapiirang, mille ületamisel võidakse ettekanne katkestada. Samas ei tohiks ka olulist osa kaitsmiseks ettenähtud ajast kasutamata jätta. Nii on vajalik ühelt poolt esitluse enda ning teiselt poolt sellega
ALL - kõik ülaltoodud õigused Vaate puhul omavad INSERT, UPDATE ja DELETE õigused tähendust, kui läbi vaate on võimalik tehniliselt baastabelis andmeid muuta. 26 Strateegiline analüüs Strateegia (ehk strateegilise analüüsi) etapi eesmärgiks ja tegevusteks on: 1. Suure terviksüsteemi tükeldamine (dekomponeerimine) suhteliselt terviklikeks ja iseseisvalt arendatavateks allsüsteemideks. Samuti määratakse, kuidas need allsüsteemid üksteist kasutavad. Iga sellise allsüsteemi peaks saama arendada omaette projektina. 2. Süsteemi arhitektuuri esialgne kirjeldamine. 3. Arendamise strateegia loomine, milles määratletakse allsüsteemidele vastavad arendusprojektid, nende prioriteedid, ressursivajadused, riskid, projektorganisatsioon. Terviksüsteemi tükeldamisel kasutatakse kolme erinevat tükeldamist:
annaabi.ee 
